Ts.asi nr. 2-11-21363
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja Rüütli t. kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Rein Pokk sekretär Sibille Jüring
Otsuse tegemise aeg a koht
Tsiviilasja number
2-11-21363
Tsiviilasi
KÜ Rohu 128 hagi L.R. vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja: KÜ Rohu 128 Registrikood: 80146210 Aadress: Rohu t. 128, Pärnu 80089 Seadusjärgne esindaja: Juhatuse esimees Viktoria Bai volitatud esindaja Annika Murulaid Kostja : L.R. isikukood: elukoht 602,60 €
RESOLUTSIOON: Kohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel ja lähtudes KÜS § 2 lg.2, § 7 lg. 4, § 13 lg. 4 ja § 151 lg. 1-2 ning VÕS § 101 lg. 1 p.1, 6, § 108 lg. 1, § 162 lg. 1 ja TsMS § 434-439 kohus
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista L.R.-lt KÜ Rohu 128 kasuks 446,07 € - nelisada nelikümmend kuus eurot ja 7 senti. Jätta osaliselt rahuldamata viiviste nõue, välja mõista L.R.-lt KÜ Rohu 128 kasuks viiviseid 30,19 € - kolmkümmend eurot ja 19 senti viivisenõue, mis VÕS § 113 lg. 1 määras. Menetluskulud jätta poolte kanda – TsMS § 162 lg. 4. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2-11-21363 Hageja nõue ja selle põhjendused. Hageja nõuded on: 1.välja mõsta kostjad võlgu olev majandamiskulude eest seisuga 31.07.11 602,6 €; 2.välja mõsta kostjalt võla tasumisega viivitamise eest viivis seisuga 31.07.11 60,38 €; 3.välja mõsta kostjalt viivis hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg. 1 määras. Hageja nõude põhjendused on. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga Rohu t. xxx – x Pärnus. Korterelamut haldab ja teenuseid vahendab hageja. Kostja on tulenevalt KÜS § 5 lg. 1 hagejaks oleva ühistu liige. Tulenevalt KÜS § 13 lg. 4 on kõik ühistu liikmed, sealhulgas kostja kohustatud osa võtma korterelamu majandamiskulude tasumisest. Hageja poolt nõutavad kulud on korterelamu majandamiskulud KÜS § 151 tähenduses. Hageja on endapoolse kohustuse kostja ees teenuste osutamise osas täitnud Kostjale on edastatud teatised kohustuste kohta majapidamiskulutuste osas postkasti, mis on hageja hallatavas korterelamus tavapärane. Samuti on hageja teatanud kostjale võlgnevusest isiklikult, millele kostja pole reageerinud. Kostja on alates 2010. Aastast jätnud majanduskulude eest osaliselt tasumata, võlgnevus hageja ees on 602,60 eurot. Seisuga 31.07.2011.a. oli kostja viivisvõlgnevus 60,38 eurot. Hageja palub kohtul võlgnevus ja viivised ema kasuks välja mõista. Hageja vastuväited kostja väidetele
2 (5)
2-11-21363 Kolmandaks ei ole tõendatud, et kostja oleks teinud Rohu 128 esimese trepikoja remondiks kulutusi vaid mahus, mida hõlmas osaühinguga Regandel sõlmitud leping, kuid mida nimetatud töövõtja faktiliselt ei teinud. Kostja põhjendused ja tõendid seoses trepikodade remondi kvaliteediga ei ole asjakohased. Hageja ei pea endiselt kostja vastuväiteid õigeks
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud
3 (5)
2-11-21363 kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud. Vaidlus võlgnevuse summa üle poolte vahel puudub. Võlgnevust kostja tunnistab, kuid leiab, et see tasaarvestatud tema poolt ühistu heaks tehtud kulutustega – kulutused trepikoja remondile summas 156,53 eurot ja õigusabile. Kohus uurinud tl.46 asuvat kostja poolt tehtud kuluarvestust leiab, et trepikoja remondikulu on kostja poolt tõendatud vastavate kuluarvetega ja hageja ei saa omada neile vastuväiteid. Tegelikult on töö teostatud. Hageja vastavad vastuväited tegelikult töö teostamise kohta ja selle maksumuse kohta on paljasõnalised ja tõendamata. Seega ei saa hageja antud kostja poolt tehtud kulutustele sisulisi vastuväiteid esitada. Kas hageja lasi veelkord trepikoda remontida on hageja kui maja haldaja suva. Seega on kostja õigus antud summa tasaarveldada. Vastava avalduse on kostja hagejale esitanud. Seega kohus loeb tõendatuks, et kostja on nõude osaliselt tasunud ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjaolu, et kostja kasutas õigusabi ühistu valitsemise korraldamiseks on vaieldav ja seda kulu võib kostja hagejalt välja nõuda eraldi hagiga. Eeltoodust tulenevalt hageja viide VÕS § 200 lg. 1 p. 4 pole kohaldatav trepikoja remondikulude osas. VÕS § 162 lg. 1 sätestab: kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati osaliselt võib viiviseid kostja taotlusel vähendada poole võrra ja jätta tingimuslik viivise nõue VÕS § 113 lg 1 määras üldse rahuldamata. Pole tõendatud, et kostja oleks tema vastase nõude jätnud tahtlikult täitmata. Tegemist on sisuliselt ühistu ja tema liikme omavaheliste arusaamatustega. Menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kulud jääta poolte kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on arvamusel, et menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja kui korteriühistu, kes on hagejaks, liige, ja seetõttu maksab tegelikult ühistu liikmena niikuinii osaliselt menetluskulusid. Kui kohus leidis, et hagi kulub osaliselt rahuldamisele, siis sisuliselt on ühistu esitanud osaliselt ebaõigesti hagi kostja vastu, seega tegi kostjale kui ühistu liikmele niikuinii põhjendamatult kulu. Kohtunik Rein Pokk Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2012.a. kohtuotsuse resolutiivosa:
4 (5)
2-11-21363
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.