Eesti Energia AS-i hagi X Xi vastu võlgnevuse ja viivise 15 972,14 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 05.11.2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
8200,41 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Energia AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Energia AS (registrikood 10421629, asukoht Laki 24, 12915 Tallinn), esindaja Erik Salur; Kostja X X (isikukood xxxxxxxxxxxxx).
Menetluse liik
xxxxxxxxxx,
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 05.11.2012 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmist puudutavas osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi põhinõude osas rahuldada täies ulatuses ja viivisenõude osas rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista X Xilt Eesti Energia AS-i kasuks põhivõlgnevus 10 711,42 (kümme tuhat seitsesada üksteist eurot ja nelikümmend kaks senti) eurot ja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga sissenõutavaks muutnud viivis 2 669,14 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja neliteist senti).
4.Alates 21.06.2013 mõista X Xilt Eesti Energia AS-i kasuks välja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud igakordses määras (otsuse tegemise seisuga 8,75% aastas) kuni põhinõude 10 711,42 (kümme tuhat seitsesada üksteist eurot ja nelikümmend kaks senti) euro tasumiseni.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskuludest 83,77 % X Xi ja 16,23% Eesti Energia AS-i kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Pärnu Maakohtule 22.09.2011 esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 10 711,42 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 5260,72 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva lepingulise viivise (0,1% tasumata summalt päevas) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 21007065/3 tarbimiskohal Vingi 11-1, Pärnu (tl 11-12), leping nr 21007066/4 tarbimiskohal Vingi 11- 2, Pärnu (tl 13-14), leping nr 21701763/5 tarbimiskohal Vingi 11-3, Pärnu (tl 1516) ja leping 21024552/1 tarbimiskohal Vingi 11-4, Pärnu (tl 17-18) võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks.
3.07.10.2009 tuvastati tarbimiskohal Vingi 11-4, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075058 (tl 19-20). Akti kohaselt puudusid peakaitsmel ja arvestil jaotusvõrgu plommid ning peakaitsme alt suundus ilma arvestit läbimata korterisse 3x1,5 mm2 vaskkaabel. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud kolm fotot (tl 21-23).
4.08.10.2009 tuvastati tarbimiskohal Vingi 11-1, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 082615 (tl 24-25). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti keskmine faas L2 ei lugenud tarbimist. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 0,5; L2 11,2; L3 1,2 A. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud 4 fotot (tl 26-29). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale ka uus ACE3000 tüüpi arvesti nr 51480931 (tl 30) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile (tl 31) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja keskmise faasi L2 pingeahel katkestatud. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ja on kasutuskõlbmatu.
5.08.10.2009 tuvastati tarbimiskohal Vingi 11-2, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075059 (tl 32). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti numeraator ei ühildunud arvesti tüübiga. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 3,4; L2 0; L3 3,3 A.
Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud fotod (tl 3336). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale uus arvesti nr 51482745 (tl 38) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt erakorralise kontrolli protokollile (tl 39) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja 6-kohalised näidikud on asendatud 7-kohaliste näidikutega, mistõttu viimane numbrikoht loeb kümnendikke. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ning on seega kasutuskõlbmatu. 08.10.2009 tuvastati tarbimiskohal Vingi 11-3, Pärnu, ebaseaduslik elektrienergia- ja võrguteenuse kasutamine, mille kohta koostati akt 075078 (tl 40). Akti kohaselt olid arvesti plommid rikutud ning arvesti keskmine faas L2 ei lugenud tarbimist. Majja siseneva voolu tugevuseks mõõdeti 37,6 A. Hetkekoormus oli L1 1,6; L2 3,1; L3 0,5 A. Olukorra fikseerimiseks ja ebaseadusliku ühenduse tõenduseks on tehtud fotod (tl 41-43). Samal päeval paigaldati tarbimiskohale ka uus ACE3000 tüüpi arvesti nr 51482753 (tl 44) ning rikutud arvesti suunati OÜ Tehnokontrollikeskusesse mõõtevahendi erakorraliseks kontrolliks. Vastavalt mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollile (tl 45) olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem vigastatud/ümber ehitatud. Kontrolli tulemusena selgus, et arvesti on avatud ja keskmise faasi L2 pingeahel on katkestatud. Samuti on plommid võltsitud ning arvesti ei vasta EN 61036 standardi nõuetele ja on kasutuskõlbmatu. Tarbimiskohal Vingi 11-4, Pärnu avastatud olukord vastas elektrituruseaduse (ELTS) § 68 lg 1 p 3 sätestatud tunnustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimused madalpingel kuni 63 A (tl 46-60), mille p
11.3.kohaselt on ostja kohustatud viivitamatult teatama tarbimiskoha mõõtmata voolu ahelas paiknevate kaitseseadmete, lülitite ja ühenduste ning mõõtesüsteemi ja nendel asuvate plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi, sealhulgas tariifilülitusseadme rikkest või selle näitude mõjutamisest. Kostja millestki sellisest Eesti Energia ASi ei ole teavitanud. Tulenevalt tüüptingimuste punktidest 6.1. ja 6.6. ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määrusega nr 34 kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ (edaspidi kord) § 4 lg 3 p 1 alusel arvutati elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus (tl 61-62) ning 19.04.2010 esitati kostjale arve nr 51902804 summas 7367,60 krooni (470,88 eurot) (tl 63), mis on käesoleva ajani tasumata. Tarbimiskohtadel Vingi 11-1, Vingi 11-2 ja Vingi 11-3 Pärnus avastatud olukord vastas ELTS § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud tunnustele. Vastavalt tüüptingimuste p-de 6.1. ja 6.6. ning korra § 4 lg 2 p 1 alusel arvutati nimetatud kolme tarbimiskoha (Vingi 111, 11-2 ja 11-3) elektrienergia ja võrguteenuste maht ja maksumus (tl 64-81) ning 20.04.2010 esitati kostjale arved vastavalt nr 51903990, nr 51904193 ja nr 51904081 summas 52 757,80 krooni (3371,84 eurot), 55 653,30 krooni (3556,89 eurot) ja 68 890,60 krooni (4402,91 eurot) (tl 82-87), mis on käesoleva ajani tasumata. Tüüptingimuste p 9.9 kohaselt on tarbija kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt.
Kostja vastuväited
10.Kostja palus hagiavalduse menetlemisel jätta see täielikult rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
11.05.10.2009 teostas X X (kostja vastuses ekslikult märgitud X) Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 Pärnu linnas paiknevate mõõteseadmete näidu fikseeringud ja kontrollis mõõtesüsteemi korrasolekut, sh mõõtesüsteemi plomme. Samuti väljastas ta Eesti Energia logo kandval blanketil teatised nr 09-172780 ja 09-172788 (tl 110-111). Mistahes puudustele nii mõõteseadetes kui mõõtesüsteemis ei osundanud ei X X ega ka tema väljastatud teatised.
12.Hageja 11.11.2009 kirjaga nr KT-TEB-ILM-1/14173 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075058 tulenevalt kontrollis 07.10.2009 OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik A Ü tunnistaja K M juuresolekul Vingi tn 11-4 Pärnu linnas paikneval mõõtesüsteemide korrasolekut.
13.Hageja 11.11.2009 kirjaga nr KT-TEB-ILM-1/14176 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 082615 tulenevalt kontrollis 08.10.2009 OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik X X tunnistaja X X juuresolekul Vingi tn 11-1 Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut.
14.Hageja 11.11.2009 kirjaga nr KT-TEB-ILM-1/14175 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075059 tulenevalt kontrollis 08.10.2009 OÜ Jaotusvõrk mõõteelektrik X X tunnistaja X Xa juuresolekul Vingi tn 11-2 Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut.
15.Hageja 11.11.2009 kirjaga nr KT-TEB-ILM-1/14174 kostjale edastatud olukorra fikseerimise aktist nr 075078 tulenevalt kontrollis 08.10.2009 OÜ Jaotusvõrk elektrik X X tunnistaja X Xi juuresolekul Vingi tn 11-2 Pärnu linnas paikneval tarbimiskohal mõõtesüsteemide korrasolekut.
16.Kontrollid teostati kostja kui turuosalise juuresolekuta teda sellest piisavalt, sh kirjalikult, eelnevalt teavitamata, mille tagajärjel võeti turuosaliselt seadusest tulenev õigus viibida kontrolli kui menetlustoimingu ning ka olukorra fikseerimise akti koostamise juures. Vaatamata kostja edastatud teabele, et töökohustuste tõttu ei ole tal võimalik kontrolltoiminguteks kohale ilmuda, sisenesid OÜ Jaotusvõrk elektrikud X X, X X, X X ja X X kostja alaealise poja poolt avatud uksest kostja omandile ning teostasid kostja juuresolekuta väidetavalt olukorra fikseerimise aktides nr 082615, 075059 ja 075078 kajastatud toimingud.
17.Vastuseks hageja 11.11.2009 kirjadele avaldas kostja selgitused olukorra fikseerimise akti nr 075058 osas ning tegi järelpärimise kontrolltoimingute, sh nende teostamisest teavitamise seaduslikkuse kui sisendvoolu mõõtmise osas tulenevalt aktidest nr 082615, 075059 ja 075078 (tl 112). Alles 20.04.2010 kirjaga edastas hageja kostjale hagiavalduses nimetatud arved.
18.Olukorra fikseerimise aktid nr 075058, 082615, 075059 ja 075078 ei sisalda nõuetekohast tunnistaja nime ja kontaktandmeid. Lisaks eeltoodule ei sisalda aktid energiaseadmete asukoha määrangut, mille abil elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutati ega ka elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise iseloomustust. Aktide nr 082615, 075059 ja 075078 alajaotus „Täiendavad selgitused" on sisustatud peaasjalikult identsetena ning konkreetsete järelmitega, milline asjaolu seab aktide koostamise autentsuse sügava kahtluse alla.
19.Kostjale edastatud elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise arvestusest ei tulene, millistel kaalutlustel on menetleja arvestamisel rakendanud 1-aastast perioodi tundides arvates mõõtesüsteemi viimasest kontrollimisest kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse § 4 lg 2 p-i 1 kohaselt võib rakendada kuni 1-aastast perioodi tundides arvates lepingu sõlmimise päevast või mõõtesüsteemi eelmisest kontrollimisest kuni ebaseadusliku tarbimise tuvastamise päevani.
20.Eeltoodud kaalutlustel tagastas kostja hagejale arved nr 51903990, 51904193, 51904081 ja 51902804 neid aktsepteerimata. Kuni hagi esitamiseni elektrienergia-ja võrguteenuste
arvetes kajastub jätkuvalt võlgnevus, vaatamata asjaolule, et hageja varemnimetatud väljastatud arved on neid aktsepteerimata hagejale tagastatud. Hageja initsiatiivil debiteeriti 11.02.2011 kostja arvelduskontot summas 3723,06 eurot, milline summa tagastati hageja poolt samal päeval, kui kostja avaldas sellele vastuväite (tl 123). Maakohtu otsus
21.Pärnu Maakohus rahuldas 05.11.2012 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 2511,01 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1236,46 eurot. Menetluskulud jättis kohus 76,54% ulatuses hageja ja 23,46% ulatuses kostja kanda.
22.Puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 21007065/3 tarbimiskohal Vingi 11-1, Pärnu, leping nr 21007066/4 tarbimiskohal Vingi 11- 2, Pärnu, leping nr 21701763/5 tarbimiskohal Vingi 11-3, Pärnu ja leping 21024552/1 tarbimiskohal Vingi 11-4, Pärnu võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Samuti puudub vaidlus selles, et lepingutele kohaldatakse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi (edaspidi tüüptingimused) madalpingel kuni 63A (tl 46-60).
23.Vaidluse all on asjaolud, kas ja millisel viisil on kostja nimetatud lepinguid rikkunud ning kui on, siis milline on kõnealuste lepingurikkumiste eest kohaldatav sanktsioon.
24.Tüüptingimuste p 4.2. järgi peab võrguettevõtja (hageja) tagama temale kuuluva mõttesüsteemi nõuetekohasuse ning korraldama vastavalt ettenähtud sagedusele selle perioodilise teenindamise, sh kontrolli, vahetuse või taatluse. Seda tuleb teha, kui seda nõuab ostja (antud juhul kostja). Tüüptingimustes ei sisaldu sätteid mõõtesüsteemi korrasoleku kontrollimise ajavahemike kohta, tüüptingimuste 6. osa räägib vaid elektrienergia koguse mõõtmisest kohustuslikult vähemalt kord 2 aasta jooksul (p 6.4.). Mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane vähemalt ühe tüüptingimuste punktis 2.1.10. nimetatud tingimuse puudumisel.
25.Antud juhul tuvastasid hageja töötajad X X, X X, X X ja X X 07.10.2009 (tarbimiskoha Vingi 11-4 osas) ja 08.10.2009 (tarbimiskohtade Vingi 11-1, 11-2 ja 113 osas), et rikutud on ELTS § 68 lg 1 p 1 ja 3 sätteid. 2009. aastal kehtinud ELTS § 68 lg 3 andis ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra kehtestamise õiguse majandus- ja kommunikatsiooniministrile. Nimetatud korrale on pooled viidanud oma väidetes. Kord ei sätesta vaatamata selle delegatsiooninormile aga mitte ebaseaduslikult kasutatud energia koguse arvutamisreeglid, vaid ka sellise ebaseadusliku tegevuse fikseerimisreeglid. Nimelt tuleb korra § 2 järgi koostada elektrienergia ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel vastav akt, millele peab ostja kui eelduslik lepingurikkuja ise või esindaja vahendusel alla kirjutama. Kui teda või tema esindajat akti koostamise juures ei viibi, tuleb akt koostada tunnistaja juuresolekul. Andmed, mis peavad aktis sisalduma, on loetletud korra § 3 lg-s 1.
26.Korra § 3 lg 3 näeb ette võimaluse vastavaid lepingu rikkumise fikseerimisi teha ka ilma ühe lepingupooleta, kuigi hea usu põhimõtte kohaselt tuleks teist lepingupoolt teostatavast kontrollist vähemalt informeerida ja võimalusel tagada tema kohalolek. Kohus märgib, et tihtipeale ei olegi ilma tarbija või tema esindaja kohalviibimiseta võimalik mõõteseadmete juurde pääseda, sest tüüptingimuste p 11.2. sätetega on temale sisuliselt pandud vastutus tagada, et keegi mõõteseadmeid rikkuda ei saaks. Antud juhul on tunnistaja X X kinnitanud, et leppis kostjaga telefoni teel kokku aja nii
07.oktoobriks kui 08. oktoobriks 2009, kuid kostja kohale ei ilmunud ja esimesel päeval kontrolliti Vingi 11-4 mõõteseadmeid, teisel päeval avas kostja poeg ukse ja
saadi kontrollida ka Vingi 11-1, 11-2 ja 11-3 mõõteseadmeid. Kostja on ise kinnitanud, et temale teatati teostatavast kontrollist, kuid tööülesanded ei võimaldanud tal kohale ilmuda. Kohus leiab, et hageja käitus kontrollist ette teatades mõistlikult ning kostja mitteilmumine ei saanud olla takistuseks vastavate kontrolliaktide koostamisel.
27.Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad X X, X X, X X ja X X kinnitasid sarnaselt, et kontrolli põhjuseks oli 05.10.2009 Vingi 11-2 tarbimiskohale paigaldatud arvesti kella plommi avastamine Pärnu teises linnaosas, mis kohtu arvates on piisav põhjus erakorralise kontrolli teostamiseks tarbimiskohtades, kus hageja esitatud andmestiku põhjal ei olnud ühtki hageja töötajat seadmeid isegi näitude võtmiseks juba ligemale poolteist aastat kontrollinud. Kohus on arvamusel, et hageja töötajate käitumine kontrolli teostamisel ja selle käigus tuvastatud asjaolud on tegelikku olukorda adekvaatselt kajastavad ning kohtul puudub alus kahelda koostatud olukorra fikseerimise aktide ja tehtud fotode autentsuses. Kõik kohal käinud isikud on nähtut ja dokumentatsioonis kajastatut kohtuistungil vande all kinnitanud ning asjaolu, et tegemist oli sel ajal hageja töötajatega (praeguseks on hagejaga seotud viiest ülekuulatust kaks), ei tee nende ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus nõustub hageja väljendatud põhjendusega, et mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ja kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi, on mõistlik tunnistajana kasutada asjatundjat, kelleks kolleeg kahtlemata on. Asjaolud, millistele viidatakse olukorra fikseerimise aktides Vingi 111, 11-2 ja 11-3 tarbimiskoha arvesti puhul, on leidnud hiljem kinnitust ka OÜ Tehnokontrollikeskuse teostatud mõõtevahendite erakorralise kontrolli protokollides (tl 31, 39 ja 45). Vingi 11-4 puhul nähtub rikkumine plommide puudumise osas juba X Xi 05.10.2009 tööülesande märkuste lahtrist (tl 161), vaskkaabli viimine Vingi 11-4 korterisse aga 07.10.2009 olukorra fikseerimise akti nr 075058 lisaks oleval fotol (tl 22). Kohtu hinnangul on olukorra fikseerimise aktides kõik korra § 3 lõikes 1 sätestatud nõuded täidetud ning kostja sellekohased etteheited põhjendamatud.
28.Kohus lähtus otsuses valemist, mille abil arvutatakse ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia kogus juhul kui võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on ettevõtja ja tarbija vahel kokku lepitud või kui tuvastatakse, et võrguühenduse läbilaskevõimet määrava kaitseseadme nimivool on kokkulepitust suurem. Vastavat valemit on hageja õigustatult oma arvutustes kohaldanud Vingi 111, 11-2 ja 11-3 puhul. Kostja vastuväide seisneb selles, et hageja ei ole põhjendanud, miks ta kohaldab muutuja t puhul maksimaalset ajaperioodi ehk ühte aastat. Hageja on väitnud, et aastase perioodi kohaldamine on põhjendatud asjaoluga, et viimane kord enne lepingurikkumiste avastamist viibis hageja töötaja tarbimiskohal 2008. aasta mais. Kohus märgib, et esiletoodud valemi juures ega korra muudes sätetes ei selgitata, millistele kaalutlustele tuginedes peaks vaidlusaluse muutuja suurust ehk sisuliselt rikkumise kestust määratlema. Kohus leiab, et igakordse rikkumise puhul tuleks siiski hinnata rikkumise asjaolusid ja iseloomu ning selle alusel määrata muutuja suurus. Asjaolu, et viimane hageja esindaja kohalkäik jäi rohkem kui aasta tagusesse aega, ei ole kohtu arvates automaatselt aluseks muutuja maksimaalsele ehk aastasele perioodile vastavate tundide arvule määramisele. Kohus tegi järelduse, et muu info puudumisel võimaliku rikkumise kohta (nagu käesoleval juhul oli teises linnaosas avastatud plommist tulenevalt) saab hageja tarbimiskohtadel toimuvast ja võimalikust kontrollivajadusest infot just läbi näitude võtmise protseduuri. Seega peaks näitusid võttev hageja töötaja suutma vähemalt plommide rikkumist tuvastada.
29.Nii Vingi 11-1 kui ka Vingi 11-2 osas esitatud arvutuste kohta märkis kohus, et kuivõrd 08.10.2009 koostatud olukorra fikseerimise aktide ja seda hiljem kinnitanud
OÜ Tehnokontrollikeskuse mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokollide kohaselt oli arvesti avatud, pingeahel katkestatud ja plommid võltsitud, on nimetatud objektide puhul õige kasutada 1 aasta asemel muutuja t kohal kolme päeva, sest kohtul puudub alus veendumuseks, et X X ei oleks plommide võltsitust avastanud. Järelikult tuleb nimetatud objektide puhul arvet vähendada 0,82%-ni ehk Vingi 11-1 puhul seega summani 24,86 eurot ja Vingi 11-2 puhul summani 26,24 eurot, milledele lisandub viivis hagi esitamiseni 490 päeva eest.
30.Vingi 11-3 osas nõustus kohus hagejaga, et X Xile ei olnud antud tööülesannet näitude võtmiseks ning kohtus ei ole millegagi leidnud tuvastamist, et hageja töötaja oleks kontrollinud mõõteseadme plomme. Seega ei saanud kohus siinkohal asuda eeldusele, et plommid olid 05.10.2009 rikkumata, rääkimata pingeahela katkestamisest ja faasi mittelugemisest, mis tuvastati 08.10.2009 kohapeal X Xe ja X Xi ja hiljem OÜ Tehnokontrollikeskus poolt. Kohus pidas seetõttu õiglaseks määrata muutuja t väärtuseks poole aasta tundide arv ning vähendas antud tarbimiskoha eest esitatud arvet poole võrra ehk 2019,79 euroni, millele lisandub viivis hagi esitamiseni 493 päeva eest.
31.Vingi 11-4 osas leidis kohus, et kuna antud juhul tarbiti voolu arvestit läbimata ja lisaks oli arvesti ise plommimata, on igati põhjendatud hageja poolt arve esitamine aastase ehk maksimaalse arvestusperioodi kohta. Siinkohal ei oma tähtsust, kas veetud juhtme kaudu elektrit ka tegelikult arvestit läbimata tarbiti – selline rikkumine ei saa jääda kostjale tarbimiskoha valdajana tähelepanematuks, sest juhe jookseb mööda seina väljaspool elektrikappi, tüüptingimuste p 11.3. kohaselt pidanuks kostja sellest hagejat viivitamata teavitama. Seega on põhjendatud esitatud arve summas 440,12 eurot ning sellelt arvutatud viivis hagi esitamise päeva seisuga. Apellatsioonkaebus
32.05.12.2012 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja Pärnu Maakohtu 05.11.2012 otsuse ulatuses, milles rahuldati hageja nõue osaliselt ja palub teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
33.Kaebuse kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi.
34.Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et kohtul puudub alus veendumuseks, et X X ei oleks plommide võltsitust avastanud ning sellest tulenevalt tuleb tarbimiskohtadel Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 kasutada tekkinud kahju arvestamisel 1 aasta asemel muutuja t kohal 3 päeva.
35.Hageja hinnangul puuduvad näiduvõtjatel vajalikud kogemused ja oskused ebaseadusliku elektrienergia ja võrguteenuste kasutamise avastamiseks. Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 arvestite plommid olid rikutud, mis tähendab seda, et plommid asetsesid küll omal kohal ning võisid tunduda vastavat koolitust ning klassifikatsiooni mitte omavale isikule täiesti tavapärased, aga olid tegelikult rikutud. Samuti olid mõlemad arvestid rikutud ka tehniliselt, Vingi 11-1 arvesti keskmine faas ei lugenud ja Vingi 112 arvesti numeraator ei vastanud selle tüübi arvesti numeraatorile, mis tähendab, et nimetatud asjaolude tuvastamiseks tuleb arvestitel teostada mitmeid mõõtmisi ning lisakontrolli, milleks vajalik tehnika näiduvõtjatel puudub. Seega vastavaid oskusi ja tehnikat mitte omav X X ei suudagi tuvastada arvesti- ja plommide rikkumist ehk ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist.
36.Isegi juhul kui X X avastas plommide rikkumise, ei ole tegemist korra § 4 lg 2 p 1 alusel muutuja t alguskuupäevaga. Viidates korra § 2 lg-le 1 ja 2 leiab hageja, et analoogia korras on akti puudumisel, aga elektrivarguse avastamisel samuti tegemist
elektrivarguse lõpu kuupäevaga, mitte algusega nagu kohus tõlgendas. Juhul kui X X avastas plommide rikkumise 05.10.2010 tarbimiskohtadel Vingi 11-1 ja Vingi 11-2, on sellisel juhul tegemist korra § 4 lg 2 p 1 alusel muutuja t lõppkuupäevaga. Järeldades, et X X pidi avastama plommide rikkumise, oleks kohus pidanud ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste arvestusliku kasutamise perioodi vähendama 3 päeva võrra, mitte taandama seda kolme päevani.
37.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et tarbimiskohas Vingi 11-2 tuvastatud arvestile paigaldatud numeraator ei tähenda elektrienergia ja võrguteenuste ebaseaduslikku tarbimist.
38.Vähemalt ühe poolte vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks lisaks olevate tüüptingimuste (tl 46-60) p-s 2.1.10 nimetatud tingimuse puudumisel loetakse, et mõõtesüsteem ei ole nõuetekohane. Vingi 11-2 asuval arvestil olid rikutud nii plommid kui ka arvesti numeraator, mis ei kuulunud sellele arvestile. See tähendab, et vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ei olnud tegemist nõuetekohase mõõtevahendiga. Seega tuleb rakendada kas tüüptingimuste p-i 6.7, mis kehtestab arvestusliku metoodika tegelikult tarbitud elektrienergia välja selgitamiseks või ELTS §-i 68, milles on sätestatud ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia kasutamise regulatsioon, mis omakorda viitab majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud korrale. Kuna antud juhul on tõestatud, et arvesti on füüsiliselt rikutud, on tegemist ka ebaseadusliku elektrienergia tarbimisega vastavalt ELTS § 68 lg 1 p-dele 1 ja 3.
39.Maakohtu seisukoht, mille kohaselt kõik lepingu rikkumised on teostatud pärast 05.10.2009 X Xi poolt kontrollnäitude võtmist, on vastuolus kohtu seisukohaga, mille alusel on kohus vähendanud korra § 4 lg 2 p 1 muutujat t kolme päevani 1 aasta asemel.
40.Üksteist välistavateks on maakohtu seisukoht, mille kohaselt tarbimiskohal Vingi 11-1 puudus kohtul alus veendumiseks, et X X ei oleks plommi võltsitust avastanud 05.10.2009 kontrollnäitude võtmise käigus ja seisukoht, et Vingi 11-2 tarbimiskoha lepingurikkumised on teostatud pärast X Xi mõõtmisi. Üheaegselt ei saa järeldada, et arvesti ja selle plommid olid rikutud juba kontrollnäidu võtmise ajal ning et need rikuti peale kontrollnäidu võtmist. Võimalik on vaid olukord, kus ebaseaduslikult elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine leidis aset juba kontrollnäitude võtmise ajal, kontrollnäidu võtja ei suutnud seda tuvastada ning see tuvastati hiljem vastavat kvalifikatsiooni omavate elektrikute poolt. Hageja leiab, et lähtuda tuleks korra alusel elektrienergia ja võrguteenuste ebaseadusliku kasutamise arvestamise fikseerimise kuupäevast, s.o 08.10.2009.
41.Ebaõige on ka kohtu seisukoht selle osas, et õiglane on määrata korra § 4 lg 2 p 1 alusel muutuja t väärtuseks poole aasta tundide arv. Kohus ei ole oma otsuse põhjenduses välja toonud asjaolusid, mis oleksid muutuja vähendamise aluseks. Xuüksi asjaolu, et vastustajal ei ole varasemalt olnud probleeme elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega, ei ole aluseks muutuja vähendamiseks poole võrra. Tõestatud on, et viimane kontroll teostati antud tarbimiskohas rohkem kui aasta tagasi (28.05.2008) ning hagejal on õigus lähtudes korrast nõuda ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia eest tasu kuni 1 aasta tagasiulatuvalt. Vastus apellatsioonkaebusele
42.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt
tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
44.Kuna kostja ei ole maakohtu otsust tähtaegselt vaidlustanud, ei kontrolli kolleegium maakohtu seisukohtade paikapidavust osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas. Kostja sai maakohtu lahendi kätte 05.11.2012 ja apellatsioonkaebuse 07.01.2013 ning on esitanud kaebusele vastuse ja selles taotluse maakohtu otsust osaliselt muuta 28.01.2013. TsMS § 635 lg 3 kohaselt võib vastuapellatsioonkaebuse esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättesaamisest või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
45.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on sõlminud võrgu- ja elektrilepingu nr 21007065/3 tarbimiskohal Vingi 11-1, Pärnu, leping nr 21007066/4 tarbimiskohal Vingi 11- 2, Pärnu, lepingu nr 21701763/5 tarbimiskohal Vingi 11-3, Pärnu ja lepingu nr 21024552/1 tarbimiskohal Vingi 11-4, Pärnu võrguteenuse kasutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et lepingutele kohaldatakse Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ võrgulepingu tüüptingimusi (edaspidi tüüptingimused) madalpingel kuni 63A (tl 46-60).
46.Kolleegium nõustub hageja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus on jätnud põhinõuet puudutavas osas hagi põhjendamatult osaliselt rahuldamata. Kolleegium ei jaga maakohtu järeldust, et tarbimiskohtades Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 tuleb ebaseadusliku elektrienergia ja võrguühenduse kasutamise algusajaks lugeda V. Xi poolt arvestilt näidu võtmise kuupäeva ehk 05.10.2010 ning sellest tulenevalt arvestada tekkinud kahju 3 päeva eest. Põhjendust, millele maakohtu veendumus, et V. X oleks pidanud plommide võltsituse näitude võtmisel avastama, tugineb, otsuses ei sisaldu. Kolleegium jagab hageja seisukohta, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et näiduvõtjal oli vajalik kvalifikatsioon ja kogemused ebaseadusliku elektrienergia ja võrguteenuste kasutamise avastamiseks. Tunnistajate V. Xi, A. Xe, A. X, K. Xa ja A. Xi ütlustest järeldub, et V. X ei kuulunud töörühma, kelle tööülesandeks oli võrgu kadude s.h ebaseaduslike tarbimiskohtade avastamine (I kd, tl 183-187). Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 tarbimiskohtade kohta koostatud aktidest nähtuvalt olid arvestite plommid rikutud, mis tähendab, et plommid asetsesid küll omal kohal ning võisid tunduda vastavat koolitust ning kvalifikatsiooni mitte omavale isikule tavapärased, kuid olid tegelikult rikutud. Samuti olid mõlemad arvestid rikutud ka tehniliselt, Vingi 11-1 arvesti keskmine faas ei lugenud ja Vingi 11-2 arvesti numeraator ei vastanud selle tüübi arvesti numeraatorile (I kd, tl 24, 28-29, 31-36 ja 38-39). Tõendeid selle kohta, et nimetatud asjaolude tuvastamine on võimalik pelga vaatluse abil ilma arvestitel mõõtmisi ning kontrolli teostamata, kohtule esitatud ei ole. Eeltoodu tõttu on maakohtu järeldus, et V. X pidi elektrinäidu võtmisel suutma tuvastada arvesti- ja plommide võltsituse ehk ebaseadusliku elektrienergia tarbimise, põhjendamatu.
47.Kolleegium nõustub hagejaga ka selles, et isegi juhul, kui lugeda V. Xi poolt elektrinäidu võtmise kuupäeva kostja poolt ebaseadusliku tarbimise avastamise kuupäevaks, siis ei ole avastamise kuupäev samastatav ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra § 4 lg 2 p-s 1 nimetatud muutuja t alguskuupäevaga. Asjaolu, et kostja ebaseadusliku tarbimise avastab, ei tähenda, et enne avastamist ebaseaduslikku tarbimist ei toimunud. Vastupidi – seaduserikkumise avastamine annab aluse väiteks selle varasemast kestusest. Seetõttu on maakohtu poolt tarbimiskohtadel Vingi 11-1 ja Vingi 11-2 V. Xi poolt elektrinäitude võtmise seostamine ebaseadusliku tarbimise algusega ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste arvestusliku kasutamise perioodi samastamine
rikkumise võimaliku avastamise ja selle aktiga fikseerimise kuupäevade vahele jäänud kolme päevaga põhjendamatu.
48.Hageja on ebaseadusliku tarbimise 1 aasta pikkuse perioodi sidunud asjaoluga, et tarbimiskohal toimus arvesti viimane kontroll rohkem kui aasta enne ebaseadusliku tarbimise avastamist. Kuna kostja ei ole toonud omalt poolt esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et tarbimiskohal toimus ebaseaduslik tarbimine lühemat aega, kui alates arvesti viimasest kontrollist, ei näe kolleegium põhjust hageja poolt aluseks võetud arvestusperioodi lühendada. Perioodi määramisel tuleb arvestada hageja poolt õigesti esile toodud asjaoluga, et kostja on tekitanud elektrienergia ebaseadusliku tarbimise võimaluse mõõtmist tahtlikult manipuleerides ning seetõttu on põhjust arvata, et kostja on loonud võimaluse tarbida mõõtmata elektrit maksimaalselt pika võimaliku perioodi jooksul ehk koheselt pärast viimast kostja poolset arvestite kontrolli.
49.Kolleegium ei jaga ka maakohtu seisukohta, et tarbimiskohas Vingi 11-2 tuvastatud arvestile paigaldatud numeraator ei tähenda elektrienergia ja võrguteenuste ebaseaduslikku tarbimist. Pooled on elektrienergia tarbimiseks sõlmitud lepingute lisaks oleva OÜ Jaotusvõrk võrgulepingu tüüptingimuste (I kd, tl 46-60), p-i 2.1.10 kohaselt lugenud nõuetekohaseks võrguettevõtja poolt paigaldatud mõõtesüsteemi, mis vastab õigusaktidele, tehnilistele normidele ja võrguettevõtja poolt kehtestatud ning avalikustatud täiendavate dokumentide nõuetele ning mõõteseadet ei ole rikutud või selle näitu moonutatud ega mõõteseadme toimimist ei ole mõjutatud muul viisil, sealhulgas on mõõteseadmel rikkumata ja kõrvaldamata taatlus- ja valmistajatehase ja võrguettevõtja plommid, kaasa arvatud mõõtmata voolu ahela plommid. Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuvastati 08.10.2009 tarbimiskohal Vingi 11-2, et arvestil olid rikutud plommid ning arvesti numeraator ei ühildunud arvesti tüübiga (I kd, tl 32). Rikutud arvesti suhtes on OÜ Tehnokontrollikeskus viinud läbi erakorralise kontrolli ja vastavalt selle kohta 20.10.2009 koostatud protokollile nr 170-9-582 olid arvesti taatlus- ja tootjaplommid vigastatud ning arvesti skeem vigastatud/ümberehitatud. Arvestit oli avatud ja 6-kohalised näidikud asendatud 7-kohaliste näidikutega, mistõttu viimane numbrikoht luges kümnendikke. Samuti olid plommid võltsitud ning arvesti ei vastanud EN 61036 standardi nõuetele ning oli seetõttu kasutuskõlbmatu (I kd, tl 39). Nimetatud tõenditest järelduvalt oli mõõteseadet füüsiliselt rikutud ning see ei vastanud seetõttu poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Poolte vahel kokkuleppimata viisil elektrienergia tarbimine tähendab ebaseadusliku elektrienergia tarbimist vastavalt elektrituruseaduse § 68 lg 1 p-dele 1 ja 3.
50.Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles, et tarbimiskohal Vingi 11-3 ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste mahu ja maksumuse arvestamisel tuleb lähtuda ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise korra § 4 lg 2 p 1 alusel muutuja t väärtusena poole aasta tundide arvust. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei ole otsuse põhjenduses välja toonud asjaolusid, mis oleksid muutuja vähendamise aluseks. Kolleegium nõustub, et ainuüksi asjaolu, et kostjal ei ole varasemalt olnud probleeme elektrienergia ebaseadusliku kasutamisega, ei anna alust muutuja vähendamiseks poole võrra. Hageja poolt koostatud arvestus on kooskõlas korra § 4 lg 2 p-s 1 ettenähtuga ja seetõttu lasus kohtul kohustus välja mõistetavat summat vähendades tugineda tuvastatud asjaoludele, mille pinnalt saaks väita, et tegelikkuses tarbiti elektrienergiat väiksemal määral kui hageja seda oma arvestuses välja on toonud. Tõendamist on leidnud, et viimane kontroll teostati kõnealuses tarbimiskohas 28.05.2008 s.t rohkem kui aasta enne rikkumise fikseerimist ja seetõttu on hageja põhjendatult lähtunud korras ettenähtud võimalusest
nõuda ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia eest tasu kuni 1 aasta tagasiulatuvalt. Omapoolseid tõendeid, mis annaks alust väiteks, et lähtumine aastasele perioodile vastavast tarbimise arvestusest oleks ebaõige, kostja esitanud ei ole. Seetõttu peab kolleegium õigeks ka tarbimiskohal Vingi 11-3 ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste mahu ning maksumuse arvestamisel lähtuda hageja poolt hagiavalduses tehtud arvestustest ja hagi selles osas samuti kogu ulatuses rahuldada.
51.Eeltoodut kokku võttes, tuleb hagi põhivõla osas täies ulatuses rahuldada. Hageja on võlgnevuse sissenõudmiseks esitanud kostjale arved tarbimiskoha Vingi 11-1 osas summas 3371,84 eurot, tarbimiskoha Vingi 11-2 osas summas 3556,89 eurot, tarbimiskoha Vingi 11-3 osas summas 4402,91 eurot ning tarbimiskoha Vingi 11-4 osas summas 470,88 eurot ehk kokku 11 802,52 eurot. Nimetatud summast on hageja palunud hagiavalduses mõista kostjalt välja 10711,42 eurot ning selles summas tuleb hagi ka põhinõude osas rahuldada.
52.Kostja vastuväidetele ebaseadusliku tarbimise fikseerimise nõuetele mittevastavuse osas on maakohus vastanud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et rikkumiste fikseerimise aktides on kõik korra § 3 lg-s 1 sätestatud nõuded täidetud ning kostja sellekohased etteheited on põhjendamatud. Korra § 3 lg 3 näeb ette võimaluse elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist fikseerida ilma teise lepingupooleta, kui teda on teostatavast kontrollist informeeritud. Tunnistaja K. X on kohtule kinnitanud, et leppis kostjaga telefoni teel kokku aja nii 07. oktoobriks kui 08. oktoobriks 2009, kuid kostja kohale ei ilmunud (I kd, tl 186). Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja käitus kontrollist ette teatades mõistlikult ning kostja mitteilmumine ei saanud olla takistuseks rikkumiste fikseerimiseks ning hageja töötajate käitumine kontrolli teostamisel ja selle käigus tuvastatud asjaolud ning nende fikseerimiseks koostatud aktid ja tehtud fotod kajastavad olukorda adekvaatselt. Kõik kohal käinud isikud on nähtut ja dokumentatsioonis kajastatut kohtuistungil vande all kinnitanud (I kd, tl 182-187). Kohus on põhjendatult nõustunud hageja seisukohaga, et mõõteseadmete rikkumise kahtluse puhul tuleb reageerida võimalikult operatiivselt ning kui tarbijat ennast olukorra fikseerimise akti juures ei viibi, on mõistlik kasutada tunnistajaid. Asjaolud, millele viidatakse olukorra fikseerimise aktides on leidnud hilisemat kinnitust OÜ Tehnokontrollikeskuse teostatud mõõtevahendite erakorralise kontrolli protokollides (I kd, tl 31, 39 ja 45). Vingi 11-4 puhul nähtub rikkumine plommide puudumise osas juba V. Xi 05.10.2009 tööülesande märkuste lahtrist (I kd, tl 161), vaskkaabli viimine Vingi 11-4 korterisse aga 07.10.2009 olukorra fikseerimise akti nr 075058 lisaks olevalt fotolt (I kd, tl 22). Kuna ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg 6 kohaselt vajalikus maakohtu otsuse motiive samas osas pikemalt korrata.
53.Hageja on määratlenud viivise arvestamise alguskuupäeva ebaseaduslikult tarbitud elektrienergia eest esitatud arvete tasumise kuupäevadega ning seetõttu peab kolleegium nimetatud kuupäevast lähtuma. Kolleegium ei nõustu aga hageja poolt aluseks võetud pooltevaheliste lepingute tüüptingimuse p-st 9.9 tuleneva viivisemääraga 0,1% päevas õigeaegselt tasumata summalt, kuna nõude sisuks ei ole võlgnevus lepingu järgi tarbitud elektrienergia eest. Seetõttu peab kolleegium õigeks lähtuda seaduses sätestatud viivisemäärast.
54.Võttes aluseks hageja poolt kostjale võlgnevuse tasumiseks esitatud arved, tuleb kostjal maksta hagejale VÕS § 113 lg-s 1sätestatud määras viivist alljärgneva arvestuse alusel:
Seadusjärgne viivis kõikidelt tasumata arvetelt alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 20.06.2013 on kokku 2669,14 eurot.
55.Alates kohtuotsuse tegemisest tuleb vastavalt hageja taotlusele mõista kostjalt TsMS § 367 kohaselt välja edasiulatuvalt viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud igakordses määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 8,75%, kuni põhinõude täitmiseni.
56.Maakohtu otsuse osalise muutmise tõttu tuleb muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Põhinõude täies ulatuses rahuldamise ja viivisenõude osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 83,77% X Xi ja 16,23% Eesti Energia AS-i kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Iko Nõmm
Ande Tänav
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.