Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-128-12 Tartu, 7. november 2012. a Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull AS-i Morrison Invest hagi OSAÜHINGU BERNESTA GRUPP vastu põhivõla 447 euro 38 sendi ja viivise väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-26537 AS-i Morrison Invest määruskaebus Hageja AS Morrison Invest (registrikood 10378065), esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja OSAÜHING BERNESTA GRUPP (registrikood 10199818), esindaja juhatuse liige Meeri Klausen 8. oktoober 2012. a, kirjalik menetlus
asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 203 ei tulene kasutusvalduse tasu muutmise kehtetus, kui kostja käitumist saab võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 3 kohaselt mõista kui nõustumist lepingu muutmisega teistsuguses vormis, kui on lepingus sätestatud.
sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjaõiguslepingu nõue kehtib kõigi kinnisasjaõiguslike õigusmuudatuste jaoks, st ka kinnisasjaõiguse sisu muutumisel. Kinnistule on seatud tasuline kasutusvaldus kostja kasuks ning tasu makstakse 9. juuni 1997. a lepingu p 3.3 (tl 4) järgi. AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kuivõrd tegemist on piiratud asjaõiguse, s.o kasutusvalduse olulise tingimuse muutmisega, on asjas kohustuslik lepingumuudatuse notariaalne tõestamine ning VÕS § 13 lg 3 ei kohaldu. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja väitel esitas ta hagejale 18. mail 2010 tasaarvestusavalduse. Kuna asjas ei ole tõendatud, et pooled oleksid suurendanud kasutusvalduse tasu suurust 37 500 kroonini + käibemaks, on kostja tasunud hagejale kasutusvalduse tasu rohkem, kui ta oli selleks kohustatud. Kostja ei pidanud tasuma hagejale kasutusvalduse tasu väidetava lepingumuudatuse alusel, mida õiguslikus mõttes ei eksisteeri. Kostjal on hagejale ettemaks ning seega oli kostja õigustatud oma nõuet hageja nõudega tasaarvestama.
võlaõiguslike kokkulepete vormile. Ringkonnakohus on keeldunud ebaõigesti apellatsioonkaebuse menetlemisest, kuivõrd vaidluse asjaolusid arvestades ei ole menetluses tekkinud AÕS § 203 ja VÕS § 13 lg 3 kohaldamise ja tõlgendamise küsimustes Riigikohtu praktikat. Asjas on oluliselt rikutud menetlusõiguse normi, kuna maakohus on vaadanud asja läbi kirjalikus, mitte lihtmenetluses, mistõttu TsMS § 637 lg-t 21 ei saanud kohaldada. Kehtib edasikaebeõiguse üldregulatsioon. Ringkonnakohus on jätnud määruse olulises osas põhjendamata. Kasutusvalduse tasu kokkulepe ei sisaldu asjaõiguslepingus ning seda ei ole kantud ka kinnistusraamatusse. Asjaõigusleping ning kinnistusraamatu kanne viitavad kasutusvalduse tasu puudutavalt kasutusvalduse lepingu p-le 3.3, samas kui kasutusvalduse tasu kokkulepe sisaldub punktis 3.2. Seega ei ole kokkulepe kasutusvalduse tasu määra kohta asjaõiguslepingu osa. Kuivõrd kostja asus tasuma suurendatud kasutusvalduse tasu ning aktsepteeris lihtkirjalikus tasaarvestuse kokkuleppes nii tasu suurendamist kui ka sellest tekkinud võlga hagejale, tuleb eelnevate asjaolude põhjal järeldada, et ta luges kasutusvalduse lepingu p 3.2 muutmise endale siduvaks ning asjas tuli kohaldada VÕS § 13 lg-t 3.
korras vormistamist" tähendab seda, et kasutusvalduse tasu suuruse muudatus tuleb vormistada notariaalselt ning pooled ei ole kokku leppinud muud lepingu muutmise vormi. Kolleegium märgib, et alates 2003. a 1. juulist kehtiva AÕS § 203 kohaselt peab üksnes kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvalduse tasu ei kuulu kolleegiumi arvates kasutusvalduse seadmise asjaõiguslepingu sisusse. Seega ei pea kokkulepe kasutusvalduse tasu või selle muutmise kohta olema seadusest tulenevalt notariaalselt tõestatud. VÕS § 13 lg 2 sätestab, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 13 lg 3 kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.