M G hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu nõukoguliikme tasu ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 22.06.2012 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
24 286,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M G (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), esindajad vandeadvokaadid Eva Mägi ja Erki Kergandberg;
BLRT Grupp Aktsiaseltsi apellatsioonkaebus
Kostja BLRT Grupp Aktsiaselts (registrikood 10068499, asukoht Kopli 103, 11712 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt. Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2012
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.06.2012 otsus M Gi hagis BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu nõukoguliikme tasu ja viivise väljamõistmiseks lõppjärelduses muutmata.
2.Täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni väljamõistetud tasult maksude kinnipidamise osas ning sõnastada resolutsioon järgnevalt: 2.1 Välja mõista BLRT Grupp Aktsiaseltsilt M Gi kasuks 24 286,40 eurot (kakskümmend neli tuhat kakssada kaheksakümmend kuus eurot ja nelikümmend senti), millest kuuluvad kinnipidamisele seadusejärgi tasumisele kuuluvad maksud. 2.2 Välja mõista BLRT Grupp Aktsiaseltsilt M Gi kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 1021,81 (üks tuhat kakskümmend üks eurot ja kaheksakümmend üks senti) ning alates 23.06.2012 kuni põhinõude (24 286,40
eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas).
3.Apellatsioonkaebus rahuldada kohtuotsuse resolutsiooni täpsustamise taotluse osas. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud BLRT Grupp Aktsiaseltsi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.29.11.2011 esitas M G (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse BLRT Grupp Aktsiaseltsi (kostja) vastu lepingust tuleneva põhivõlgnevuse ja viivise saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on kostja nõukogu liige, kelle volitused nõukogu liikmena kestavad kuni 02.12.2014. Poolte vahel on 01.03.2010 sõlmitud nõukogu liikme ametileping, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale nõukogu liikme ülesannete täitmise eest igakuiselt tasu 47 500 krooni (3035,80 eurot). Alates 01.07.2011 on kostja jätnud lepingust tuleneva nõukogu liikme tasu maksmise kohustuse täitmata. 22.07.2011 saatis kostja nõukogu esimees M B hagejale allkirjastamiseks nõukogu liikme uue ametilepingu, paludes see allkirjastada ja tagastada allkirjastatud eksemplarid kostja aadressile hiljemalt 01.08.2011. Uue ametilepingu kohaselt oleks hagejale makstavaks nõukogu liikme tasuks senise igakuise tasu 3035,80 eurot asemel 100 eurot iga nõukogu koosolekul osaletud tunni eest.
3.05.08.2011 teatas hageja kostjale, et tal on kehtiv nõukogu liikme leping, mille tingimused teda rahuldavad, mistõttu puudub tal vajadus uue ametilepingu sõlmimiseks. 07.09.2011 saadeti hagejale korduv nõue nõukogu liikme ametilepingu allkirjastamiseks, milles teatati, et temaga sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmise aluseks on 01.07.2011 toimunud kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus.
4.11.10.2011 saatis hageja kostjale nõukogu liikme ametilepingu täitmise ja viivise nõude, millele kostja vastas, et ei pea hageja esitatud tasunõuet põhjendatuks.
5.Hageja leidis, et lepingu tingimuste ühepoolne muutmine ei põhine lepingul ega seadusel. Hageja ja kostja vahelise õigussuhte aluseks on jätkuvalt 01.03.2010 sõlmitud leping. Kostja ühepoolne tahteavaldus hagejaga sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmiseks ei ole hagejale õiguslikult siduv. Äriseadustiku (ÄS) §-st 326 tuleneva õiguse määrata hagejale nõukogu liikme tasu realiseeris kostja 11.03.2010 üldkoosolekul ning
õigust ühepoolselt hagejaga sõlmitud lepingut muuta ÄS-st ei tulene. ÄS annab aktsiaseltsile õiguse nõukogu liikmele makstavate tasude ja muude hüvede vähendamist nõuda üksnes ÄS § 326 lg-s 3 toodud eelduste olemasolul, mis antud juhul ei ole täidetud. Samuti ei tulene kostjale õigust muuta ühepoolselt hagejaga sõlmitud lepingut või nõuda selle muutmist võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 97, sest antud juhul ei ole tegemist selles sätestatud olukorraga.
6.Lepingu muutmine on võimalik üksnes hageja ja kostja kokkuleppel, kuid nõusolekut lepingu muutmiseks ei ole hageja andnud.
7.Kostja käitumine on vastuoluline. Juhul, kui kostja leiab, et 01.07.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus on hageja suhtes kehtiv, siis oleks kostja pidanud tasuma hagejale viimase poolt nõukogu koosolekutel osalemise eest tasu 100 eurot tunnis, mida aga hoolimata sellest, et hageja on nõukogu koosolekutel osalenud, tehtud ei ole.
8.01.03.2010 ametilepingu p 7.1 kohaselt on leping sõlmitud tähtajaliselt kehtivusega 02.12.2014. Seega on vastavalt lepingu p-le 3.1 kostjal kohustus tasuda hagejale igakuiselt nõukogu liikme tasu 3035,80 eurot kuni 02.12.2014.
9.Hageja ei ole ametilepingut rikkunud. Hageja vaidles vastu kõigile kostja toodud etteheidetele. Kostja ei ole kunagi hagejale teatanud ühestki hagejapoolsest lepingu rikkumisest. Esimest korda teavitas kostja hagejat väidetavatest rikkumistest oma 27.02.2012 vastuses hagiavaldusele.
10.Hagiavalduse esitamise päeva seisuga oli hagejal kostjalt saamata nõukogu liikme tasu 2011. aasta juuli-, augusti-, septembri- ja oktoobrikuu eest. 28.11.2011 esitatud hagis taotles hageja kostjalt hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud nelja kuu tasu kokku 12 015,40 euro väljamõistmist. 12.04.2012 suurendas hageja saamata nõukogu liikme tasu nõuet 2011. aasta novembri- ja detsembrikuu ning 2012. aasta jaanuari- ja veebruarikuu eest, kokku 24 286,40 euroni. Hageja palus kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 639,85 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukoht
11.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Hagejal puudub alus nõuda nõukogu liikme tasu 01.03.2010 sõlmitud ametilepingu alusel, sest nimetatud leping ei kajasta hageja ja kostja õigussuhte tegelikku sisu ning lisaks on hageja rikkunud seadusest ja lepingutest tulenevaid kohustusi, mis annab kostjale õiguse keelduda eelnimetatud lepingus sätestatud tasu maksmisest.
12.01.07.2011 aktsionäride üldkoosoleku otsusega kehtestati hagejale kostja nõukogu liikmena makstava tasu uus suurus järgides seejuures ÄS § 326 lg-st 2 tulenevat nõuet, samuti täpsustati hageja ülesandeid nõukogu liikmena, mille eesmärgiks oli viia nõukogu liikmete tasud ja iga nõukogu liikme pädevusvaldkond ning selle raames täidetavad ülesanded kooskõlla tegeliku olukorra ja nõukogu töös välja kujunenud praktikaga. Eelnev hagejale määratud nõukogu liikme tasu 47 500 krooni (3035,80 eurot) ei olnud vastavuses hageja tegelike ülesannetega.
13.Üldkoosoleku otsuse eesmärk on õiguspärane ja nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ning tehingu tingimuste määramine on üldkoosoleku pädevuses. Hageja ei ole otsust seaduses sätestatud korras vaidlustanud. Seega on hageja kohustatud järgima 01.07.2011 üldkoosoleku otsuse p 3, sest nõukogu liikme ametilepingu p 2.1.4 kohaselt on hageja kohustatud aktsepteerima talle üldkoosoleku määratud tasustamise süsteemi ning allkirjastama uue lepingu, kus on kajastatud vastavad tingimused. 01.03.2010 ametilepingust tulenev tasukokkulepe on ÄS § 318 lg 6 järgi tühine.
14.Isegi kui 01.03.2010 sõlmitud ametileping oleks kehtiv, ei oleks hagejal sellest tulenevat tasunõuet. Kuivõrd hageja on rikkunud oma kohustusi kostja ees, on kostjal õigus
keelduda tasu maksmisest. Hageja ei ole osutanud kostjale alates maist 2011, mil hageja seltsi õigusdirektori ülesandeid enam ei täida, neid teenuseid, mille eest ta tasu nõuab. Hageja on rikkunud ÄS § 327 lg-st 1 ja nõukogu liikme ametilepingu p-st 2.2 tulenevaid hoolsus- ja lojaalsuskohustusi. Hageja on jätnud loomata põhikirjade ja tüüplepingute andmebaasi ja raamatukogu, mis olid tema ülesandeks õigusdirektorina. Hageja koostatud dokumendid on lünklikud, kehtestamata on terve rida siseprotseduure, valdav enamus hageja koostatud tütarühingute poolt kasutatavatest lepingutest on defektsed ning vananenud, hageja pole neid korrastanud ega kaasajastanud. Hageja on käinud nõukogu koosolekutel kohal, kuid nende töös sisuliselt ei osale, kõikidele ettepanekutele on hageja süsteemselt vastu, samuti ei allkirjasta hageja nõukogu koosoleku protokolle. Hageja ei käi tutvumas nõukogu töös sisuliseks osalemiseks vajalike materjalidega, mis on talle seltsi andmeruumis kättesaadavaks tehtud. Hageja on takistanud operatiivset teabevahetust nõukogu liikmete vahel, sh keeldunud oma e-maili aadressi avaldamisest ning hoidunud kõrvale postiga saadetavate kirjade õigeaegsest kättesaamisest. Hageja ei ole võtnud vastu vastuseid tema enda poolt üldkoosolekul esitatud küsimustele. Hageja ei ole tutvunud tema enda nõudel kogutud informatsiooniga kostja kontserni kuuluva OÜ Ökoloog kohta. Hageja keeldub teabe andmisest tema tööalase tegevuse kohta. Hageja eirab nõukogu otsuseid ning tegutseb nõukogus pahatahtlikult, samuti jätab nõukogu protokollid allkirjastamata. Hageja on avaldanud ebaõiget informatsiooni. Hageja ei toetanud 01.11.2011 üldkoosolekul aktsiakapitali eurodesse ümberarvestamist, tehes kogu kapitali eurodesse ümberarvestamiseks tehtud ettevalmistustöö tarbetuks ja tekitades seeläbi kostjale kahju. Hageja kaebab pidevalt ja alusetult kostja töötajate peale ning käitub ebaviisakalt.
15.Arvestades eeltoodut, ei ole võimalik pidada hagejat hoolsaks, kostja suhtes lojaalseks ning kostja huvidest lähtuvaks nõukogu liikmeks. VÕS § 6 lg-le 2 tuginedes oleks vastuvõetamatu, kui hagejal oleks võimalik nõuda 01.03.2010 ametilepingus sätestatud nõukogu liikme tasu. Tasunõude puudumise tõttu on põhjendamatu ka hageja viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohus rahuldas 22.06.2012 otsusega hagi ja mõistis kostjalt VÕS § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja 25 308,21 eurot ja alates 23.06.2012 kuni põhinõude (24 286,40 eurot) kohase täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja kanda.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja 01.07.2011 toimunud üldkoosoleku otsusega, milles anti nõusolek hagejaga lepingu sõlmimiseks tasu eest 100 eurot tunnis nõukogu koosolekul osalemisele kulunud tunni eest, saab poolte vahel 01.03.2010 sõlmitud ametilepingu tingimusi ühepoolselt muudetuks pidada.
18.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et äriühingu ja juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 kohaldub VÕS üldosas sätestatu ka hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule.
19.Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab olemuselt käsunduslepingule VÕS § 619 mõistes. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 01.03.2010 sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu muutmise aluseks peab kostja 01.07.2011 aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsust, mille p 3.3 kohaselt andis kostja üldkoosolek nõusoleku nõukogu liikme lepingu sõlmimiseks aktsiaseltsi nõukogu liikmeks oleva hagejaga 100 eurot tunnis nõukogu koosolekul osalemisele kulutatud tunni eest. Nõukogu liikme kohustusteks määrati alljärgnev: täita õigusaktidest, käesolevast lepingust, aktsiaseltsi põhikirjast ja/või teistest aktsiaseltsi sisedokumentidest tulenevaid kohustusi; osaleda AS-i nõukogu koosolekutel ja hääletada küsimustes, mis on nõukogu koosolekul tõstatatud. Nõukogu liikme lepingute sõlmimiseks volitas üldkoosolek F Bit.
20.Kostja viitas 07.09.2011 kirjas, milles ta palus hagejal allkirjastada uus nõukogu liikme ametilepingu projekt ja tagastada telefon ja arvuti, ÄS § 298 lg-le 1, § 326 lg-le 1 ja 2 ning § 318 lg-le 6. ÄS § 298 lg 1 p 9 ja ÄS § 326 lg 1 annavad kostjale õiguse otsustada nõukogu liikmega lepingu sõlmimise ning määrata kindlaks nõukogu liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra. Vaidlust ei ole, et hageja kui nõukogu liikmega sõlmitud 01.03.2010 lepingu tingimused kiideti heaks kostja 11.03.2010 toimunud aktsionäride üldkoosolekul, järelikult ei ole tehing ÄS § 318 lg 6 tulenevalt tühine.
21.Õigust pärast lepingu sõlmimist ühepoolselt lepingus kokkulepitud tasu muuta ÄS § 298 lg-st 1 ega ÄS § 326 lg-st 1 ja 2 kostjale ei tulene. Seadus annab aktsiaseltsile õiguse nõukogu liikmele makstavate tasude ja muude hüvede vähendamist nõuda ainult ÄS § 326 lg-s 3 toodud eelduste olemasolul. Kostja vastusest nähtuvalt aktsiaseltsi majanduslik olukord halvenenud ei ole ning see asjaolu ei ole tasu vähendamise aluseks.
22.Vastavalt VÕS § 13 lg-le 1 võib lepingut muuta või lepingu lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Hageja ja kostja vahel 01.03.2010 sõlmitud ametilepingust ega seadusest ei tulene kostjale õigust hagejaga sõlmitud lepingut ühepoolselt muuta. Lepingus ei ole üldse sätestatud lepingu muutmise aluseid, korda ega ka võimalust tasu vähendada lepingust tulenevate kohustuste vähenemise või mittetäitmise korral. Järelikult ei ole kostja ühepoolne tahteavaldus hagejale õiguslikult siduv ning lepingu muutmine on võimalik üksnes hageja ja kostja kokkuleppel. Hageja 05.08.2011 kirjaga on tõendatud, et ta nõusolekut lepingu muutmiseks ei ole andnud.
23.Vastavalt ÄS § 319 lausele 4 ei saa kostja aktsionäride üldkoosoleku otsus nõukogu liikmega eelnevalt sõlmitud lepingu tingimusi muuta. 01.03.2010 sõlmitud nõukogu liikme ametilepingu p-st 1 nähtub, et lepinguga reguleeritakse poolte õigusi ja kohustusi seoses nõukogu liikme ametiülesannete täitmisega. P 2.1 kohaselt oli hagejal kostja nõukogu liikmena kohustus anda kostja juhatusele korraldusi juhtimise korraldamisel, teostada kontrolli kostja juhatuse liikme(te) üle, planeerida kostja tegevust ning täita muid seadusest, põhikirjast ja kostja üldkoosoleku otsustest tulenevaid kohustusi. Lepingu p 2.2 kohaselt oli hageja kohustatud täitma oma ametiülesandeid kostjale lojaalselt, suhtudes hoolikalt ja säästlikult kostja varasse ning hoides lahus oma isiklikud huvid kostja majanduslikest huvidest. Hageja pidi oma tegevuses lähtuma alati eelkõige kostja õiguspärastest huvidest ja tegutsema kostja jaoks suurima kasuga ning vältima kostjale kahju tekkimist.
24.Kostja väited, et hagejale tasu määramisel võeti arvesse asjaolu, et hageja töötab kostja juures täistööajaga, täidab kontserni õigusdirektori ülesandeid, sh nõustab kostja ja tema tütarühinguid õiguslikes küsimustes, juhib kostja õigusosakonna tööd, koostab ja kooskõlastab õigusdokumente, esindab kostjat ja tema tütarühinguid läbirääkimistel, tehingute tegemisel ning täidab muid äriühingu kõrgemale õigusnõunikule omaseid ülesandeid, on paljasõnalised ega põhine nõukogu liikme ametilepingul, kuna lepingus ei ole ülalviidatud ülesandeid hageja nõukogu liikme kohustustena ette nähtud. Seega ei saa eelpool nimetatud ülesannete täitmisest või mittetäitmisest tulenevat käsitleda nõukogu liikme ametilepingu rikkumisena ega põhjendada hagejale tasu maksmata jätmist lepingu rikkumise tõttu.
25.Kostja on vastuses märkinud, et 2011 mais vähenes kardinaalselt hageja töökoormus. Antud asjaolu ei oma käesolevas vaidluses tähendust, kuna lepingust nähtuvalt ei sõltu hagejale makstava igakuise tasu suurus hageja töökoormusest. Kostja esitatud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oleks lepingust, seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi rikkunud. Hagejal on ÄS § 317 lg-st 6 ning aktsionärina ÄS § 292 lg 1 p-st 2 ja 321 lg-st 3 tulenevad õigused. Dokumentidega tutvumise ja koosolekute kokkukutsumise õiguse realiseerimist ei saa pidada soovimatuseks osaleda nõukogu töös ega vaenulikkuseks või
ebalojaalsuseks aktsiaseltsi suhtes. Muud etteheited hageja kui nõukogu liikme ametikohustuste mittetäitmise osas on kostjal tõendamata.
26.Kohus leidis, et hagi on seega põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole põhinõude ega viivise arvestust vaidlustanud. Kohus, tuginedes VÕS § 76 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 24 286,40 eurot. VÕS § 101 lg 6 alusel mõistis kohus kostjalt välja ka viivise kokku 1021,81 eurot. Juhindudes TsMS §-st 367 mõistis kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.06.2012 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole põhinõude ega viivise arvestust vaidlustanud. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebus
27.23.07.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu 22.06.2012 otsus täielikult ja teha aja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta tervikuna hageja kanda. Maakohtu otsus on lahendatava vaidluse eripära arvestades olnud põhjendamatult lihtsustatud ning kohus on eksinud mitmete materiaal- ja protsessiõiguse normide vastu.
28.Kostja leiab, et maakohtu otsusega on nõukogu liikme tasule antud sisuliselt elatise tähendus. Otsuse kohaselt puudub äriühingul justkui võimalus enne nõukogu liikme ametiaja lõppu sellist olukorda ka muuta ning juhatus on sunnitud tegutsema teadvalt äriühingu huvide vastaselt tasudes nõukogu liikmele tasu teenuse eest, mida pole osutatud. Maakohus on pannud põhjendamatult suurt rõhku ametilepingu enese sõnastusele ning jätnud tegeliku olukorra hindamata.
29.Maakohtu järeldused on vastuolus kehtiva 01.07.2011 aktsionäride üldkoosoleku otsusega. Maakohus on eksinud ÄS § 298 lg 1 p 9, § 326 lg-te 1-3, § 318 lg 6, § 319 lg 4 ja VÕS § 619 vastu, leides, et 01.03.20120 ametileping on selles sisalduva tasukokkuleppe osas sõltumata uuest üldkoosoleku otsusest või asjaolust, kas kostjale on ametiteenuseid osutatud või mitte, kehtiv. Antud rikkumine on kaasa toonud ebaõige lahendi.
30.Maakohtu otsusest tuletatav järeldus, nagu kuuluks tasu maksmisele sõltumata nõukogu liikme ülesannete mahust või nende täitmisest, ei ole kooskõlas ÄS § 326 lg-ga 2. Algse ametilepingu eseme sõnastus ei ole seejuures määrav, sest pooled ei vaidle selle üle, et hageja tegelikult õigusdirektori ülesandeid täitis ja samal ajal lepingus sätestatud suuruses tasu sai. Alates maist 2011, mil hageja õigusdirektori ülesandeid enam ei täida, ei ole hageja seega kostjale neid teenuseid, mille eest ta tasu nõuab, osutanud. Kohus on jätnud selle asjaolu põhjendamatult otsuse tegemisel arvesse võtmata. Teenuse osutamata jätmist hageja eitanud ei ole. See, et varasemalt määratud tasu hageja ülesannete täitmise ulatusele ei vasta, polnud vaidluse all. Vaidluse all oli see, kas tasu kuulub maksmisele sõltumata nõukogu liikme poolt tema ülesannete täitmisest. Kostja leiab, et ei sõltu, tuginedes VÕS-le 619, millele ka maakohus on õigesti viidanud, kuid teinud sellest ebaõige järelduse. 01.07.2011 üldkoosoleku otsust ei saa asja lahendamisel kõrvale jätta, nagu maakohus on ekslikult teinud. Nimetatud üldkoosolekul hääletas hageja ise ühe nõukogu liikme tasu alandamist puudutava ettepaneku poolt, millise asjaolu on maakohus otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta ja ka hindamata, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t 1. Olukorras, kus ka hageja ise on pidanud nõukogu liikme tasu üle otsustamist üldkoosoleku poolt võimalikuks ja tasu vähendamise poolt hääletanud, ei saaks ühegi õigusliku käsitluse pinnalt jõuda järelduseni, et otsus ei oma õiguslikke tagajärgi.
31.Vastupidiselt maakohtule, leiab kostja, et senine 01.03.2010 ametilepingust tulenev tasukokkulepe on ÄS § 318 lg 6 järgi tühine, sest üldkoosolek on otsustanud tasude
korrigeerimise. Lisaks, ÄS ei nõuagi üldse nõukogu liikmega ametilepingu vormistamist, seega hagejale tasu maksmise aluseks saab olla ka ainult 01.07.2011 üldkoosoleku otsus.
32.VÕS §-st 6 tulenev hea usu põhimõte välistab hageja nõude rahuldamise igal juhul, arvestades, et hageja on olnud nõus juhatuse liikme tasu korrigeerimisega ja näinud selleks ka ise vajadust (kinnitades ka praeguses menetluses, et õigusdirektori ülesandeid täitis ta vaid juunini 2011). Maakohus ei ole otsuses hea usu põhimõttega seonduvat üldse käsitlenud, mis tähendab otsuse vastuolu TsMS § 436 lg-ga 1.
33.Maakohus on jaotanud tõendamiskoormise ebaõigesti ja rikkunud TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 ning § 442 lg-s 8 sätestatud tõendite hindamise nõuet. Kuivõrd ametileping sidus tasu saamise õiguse lepingus ette nähtud kohustuste täitmisega, oleks hageja pidanud tõendama, et ta on täitnud nõukogu liikme kohustusi, mida aga hageja teinud ei ole.
34.Kostja on arvamusel, et maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg 5 nõuetele. Nõukogu liikme ametilepingu p 3.2 järgi peetakse tasust kinni seaduses ette nähtud korras maksud. Kohtuotsuse resolutsioon tasust kinnipidamisele peetavate maksude ja kostja kinnipidamiskohustusega ei arvesta. Sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest vajab igal juhul korrigeerimist maakohtu otsuse resolutsioon. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 tuleb siiski täpsustada kohtuotsuse resolutsiooni.
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja poolt esiletoodud ja tõendatud asjaolud annavad aluse lugeda hageja nõuet põhjendatuks. Apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega ja hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
38.Kostja on apellatsioonkaebuses valdavalt korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti, tuginedes endiselt ekslikule eeldusele, et kostjal oli 01.07.2011 aktsionäride üldkoosoleku otsusega õigus hagejaga kokkulepitud nõukogu liikme tasu suurust ühepoolset muuta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ÄS § 326 lg 3 võimaldab aktsiaseltsil nõuda ühepoolselt nõukogu liikme tasu vähendamist üksnes juhul, kui aktsiaseltsi majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. Et sellist alust kõnealusel juhul ei esine, kostja ei eita.
39.Kostja etteheited, et maakohus ei ole tasu väljamõistmisel arvestanud sellega, et hageja ei ole nõukogu liikme ülesandeid täitnud, ei ole põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu poolse hinnanguga kogutud tõenditele ning jagab järeldust, et poolte vahel sõlmitud nõukogu liikme leping ei sätesta kostja poolt loetletud õigusdirektori tööülesanded. Samuti on õige maakohtu seisukoht, et kostja etteheited hageja poolt nõukogu liikme kohustuste rikkumise kohta on jäänud paljasõnaliseks. Asjakohane on hageja tähelepanek, et kostja lõpetas hagejale tasu maksmise juulis 2011, kuid kõik kostja poolt maakohtus esitatud tõendid, millega ta hageja väidetavale vaenulikule suhtumisele viidates tasu
maksmata jätmist põhjendab, pärinevad hilisemast perioodist. TsMS § 230 kohaselt peab kostja hagimenetluses oma vastuväited tõendama.
40.Kaebuse seisukoht, et 01.07.2011 üldkoosoleku otsus peaks hageja suhtes kehtima, kuna hageja on hääletanud üldkoosolekul kõigi nõukogu liikmete tasude vähendamise poolt, on ainetu, kuna ettepanekut, mille poolt hageja hääletas, koosolekul vastu ei võetud. Üldkoosolekul vastuvõetud otsusele, millega otsustati vähendada üksnes hagejale makstavat nõukogu liikme tasu, on hageja vastu hääletanud.
41.Kostja ei ole siiani soovinud hagejaga nõukogu liikme suhet lõpetada ja seetõttu tuleb kostjal lepingut täita ja hagejale nõukogu liikme lepingu järgne tasu välja maksta. Kuna ringkonnakohus nõustub eeltoodu põhjal esimese astme kohtu seisukohtadega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Kostja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks.
42.Kaebuses tõstatatud küsimusele, kas kostjal tuleb pidada maakohtu poolt hageja kasuks väljamõistetud summadelt kinni kohustuslikud maksud, on kostja ise vastanud, leides õigesti, et nõukogu liikme tasudelt TuMS § 41 p 1 ja KoPS § 11 lg 1 p 1 järgi tulumaksu ja kogumispensioni tasumata jätmine oleks MaKS § 1531 järgi väärtegu. Hagejale väljamaksmisele kuuluvast tasust maksude kinnipidamise kohustuse sätestab kostja jaoks sõnaselgelt ka pooltevahelise lepingu p 3.2. Täitemenetluses segaduse vältimise eemärgil peab ringkonnakohus siiski võimalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustada ja sätestada resolutsioonis kohtu poolt välja mõistetud tasudelt maksude mahaarvamine selgesõnaliselt. Maakohtu poolt väljamõistetud viivise suurust ei ole kostja vaidlustanud ja seetõttu ei pea kolleegium TsMS § 651 lg 1 kohaselt võimalikuks maakohtu otsuse paikapidavust selles osas kontrollida.
43.Kuna apellatsioonkaebuses esitatud väited tulevad arvesse üksnes maakohtu otsuse resolutsiooni täpsustamise osas, jääb apellatsioonkaebus sisuliselt rahuldamata ning kolleegium peab seetõttu põhjendatuks jätta apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 1171 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.