Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.11.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-21363
Tsiviilasi
KÜ Rohu 128 väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
74,36 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 07.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Rohu 128 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Rohu 128 (registrikood 80146210), seaduslik esindaja juhatuse esimees Viktoria Bai, lepinguline esindaja Annika Murulaid Kostja L R(isikukood xxxxxxxxxxxxx)
hagi
L
Rvastu
võlgnevuse
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 07.05.2012 otsus osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: Välja mõista L R KÜ Rohu 128 kasuks põhivõlgnevus 520,43 (viissada kakskümmend) eurot ja 43 senti ning 16.04.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 153,53 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 53 senti ning alates 17.04.2012 viivis 0,07% tasumata põhivõlgnevuselt päevas kuni põhinõude täitmiseni.
Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta L R kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Rohu 128 esitas 04.08.2011 hagi L R vastu majandamiskulude võla ja viiviste väljamõistmiseks. Täpsustatud nõude kohaselt palus hageja välja mõista põhivõlgnevuse 520,40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 16.04.2012 seisuga summas153,53 eurot ning sealt edasi 0,07% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Rohu 128-3 Pärnus. Korterelamut haldab ja teenuseid vahendab hageja. Kostja on korteriühistu liige. Tulenevalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg-st 4 on kõik ühistu liikmed, sealhulgas kostja kohustatud osa võtma korterelamu majandamiskulude tasumisest. Hageja nõutavad kulud on korterelamu majandamiskulud KÜS § 151 tähenduses. Hageja on omapoolse kohustuse kostja ees teenuste osutamise osas täitnud. Kostjale on edastatud teatised kohustuste kohta majapidamiskulutuste osas postkasti, mis on hageja hallatavas korterelamus tavapärane. Samuti on hageja teatanud kostjale võlgnevusest isiklikult, millele kostja pole reageerinud. Kostja on alates 2010 aastast jätnud majanduskulude eest osaliselt tasumata.
3.Kuna hageja on kostja vastunõude vaidlustanud, ei ole kostja tuginemine nõuete tasaarvestamisele põhjendatud. Kostja vastuväited hagile
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Majandamiskulude nõue on 520,43 euro ulatuses tasaarveldatud ja 82,17 euro ulatuses täielikult tõendamata. Kuivõrd põhinõue on alusetu, siis on vale ka viivise arvestus. Esimese astme kohtu lahend
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis L R KÜ Rohu 128 kasuks välja põhivõla 446,07 eurot ja viivise 30,19 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
7.Vaidlus võlgnevuse summa üle poolte vahel puudub. Võlgnevust kostja tunnistab, kuid leiab, et see on tasaarvestatud tema poolt ühistu heaks tehtud kulutustega – kulutused trepikoja remondile summas 156,53 eurot ja õigusabile. Kohus, uurinud kostja tehtud kuluarvestust, leiab, et trepikoja remondikulu on kostja vastavate kuluarvetega tõendanud ja hageja ei saa omada neile vastuväiteid. Tegelikult on töö teostatud. Kas hageja lasi veelkord trepikoda remontida, on hageja kui maja haldaja suva. Seega on kostjal õigus antud summa
tasaarveldada. Vastava avalduse on kostja hagejale esitanud. Seega on tõendatud, et kostja on nõude osaliselt tasunud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Asjaolu, et kostja kasutas õigusabi ühistu valitsemise korraldamiseks, on vaieldav ja seda kulu võib kostja hagejalt välja nõuda eraldi hagiga. Eeltoodust tulenevalt hageja viide VÕS § 200 lg 1 p-le 4 ei ole kohaldatav trepikoja remondikulude osas.
9.Kuna hagi rahuldati osaliselt võib viiviseid kostja taotlusel vähendada poole võrra ja jätta tingimuslik viivise nõue rahuldamata. Pole tõendatud, et kostja oleks tema vastase nõude jätnud tahtlikult täitmata. Tegemist on sisuliselt ühistu ja tema liikme omavaheliste arusaamatustega.
10.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 jättis kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja kui hageja liige maksab ühistu liikmena niikuinii osaliselt menetluskulusid. Kui kohus leidis, et hagi kulub osaliselt rahuldamisele, siis sisuliselt on ühistu esitanud osaliselt ebaõigesti hagi kostja vastu, seega tegi kostjale kui ühistu liikmele niikuinii põhjendamatult kulu. Apellatsioonkaebus
11.Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses, mõistja kostjalt hageja kasuks välja 673,96 eurot, millest 520,43 eurot on põhinõue ja 153,53 eurot on seisuga 16.04.2012 sissenõutavaks muutunud viivised ning viivised, mis ei ole selleks päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,07% ulatuses põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja põhjendustega. Vastavalt korteriühistu põhikirja p-le 4.4 oli kostjal õigus nõuda korteriühistult kulutuste tasaarveldamist vaid siis, kui tal oleks olnud ühistuga selles osas eelnev kokkulepe sõlmitud. Kostja sellist kokkulepet korteriühistuga sõlminud ei olnud. Seega ei saa kostja nende kulutuste hüvitamist korteriühistult nõuda.
13.Kohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et hageja on teinud remondi uuesti. Vastupidiselt kohtu seisukohaga, tegi trepikodade remondi hageja. Kostja leidis, et tema trepikoja remont tuleks teha paremini, kui see oli tehtud teistes trepikodades. Korteriühistu ei ole selleks nõusolekut andnud ega seda hiljem heaks kiitnud, sest kui üks trepikoda soovis teha oma trepikoja remonti teistest erinevalt ja nende hinnangul paremini, siis ei oleks õiglane ja põhjendatud selle hüvitamine korteriühistu ühiste vahendite arvelt. Kohus ei ole põhjendanud, mis ta hageja põhjendustega ei arvestanud. Kohtuotsuses ei ole märgitud, millisel õiguslikul alusel luges kohus, et kostjal oli õigus remondikulude hüvitamisele korteriühistu poolt ja nende tasaarvestamiseks oma majandamiskulude võlaga.
14.Kohus leidis, et kuna hagi rahuldati osaliselt, võib viiviseid vähendada poole võrra ja kuni nõude täitmiseni esitatud viivise nõue jätta üldse rahuldamata, kuna kostja ei jätnud võlga tasumata tahtlikult, vaid tegemist oli arusaamatusega. Hageja nõudis seadusest tuleneva viivise tasumist, mis ei saa olla ebamõistlikult suur. Kohus ei ole viivise vähendamise eeldusi vastavalt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatule käsitlenud, vaid vähendas viivist meelevaldselt. Kostja ei ole viivise vähendamist taotlenud.
15.Kohus on jätnud märkimata, missugust õigusnormi ta kohaldas. Kohaldamisele kuuluvad õigusnormid antud asjas on KÜS § 5 lg 1, § 13 lg 4, § 15 lg 1, KÜS § 7 lg 4, VÕS § 113 ja 162 lg 1. Kohtuotsus ei vasta nendes normides sätestatule. Seega on kohus kohaldanud valesti materiaalõigusnormi.
Vastus apellatsioonkaebusele
16.Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
17.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud. Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
18.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.
19.Hageja põhinõude suuruse üle vaidlust ei ole. Pooled vaidlevad tasaarvestuse kehtivuse üle. Ringkonnakohtu arvates ei olnud maakohtul alust lugeda hageja nõue osaliselt tasaarvestusega lõppenuks. Üksnes reaalsete kulutuste tegemine kostja poolt ei tõenda nõude olemasolu korteriühistu vastu. Kostja pidanuks tõendama, et korteriühistu on kohustatud kostja poolt tehtud kulutused hüvitama. Kostja seda tõendaud ei ole.
20.Kostja tugines oma tasaarvestusavalduses korteriühistu põhikirja p-le 4.4, mis näeb ette, et ühistul on õigus sõlmida elamu korrashoiuks vajalikke lepinguid juriidiliste või füüsiliste isikutega või teha neid töid ühistu liikmete abi ja vahendeid kasutades, hüvitades liikmetele nende vahendite kasutamisega seotud kulud. Seega oleks kostjal olnud õigus nõuda ühistult oma kulutuste tasaarvestamist siis, kui tal oleks olnud ühistuga selles osas eelnev kokkulepe. Sellise kokkuleppe olemasolu kostja tõendanud ei ole. Asja materjalist nähtub, et kostja on omaalgatuslikult organiseerinud oma trepikojas kallima remondi tegemise, kui seda nägi ette ühistu trepikodade remondi eelarve. Kostja on ka hiljem pöördunud selles küsimuses korteriühistu üldkoosoleku poole, kes ei aktsepteerinud omavoliliselt tehtud kulutuste hüvitamist ühiste vahendite arvelt.
21.Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et maakohus on meelevaldselt vähendanud viiviseid. Hageja nõuab viivist KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras 0,07% maksmata jäänud summast päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud. Seadusest tulenev viivise määr ei ole ülemäära suur. Samuti ei saa viivise väljamõistmist pidada ebaõiglaseks. Kostja, teades, et tal ei ole ühistuga kokkulepet kulutuste hüvitamiseks, on jätnud oma rahalise kohustuse korteriühistu ees täitmata.
22.Samuti jättis maakohus põhjendamatult rahuldamata hageja edasiulatuvalt esitatud viivisenõude. VÕS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks viivise välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvutanud viivise välja seisuga 12.04.2012 summas 153,53 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele kindla summana ja edasi 0,07 % päevas tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
23.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta L Rkanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.