Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Edasikaebamise kord

Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373

Hageja nõuded, väited ja tõendid Kohtule hageja Eesti Energia AS poolt esitatud hagiavalduse (tl 3-7), teiste menetlusdokumentide (tl 132-133) ning kohtueelistungil ja kohtuistungil väidetu kohaselt sõlmiti kostja M.P.i ja Eesti Energia AS vahel võrgu- ja elektrileping nr 21007065/3 tarbimiskohal Xxxx xx-x xxxx(tl xx-x2), leping nr 21007066/4 tarbimiskohal Xxxxx xx-x, Pärnu (tl 13-14), leping nr 21701763/5 tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu (tl 15-16) ja leping 21024552/1 tarbimiskohal Xxxx xx-x xxxx(tl 17-18) võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. 07.10.2009.a tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075058 (tl 19-20). Akti kohaselt puudusid peakaitsmel ja arvestil jaotusvõrgu plommid ning peakaitsme alt suundus, ilma arvestit läbimata, korterisse (Xxxxxxx-x) 3x 1,5 mm2 vaskkaabel. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud kolm fotot (tl 21-23). 08.10.2009.a tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 082615 (tl 24-25). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti keskmine faas L2 ei lugenud tarbimist. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 0,5; L2 11,2; L3 1,2 A. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud 4 fotot (tl 26-29). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale ka uus ACE3000 tüüpi arvesti nr 51480931 (tl 30) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile (tl 31) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem vigastatud/ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja keskmise faasi L2 pingeahel on katkestatud. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ja on kasutuskõlbmatu. 08.10.2009.a tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxx x, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075059 (tl 32). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti numeraator ei ühildunud arvesti tüübiga. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 3,4; L2 0; L3 3,3 A. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud fotod (tl 33-36). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale uus arvesti nr 51482745 (tl 38) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt erakorralise kontrolli protokollile (tl 39) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem vigastatud/ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja 6-kohalised näidikud on asendatud 7-kohaliste näidikutega, mistõttu viimane numbrikoht loeb kümnendikke. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ning on seega kasutuskõlbmatu. 08.10.2009.a tuvastati tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075078 (tl 40). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti keskmine faas L2 ei lugenud tarbimist. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 1,6; L2 3,1; L3 0,5 A. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud fotod (tl 41-43). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale ka uus ACE3000 tüüpi arvesti nr 51482753 (tl 44) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile (tl 45) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem vigastatud/ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja keskmise faasi L2 pingeahel on katkestatud. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ja on kasutuskõlbmatu. Tarbimiskohal Xxxx xx-x xxxxavastatud olukord vastas elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 3 sätestatud tunnustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A (tl 46-60), mille p 11.3 kohaselt on ostja 2 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 kohustatud viivitamatult teatama tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi, sealhulgas tariifilülitusseadme rikkest või selle näitude mõjutamisest. Kostja millestki sellisest Eesti Energia ASi ei ole teavitanud. Vastavalt tüüptingimuste p 6.1. mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras ja p 6.6. kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt nimetatud punktidest ja Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. mai 2007.a. määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ (edaspidi Kord) § 4 lg 3 p 1 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus (tl 61-62) ning 19.04.2010.a esitati kostjale arve nr 51902804 summas 7367.60 krooni ehk 470.88 eurot (tl 63), mis on käesoleva ajani tasumata. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergiat ning ostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. Kuna kostjal on lepinguline kohustus tasuda kogu tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest, siis tuleb tal tasuda ka arvestiga mõõtmata elektrienergia eest sõltumata asjaolus, kas ta on arvesti rikkes süüdi. Juhtudeks, kus tegelikult tarbitud elektrienergia kogus on korrektselt mõõtmata ja sellise tarbimise periood ei ole täpselt tuvastatavad, on seadusandja näinud ette arvestusliku metoodika. Kuna kostjal on lepingust tulenev kohustus tarbitud elektrienergia eest tasuda, on vaidlusaluste arvete esitamine kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 ja 3 sätetega. Tarbimiskohtadel Xxxxxxx-x, Xxxxxxx x ja Xxxxxxx-x Pärnus avastatud olukord vastas ELTS § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud tunnustele. Vastavalt poolte vahelisele lepingule on lepingu lahutamatuks osaks OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A, mille p.6.1 alusel mõõdab või määrab edastatud elektrienergia koguse võrguettevõtja võrgulepinguga sätestatud korras ja p 6.6. kohaselt määratakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus õigusaktides sätestatud korras. Tulenevalt nimetatud punktidest ja Korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutati nimetatud kolme tarbimiskoha (Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x) elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus (tl 64-81) ning 20.04.2010 esitati kostjale arved vastavalt nr 51903990, nr 51904193 ja nr 51904081 summas 52 757.80 kr/3371.84 eurot, 55 653.30 kr/3556.89 eurot ja 68 890.60 kr/4402.91 eurot (tl 82-87), mis on käesoleva ajani tasumata. Tüüptingimuste p 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid kostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 10 711.42 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5260.72 ning tulevikus sissenõutavaks muutuv lepinguline (0,1% tasumata summalt päevas) viivis kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad nende suhtes Kostja oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 104-109) märgib, et 5.10.2009.a teostas V.A. (vastuses ekslikult A.) Xxxxxxx-x ja Xxxxxxx x Pärnu linnas paiknevate mõõteseadmete näidu fikseerinud ja kontrollis mõõtesüsteemi korrasolekut, sh mõõtesüsteemi plomme. Samuti väljastas ta Eesti Energia logo kandval blanketil teatised nr 09-172780 ja 09-172788 (tl 110111). Mistahes puudustele nii mõõteseadetes kui mõõtesüsteemis ei osundanud V. A. kui ka tema väljastatud teatised. Hageja 11.11.2009.a kirjaga kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075058 tulenevalt kontrollis 07.10.2009.a OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik A. Ü. tunnistaja K.M.a (OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik) juuresolekul Xxxxxtn xx-x Pärnu linnas paikneval mõõtesüsteemise korrasolekut. Hageja 1l. novembril 2009.a kirjaga nr KT-TEB-ILM1/14176 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 082615 tulenevalt kontrollis 8.oktoobril 2009 OÜ Jaotusvõrk elektrik K.M. tunnistaja A. Ü. (OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik) juuresolekul 3 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 Xxxxxtn xx-x Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut. Hageja 11. novembri 2009. a kirjaga nr KT-TEB-ILM-1/14175 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075059 tulenevalt kontrollis 8.oktoobril 2009.a OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik A. Ü. tunnistaja K.M.a (OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik) juuresolekul Xxxxxtn xx x Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut. Hageja 1l. novembril 2009. a. kirjaga nr KT-TEBILM-1/14174 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075078 tulenevalt kontrollis 08.oktoobril 2009.a OÜ Jaotusvõrk elektrik A.K. tunnistaja A.S. juuresolekul Xxxxxtn xx x Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut. Kontrollid teostati turuosalise, s.t kostja, juuresolekuta viimast sellest piisavalt, sh kirjalikult, eelnevalt teavitamata, mille tagajärjel võeti turuosaliselt seadusest tulenev õigus viibida kontrolli kui menetlustoimingu kui ka olukorra fikseerimise akti koostamise juures. Lisaks eeltoodule ja tulenevalt olukorra fikseerimise aktidest nr 082615, 075059 ja 075078 ning vaatamata kostja edastatud teabele, et töökohustuste tõttu ei ole tal võimalik kontrolltoiminguteks kohale ilmuda, sisenesid OÜ Jaotusvõrk elektrikud K.M., A. Ü., A.K. ja A.S. kostja alaealise poja avatud uksest kostja omandile ning teostasid kostja juuresolekuta väidetavalt olukorra fikseerimise aktides nr 082615, 075059 ja 075078 kajastatud toimingud. Vastuseks hageja 11. novembri 2009.a kirjadele avaldas kostja selgitused olukorra fikseerimise akti nr 075058 osas ning tegi järelpärimise kontrolltoimingute, sh nende teostamisest teavitamise seaduslikkuse kui sisend voolu mõõtmise osas tulenevalt aktidest nr 082615, 075059 ja 075078 (tl 112). Alles 20. aprilli 2010 dateeringut kandva kirjaga edastas hageja kostjale hagis nimetatud arved. Kostja esitas juba 06. mai 2010. a. esialgsed vastuväited (tl 113-116) sisuliste vastuväidete esitamise võimatuse tõttu, kuivõrd kostjale ei edastatud kõiki asjas kogutud materjale, fotosid, protokolle jms. Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimuste madalpingel kuni 63A p 4.2. kohaselt tagab võrguettevõtja temale kuuluva mõõtesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldab vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise (sealhulgas kontrolli, vahetuse või taatluse). Olukorra fikseerimise aktid nr 075058 , 082615, 075059 ja 075078 ei sisalda nõuetekohast tunnistaja nime ja kontaktandmeid. Lisaks eeltoodule ei sisalda aktid energiaseadmete asukoha määrangut, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati kui ka elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise iseloomustust. Aktide nr 082615, 075059 ja 075078 alajaotus „Täiendavad selgitused" on sisustatud peaasjalikult identsetena ning konkreetsete järelmitega, milline asjaolu seab aktide koostamise autentsuse sügava kahtluse alla. Kostjale edastatud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestusest ei tulene, millistel kaalutlustel on menetleja arvestamisel rakendanud 1 aastast perioodi tundides arvates mõõtesüsteemi viimasest kontrollimisest kuigi võib rakendada kuni 1 aastast perioodi tundides arvates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani. Eeltoodud kaalutlustel tagastas kostja hagejale arved nr 51903990, 51904193, 51904081 ja 51902804 neid aktsepteerimata. Kostja palus hagejal edastada olukorra fikseerimise aktide nr 075058, 082615, 075059 ja 075078 koostamisel tehtud fotod ning protokollid nr 170-9-580, 1709-581 170-9-582 jms asjasse puutuvad materjalid. 17.05.2010.a edastas hageja olukorra fikseerimise aktides viidatud fotod ja protokollid. Kostja edastas eeltoodud materjalidega tutvumise järgselt 26.05.2010.a kirja, milles soovis saada vastuseid kerkinud küsimustele (tl 117120). Hageja osaline vastus kostja küsimustele kannab 01.06.2010 dateeringut (tl 121-122). Kuni hagi esitamiseni elektrienergia-ja võrguteenuste arvetes kajastub jätkuvalt võlgnevus, vaatamata asjaolule, et hageja varemnimetatud väljastatud arved on neid aktsepteerimata hagejale tagastatud. Hageja initsiatiivil debiteeriti 11.02.2011.a kostja arvelduskontot summas 3723.06 eurot, milline summa tagastati hageja poolt samal päeval, kui kostja avaldas sellele vastuväite (tl 123). Hageja on korduvalt lähetanud kostjale elektrienergia väljalülitamishoiatusi. Eeltoodud kostjat ebamõistlikult sh psühholoogiliselt koormavas olukorras tegi kostja 14.06.2011.a hagejale viimase nõuet tunnistamata kompromissiettepaneku (tl 124-125), millele hageja vastas e-kirjaga eitavalt 27.07.2011.a omapoolset kompromissisummat vms kompromissi saavutamisele osundavaid lähtealuseid avaldamata (tl 127). 4 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373

Hageja märgib, et kostja on oma vastuses väitnud. nagu teda ei teavitatud mõõteseadmete kontrollist tarbimiskohtadel. 01.06.2010 hageja poolt saadetud kirja p 11 on kostjale selgitatud, et hageja on enne mõõtesüsteemide kontrolli kostjaga ühendust võtnud. Samuti on kostja seda ka enda 19.11.2009.a kirjas kinnitanud. Kuivõrd kostja ei ilmunud tarbimiskohale mõõtesüsteemide kontrolliks kohale, siis on alusetu ka antud kohtuasjas väita, nagu hageja ei oleks kostjat teavitanud läbiviidavast kontrollist. Ebaõige on ka kostja arvamus nagu olukorra fikseerimise aktidel ei tohiks tunnistajaks olla Eesti Energia AS töötaja. Tunnistaja erapooletuses pole alust kahelda vaid sellel põhjusel, et ta töötab mõõtesüsteemi kontrolli läbiviinud ja akti koostanud elektrikuga samas äriühingus. Samuti puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid tunnistajal muu isikliku või materiaalse huvi esinemist rikkumist kirjeldava akti koostamisel. Lisaks on kostja poolt esitatud ebaõiged väited seoses Korra § 3 lg 1 punktidega 4-6 suhtes. Olukorra fikseerimise aktid on koostatud vastavalt Korra nõuetele. Samuti ka kostja poolt konkreetselt viidatud nime ja kontaktandmete puudumisega. Akti nr 0821615 tunnistaja oli elektrik A. Ü. (märgitud A.Ü.), akti nr 075059 tunnistaja oli K.M., akti nr 075078 tunnistaja oli A.S. ja akti nr 075058 tunnistaja oli K.M., kes kõik on seda kinnitanud ka aktidel antud allkirjaga. Samuti on kõigil aktidel märgitud koht, kuhu aktid menetlusse saadeti ning mis telefonil on võimalik informatsiooni saada. Seega ei ole kostja väide akti puuduste kohta tõene ning kõik nõutud andmed on aktil ka esitatud. Arusaamatu on kostja viide aktidel nr 082615, 075059 ja 075078 kajastatud täiendavate selgituste identsuse seotus aktide koostamise autentsusega. Esiteks sarnanevad omavahel vaid akt nr 082615 ja 075078, kuivõrd mõlema arvesti plommid olid rikutud ning keskmine L2 faas ei lugenud tarbimist. Akt nr 075059 sarnaneb küll eelnevate aktidega selle poolest, et arvesti plommid olid rikutud, aga erinevalt eelnevalt nimetatud aktidest oli sellel arvestil vale numeraator, mitte faas ei lugenud. Seega seisneb kõigi kolme akti sarnasus vaid rikutud plommides. Teiseks toetab aktidel kajastatut ka mõõteseadmete erakorralise kontrolli protokollid. Kolmandaks ei saa autentsuse üle kahtlust tekkida vaid sellel põhjusel, kui arvesteid on ühte moodi rikutud. Seega viide, et kui erinevaid arvesteid on sama skeemiga rikutud, peaks nende fikseerimise protokoll olema küsitava väärtusega, jääb hagejale täiesti mõistmatuks ning põhjendamatuks. Nii 03.07.2012.a kohtueelistungil kui 16.10.2012.a kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi juurde ning kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu ettepanekutele vaatamata pooled kompromissile ei jõudnud. Kohtuistungil kuulas kohus hageja taotlusel teostatud seadmete kontrolli ja elektrinäitude võtmise asjaolude osas ära tunnistajad A.S.i, V.A.i, A.K.e, A. Ü. ja

K. M..

Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi Llõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et M.P.i ja Eesti Energia AS vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 21007065/3 tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu, leping nr 21007066/4 tarbimiskohal Xxxxx11- 2, Pärnu, leping nr 21701763/5 tarbimiskohal Xxxxxxx-x, Pärnu ja 5 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 leping 21024552/1 tarbimiskohal Xxxx xx-x xxxxvõrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et lepingutele kohaldatakse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi (edaspidi tüüptingimused) madalpingel kuni 63A (tl 46-60). Vaidluse all on kaks küsimuste ringi: 1) kas ja millisel viisil on kostja nimetatud lepinguid rikkunud ning kui on, siis 2) milline on kõnealuste lepingurikkumiste eest kohaldatav sanktsioon/hageja nõue. Nimetatud probleemistikku käsitleb kohus allpool eraldi. 1.Lepingute rikkumine. Tüüptingimuste p 4.2. järgi peab võrguettevõtja (hageja) tagama temale kuuluva mõttesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldama vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise, sh kontrolli, vahetuse või taatluse. Seda tuleb teha, kui seda nõuab ostja (s.t antud juhul kostja). Tüüptingimustes ei sisaldu sätteid mõõtesüsteemi korrasoleku kontrollimise ajavahemike kohta, tüüptingimuste 6. osa räägib vaid elektrienergia koguse mõõtmisest kohustuslikult vähemalt kord 2 aasta jooksul (p 6.4.). Nõuetekohane mõõtesüsteem on tüüptingimuste p 2.1.10. järgi võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteem, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mõõteseadet ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvetud mõõtmata voolu ahela plommid. Mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane vähemalt ühe eelnimetatud tingimuse puudumisel. Tüüptingimuste p 11.2. järgi vastutab ostja tema omandis või valduses olevas ehitises või selle osas või piirdega piiratud alal asuva tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide säilimise ja rikkumise eest. Antud juhul tuvastasid hageja töötajad K. M., A. Ü., A. K. ja A. .S. 7. oktoobril 2009.a (tarbimiskoha Xxxxxxx-x osas) ja 8. oktoobril 2009.a (tarbimiskohtade Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x osas), et rikutud on ELTS § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätteid. Nimetatud sätted kehtisid 2009.a järgmises sõnastuses: § 68 Elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine (1) Elektrienergia ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: 1) mõõteseade rikutakse või selle näitu moonutatakse või selle toimimist mõjutatakse muul viisil; 2)... 3) mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi pidi turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja ebaseaduslikult kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Sama paragrahvi lõige 3 andis ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestamise õiguse majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Nimetatud korrale on pooled viidanud oma väidetes (vt ülalpool), see on vastu võetud 15.05.2007.a ja kehtib senini muutmata kujul. Kord ei sätesta vaatamata selle delegatsiooninormile aga mitte ainult ebaseaduslikult kasutatud energia koguse arvutamisreeglid, vaid ka sellise ebaseadusliku tegevuse fikseerimisreeglid. Nimelt tuleb Korra § 2 järgi koostada elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel vastav akt, millele peab ostja/klient kui eelduslik lepingurikkuja (eeldus tuleneb tüüptingimuste punktist 11.2.) ise või esindaja vahendusel alla kirjutama. Kui teda või tema esindajat akti koostamise juures ei viibi, tuleb akt koostada tunnistaja juuresolekul. Akt peab korra § 3 lg 1 järgi sisaldama järgmisi andmeid:

6 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 1) akti koostamise aeg ja koht ning ettevõtja nimi ja aadress, kelle esindaja poolt akt koostatakse; 2) akti koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi; 3) elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku nimi ja kontaktandmed või tema esindaja nimi, kontaktandmed ning andmed tema volitusi tõendava dokumendi kohta; 4) tunnistaja nimi ja kontaktandmed, kui akt koostatakse tema juuresolekul; 5) energiaseadmete asukoht, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati; 6) elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem), nimivõimsused ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuse mahu arvutamiseks vajalikud muud andmed; 7) informatsioon võrgulepingu või elektrilepingu tingimuste rikkumise ja turuosalise võrguühenduse katkestamise kohta. Ka aktil peaks olema elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja allkiri, lisaks seletuskiri, kuid nende puudumisel võib allkirja anda ka tunnistaja (Korra § 3 lg 3). Seega näeb Kord ette võimaluse vastavaid lepingu rikkumise fikseerimisi teha ka ilma ühe lepingupooleta, kuigi hea usu põhimõtte kohaselt tuleks teist lepingupoolt teostatavast kontrollist vähemalt informeerida ja võimalusel tagada tema kohalolek. Kohus märgib, et tihtipeale ei olegi ilma tarbija või tema esindaja kohalviibimiseta võimalik mõõteseadmete juurde pääseda, sest tüüptingimuste p 11.2. sätetega on temale sisuliselt pandud vastutus tagada, et keegi mõõteseadmeid rikkuda ei saaks. Antud juhul on tunnistaja K. M. kinnitanud, et leppis kostjaga telefoni teel kokku aja nii 7. oktoobriks kui 8. oktoobriks, kuid kostja kohale ei ilmunud ja esimesel päeval kontrolliti Xxxxxxx-x mõõteseadmeid (teistele ei pääsetud ligi), teisel päeval avas kostja poeg ukse ja saadi kontrollida ka Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x mõõteseadmeid. Kostja on ise kinnitanud, et temale teatati teostatavast kontrollist, kuid tööülesanded ei võimaldanud tal kohale ilmuda. Kohus leiab, et hageja käitus kontrollist ette teatades (kuigi seda kitsalt Korrast lähtudes tegema ei pea) mõistlikult ning kostja mitteilmumine ei saanud olla takistuseks vastavate kontrolliaktide koostamisel. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad A. K., K. Ü., K. M. ja A..S. kinnitasid sarnaselt, et kontrolli põhjuseks oli 5. oktoobril ehk kaks päeva varem Xxxxxxx x tarbimiskohale paigaldatud arvesti kella plommi (paigaldas tunnistajana üle kuulatud V. A.) avastamine Pärnu teises linnaosas, mis kohtu arvates on piisav põhjus erakorralise kontrolli teostamiseks tarbimiskohtades, kus hageja esitatud andmestiku põhjal ei olnud ühtki hageja töötajat seadmeid isegi näitude võtmiseks juba ligemale poolteist aastat kontrollinud. Viimane näitude võtmine hageja töötaja poolt enne V. A.i kontrollkäiku toimus 28.05.2008.a, hilisemalt ei ole seda tehtud ja sellekohane kostja väide on jäänud paljasõnaliseks. Kohus on arvamusel, et hageja töötajate käitumine kontrolli teostamisel ja selle käigus tuvastatud asjaolud on tegelikku olukorda adekvaatselt kajastavad ning kohtul puudub alus kahelda koostatud olukorra fikseerimise aktide ja tehtud fotode autentsuses. Kõik kohal käinud isikud on nähtut ja dokumentatsioonis kajastatut kohtuistungil vande all kinnitanud ning asjaolu, et tegemist oli sel ajal hageja töötajatega (praeguseks on hagejaga seotud viiest ülekuulatust kaks), ei tee nende ütlusi ebausaldusväärseks. Kõikide aktide teostamiseks olid välja antud vastavad tööülesanded ja tunnistajana kolleegi kasutamine ei ole Korra § 2 ja 3 mõttes erapoolik või aktides kajastatule vähemat kaalu andev asjaolu. Kohus nõustub hageja väljendatud põhjendusega, et mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ja kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi (sõltumata põhjusest), on mõistlik tunnistajana kasutada asjatundjat, kelleks kolleeg kahtlemata on. Asjaolud-rikkumised, millistele viidatakse olukorra fikseerimise aktides Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x tarbimiskoha arvesti puhul, on leidnud hiljem kinnitust ka OÜ Tehnokontrollikeskuse teostatud mõõtevahendite erakorralise kontrolli protokollides (tl 31, 39 7 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 ja 45). Xxxxxxx-x puhul nähtub rikkumine plommide puudumise osas juba V. A.i 05.10.2009.a tööülesande märkuste lahtrist (tl 161), vaskkaabli viimine Xxxxxxx-x korterisse aga 07.10.2009.a olukorra fikseerimise akti nr 075058 lisaks oleval fotol (tl 22). Kohtu hinnangul on olukorra fikseerimise aktides kõik Korra § 3 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetud ning kostja sellekohased etteheited on põhjendamatud. Aktides on kirjeldatud elektrienergia ebaseaduslikku kasutamist (täiendavate selgituste all), mõõteseadmete asukohta nii aadressina kui konkreetse numeratsiooni abil, tunnistajad on kirjutanud oma nimed ja allkirjad ning nende isikud (kuna tegemist oli hageja töötajatega) on selgelt tuvastatavad ja kontrollitavad. Eelnevast teeb kohus järelduse, et kostja valduses olevas ehitises olnud lepingujärgsete elektrimõõteseadmete rikkumine (ELTS § 68 mõttes elektrienergia ja võrguteenuse ebaseaduslik kasutamine) olukorra fikseerimise aktides märgitud viisil on leidnud asjas veenvalt tõendamist. Järgnevalt tuleb seega käsitleda selliste rikkumiste eest kohaldatavate sanktsioonide sisu ja ulatust.

kus E ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus kilovatt-tundides; – U 0,380 kV pingesüsteemi 3×380 V korral või 0,220 kV pingesüsteemi 3×220 V korral, kui ei – ole kokkulepitud teistsugust pinget; I – kaitseseadme nimivool amprites; t – kuni 1-aastane periood tundides alates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani. Nimetatud sätet/valemit on hageja õigustatult oma arvutustes kohaldanud Xxxxxxx-x, xx x ja xx-x puhul. Kostja vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta kohaldab muutuja t puhul maksimaalset ajaperioodi (tegurid U ja I on lepinguga määratletud) ehk ühte aastat. Hageja on väitnud, et aastase perioodi kohaldamine on põhjendatud asjaoluga, et viimane kord enne lepingurikkumiste avastamist viibis hageja töötaja tarbimiskohal 2008.a mais. Kohus märgib, et esiletoodud valemi juures ega Korra muudes sätetes ei selgitata, millistele kaalutlustele tuginedes peaks vaidlusaluse muutuja suurust ehk sisuliselt rikkumise kestust määratlema. Kohus leiab, et igakordse rikkumise puhul tuleks siiski hinnata rikkumise asjaolusid ja iseloomu ning selle alusel muutuja suuruse määrama. Asjaolu, et viimane hageja esindaja kohalkäik jäi rohkem kui aasta tagusesse aega, ei ole kohtu arvates automaatselt 8 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 aluseks muutuja maksimaalsele ehk aastasele perioodile vastavate tundide arvule määramisele. Hageja on ise asjas rõhutanud (see tulenes ka tunnistajate ütlustest), et näitude võtmine ja mõõtesüsteemi kontrollimine on kaks eraldi asja ja selleks on/olid hagejal eraldi inimesed. Samas on kohus juba ülalpool tüüptingimusi käsitledes viidanud, et sõnaselge kohustus tarbimiskohal käia on hagejal vaid näitude võtmiseks. Tunnistaja V. A. märkis, et kuigi tema tööülesandeks oli näitude võtmine, pidi ta ka plomme kontrollima. Sellest teeb kohus järelduse, et muu info puudumisel võimaliku rikkumise kohta (nagu käesoleval juhul oli teises linnaosas avastatud plommist tulenevalt) saab hageja tarbimiskohtadel toimuvast ja võimalikust kontrollivajadusest infot just läbi näitude võtmise protseduuri. Seega peaks näitusid võttev hageja töötaja suutma vähemalt plommide rikkumist tuvastada. Järelduvalt sellest on kohtu seisukohad konkreetsete objektide osas esitatud arvutuste kohta järgnevad: 1) Xxxxxxx-x. V. A. võttis 05.10.2009.a näidud, lõpetas kell 14.25, on omakäeliselt märkinud tööülesandele (tl 163) arvesti plommi õige numbri 0785098 ja väljastanud kostjale vastava teatise (tl 110). Mängeid märkusi tema poolt tööülesande vastavasse lahtrisse tehtud ei ole, kusjuures isik ise andis tunnistusi, et puuduste avastamisel teavitatakse sellest juhtkonda, vormistatakse olukorra fikseerimise akt jne. Antud juhul selliseid toiminguid tõsikindlalt tuvastada ei saa, sest V. A. vaid „arvas, et helistas tööjuhile“. Tegelikult (mida kinnitasid teised tunnistajad) tuldi Xxxxx11 asuvaid tarbimiskohti kontrollima hoopis muul põhjusel, mis ilmnesid pärast V. A.i kontrolli. 08.10.2009.a kell 16.00 koostatud olukorra fikseerimise akti ja seda hiljem kinnitanud OÜ Tehnokontrollikeskuse mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli kohaselt oli arvesti avatud, pingeahel katkestatud ja plommid võltsitud. Seega on õige antud juhul nimetatud objekti puhul kasutada 1 aasta asemel muutuja t kohal kolme päeva, sest kohtul puudub alus veendumuseks, et V. A. ei oleks plommi võltsitust avastanud. Järelikult tuleb nimetatud objekti puhul nõudesummat/arvet vähendada 0,82%-ni (arvetuslikud tunnid 8760, kolme ööpäeva tunnid 72 ehk 0,82% 8760-st) ja kõnealuse arve puhul seega summani 47 428.95 : 100 x 0,82 = 388.92 krooni ehk 24.86 eurot. Kuni hagi esitamiseni on selle summa tasumata jätmise tõttu hageja lepingu kohaselt õigustatud nõudma viivist 0,1% päevas, mis 490 päeva eest teeb 12.18 eurot; 2) Xxxxxxx x. Selle tarbimiskoha osas on kohtu hinnangul samadel põhjendustel õige kasutada 1 aasta asemel muutuja t kohal kolme päeva. Nimetatud arvesti plommi number on V. A.i poolt 3 päeva enne selle rikutuse tuvastamist omakäeliselt märgitud, pealegi vahetas V. A. ise samal päeval arvesti programmkella plommi. Asjaolu, et arvestile oli paigaldatud teistsugune numeraator, ei tähenda kohtu arvates seda, et elektrit oli ebaseaduslikult tarbitud, mis peaks nii lepingu, seaduse kui Korra mõttes olema peamine alus lepingurikkumise eest vastavate arvestuslike (tegelikult oletuslike) sanktsioonarvete esitamiseks. Pigem tuleks kohtu arvates eeldada, et kõnealustel tarbimiskohtadel teostati kõik vastavad lepingurikkumised pärast V. A.i kui hageja esindaja mõõtmisi, sest senist näitude võtmise tihedust arvestades võis eelduslik ebaseaduslik elektritarbimine kesta seejärel pikka aega. Seega tuleb nõudesummat vähendada 0,82%-ni, mis on 50 076.36 : 100 x 0,82 = 410.63 krooni ehk 26.24 eurot, millele lisandub viivis hagi esitamiseni 490 päeva eest ehk 12.86 eurot; 3) Xxxxxxx-x. Selle tarbimiskoha osas nõustub kohus hagejaga, et V. A.ile ei olnud antud tööülesannet näitude võtmiseks (kuigi Xxxxxxx-x, 2 ja 3 asuvad ühes elektrikapis) ning kohtus ei ole millegagi leidnud tuvastamist, et hageja töötaja oleks kontrollinud mõõteseadme plomme. Kostja esitatud Xxxxxxx x tööülesande pöördelt on küll näha, et V. A. võttis ka selle tarbimiskoha näidud, märkides need üles käsikirjaliselt arvesti numbri äramärkimisega (seda kinnitas ta ise kohtuistungil), kuid see ei tähenda plommide kontrollimist. Seega ei saa siinkohal asuda eeldusele, et plommid olid 05.10.2009.a rikkumata, rääkimata pingeahela katkestamisest ja faasi mittelugemisest, 9 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373 mis tuvastati 08.10.2009.a kohapeal A. K.e ja A. .S.i ja hiljem OÜ Tehnokontrollikeskus poolt. Kohus peab seetõttu õiglaseks määrata muutuja t väärtuseks poole aasta tundide arv, arvestades, et kostjal ei ole varasemalt olnud probleeme elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega (vähemalt ei ole seda hageja muutuja t määramisel esile toonud), kuid samas on tuvastatud, et elektriseadmete ebaseaduslik rikkumine või elektrienergia ebaseaduslik kasutamine on antud asjas tuvastatud kõigil neljal tarbimiskohal. Seega vähendab kohus selle tarbimiskoha eest esitatud arvet poole võrra ehk 63 205.83 : 2 = 31 602.92 kroonini ehk 2019.79 euroni, millele lisandub viivis hagi esitamiseni 493 päeva eest ehk 995.76 eurot; 4) Xxxxxxx-x. Selles osas tugineb hageja Korra § 4 lg 3 punktile 1, mis sätestab: Kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrav kaitseseade puudub, määrab ettevõtja ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse kasutatava juhtme ristlõike järgi järgmiselt: 1) 260 kWh juhtme ristlõike 1 mm2 kohta kuus ühefaasilise ühenduse korral; Kuna antud juhul tarbiti voolu arvestit läbimata (juhe oli veetud peakaitsmest otse korterisse nr 4, nähtub nii fotodest tl 21-22, kui tunnistajate ütlustest ja olukorra fikseerimise aktist), lisaks oli arvesti ise plommimata (tuleneb juba 05.10.2009.a V. A.i tööülesande märkustest tl 161), on kohtu hinnangul igati põhjendatud hageja poolt arve esitamine aastase ehk maksimaalse arvestusperioodi kohta. Siinkohal ei oma tähtsust, kas veetud juhtme kaudu elektrit ka tegelikult arvestit läbimata tarbiti – selline rikkumine ei saa jääda kostjale tarbimiskoha valdajana tähelepanematuks, sest juhe jookseb mööda seina väljaspool elektrikappi, tüüptingimuste p 11.3. kohaselt pidanuks kostja sellest hagejat viivitamata teavitama. Seega on põhjendatud esitatud arve summas 6886.34 krooni ehk 440.12 eurot ning sellelt arvutatud viivis hagi esitamise päeva seisuga 3374.31 krooni ehk 215.66 eurot. Eelnevast lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt, põhivõla osas summas 2511.01 eurot (24.86 + 26.24 + 2019.79 + 440.12) ning viivise osas hagi esitamise seisuga 1236.46 eurot (12.18 + 12.86 + 995.76 + 215.66). Alates hagi esitamisest ehk 22.09.2011.a tuleb vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 sätetele kostjalt välja mõista lepingute kohane (tüüptingimuste p 9.9.) viivis 0,1% põhinõudelt 2511.01 eurot kuni selle tasumiseni. Viivise määra osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole, tegemist ei ole kohtu hinnangul ka ebamõistlikult suure määraga.

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna antud juhul on tegemist tavatarbija jaoks suurte summadega, peab kohus õiglaseks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on hagi rahuldanud hagi 23.46% ulatuses (arvestusega põhinõude ja viivise summad hagis (15 972.14 eurot) ning selle rahuldamise võrdluses (3747.47 eurot)), siis tuleb selles proportsioonis jaotada ka menetluskulud, s.t 76.54% ulatuses jäävad need hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

10 (11)

Tsiviilasi nr 2-xx-x5373

Toomas Talviste Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2013.a. resolutiivosa tsiviilasjas 2-11-45373:

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.