Tsiviilasja number
2-10-59035
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Otsuse tegemise aeg ja koht
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm KÜ Keemia 19 hagi E S vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 02.11.2012, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E S apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
4389,59 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Keemia 19 (registrikood 80063693, asukoht Keemia tn 19 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja E S (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx)
Tsiviilasi
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 31.05.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja Eve Sõerdi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja Keemia tn 19 Tallinnas asuvate korterite nr 255, 256, 257 omanik. Kostja on hageja liige põhikirja p 3.2 alusel. Seega on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Hageja 21.04.2004 üldkoosoleku protokolli nr 1/2004 p 7 järgi on remondifondi maksete suuruseks 8 krooni/m2. Kostja ei ole täies määras remondifondi makseid tasunud. Ajavahemikul 01.09.2010-08.03.2012 on kostja jätnud esitatud arved osaliselt tasumata, s.t kostja on tasunud remondifondi makseid 1⁄2 määras, s.o 4 kr/m2. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 2411,72 eurot ja viivise 1977,87 eurot ning viivise 0,07% päevas põhivõla summalt 2411,72 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palus hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on õiguslikult põhjendamata. Majandamiskulude hüvitamise kohustus ei tulene korteriühistu liikmelisusest. Korteri omanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ei ole nõustunud. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on tasunud ajavahemikul 01.09.2010-08.03.2012 remondifondi makseid 1⁄2 määras, s.o 4 kr/m2. Hagejal puudub õigus kulutada kostja vara (remondifondimakseid) omal äranägemisel. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja Eve Sõerdilt KÜ Keemia 19 kasuks võlgnevuse 2411,72 eurot ja viivise 1977,87 eurot ning viivise 0,07% päevas põhivõla summalt 2411,72 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. Hageja põhikirja p 3.2. alapunkt 2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu põhikirjale ja kodukorrale ning põhikirja p 6.1. kohaselt kannavad elamu majandamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade summaarsest üldpinnast soojusenergia ja sihtotstarbeliste fondide osas. Kõik kulud, millede arvestamisel ei lähtuta individuaalmõõdikute näitudest, jaotatakse vastavalt korteriomandite arvule võrdselt, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kostja kohustus oli tasuda alates 01.05.2004 elamu remondifondi 8 kr/m2 vastavalt 21.04.2004 üldkoosolekul korteriühistu liikmete poolt vastu võetud otsusele. Otsus võeti vastu selleks, et remondikava varianti C (tl 60-62) täita ja hageja poolt remonttööde tegemiseks võetud pangalaenu tasuda ning remondifondi kogutaksegi raha ette, et sellest remonttöid elamus teha. Kostjal puudus alus jätta 1⁄2 kokkulepitud summast tasumata ainult põhjusel, et hageja ei ole remondikava varianti C täitnud loetletud tööde järjekorras ning tänaseks päevaks lõplikult.
2(4)
Seega on kostja jätnud osaliselt täitmata enda kui hageja liikme kohustuse tasuda korteriühistu remondifondi sihtotstarbelisi makseid ja võlgneb ajavahemiku eest 01.09.2010-08.03.2012 hagejale 2411,72 eurot. Kostja võla suuruse arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Samas suuruses on hageja juhatus otsustanud viivist nõuda oma liikmetelt (tl 31). Hageja palus välja mõista viivise 1977,87 eurot ning viivise 0,07% päevas põhivõla summalt 2411,72 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 järgi. Kostja ei ole viivise arvestuskäigule ja suurusele vastuväiteid esitanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja lõpetada asja menetlus või jätta hagi läbi vaatamata tulenevalt TsMS § 657 lg 1 p-st 4. Kostja hinnangul hageja hagiavalduses märgitud eeldatav õigus nõuda kulude hüvitamist ei olnud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, sest hagis ei ole üldse kulusid avaldatud ega muul viisil tõendatud. Kuna hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagil puudub õiguslik alus, tuleb käesolev menetlus lõpetada või jätta hagi läbi vaatamata. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et remondifondi makse on arvutatud hageja võetud pangalaenu tagasimakseteks. Pangalaenu tagasimaksed on sihtotstarbelised tasud tehtud remondi eest, milliseid hageja ei ole avaldanud. Fond tähendab teatavaks otstarbeks või perioodiks eraldatud vahendeid. Korteriühistu jaoks vastab fondi mõistele KÜS § 8 lg-s 1 sätestatud ühistu ühe kuu kuludele vastav liikmemaksudest kogutav osakapital. Kohtu märgitud KÜS § 15 lg-d 1 ja 2 ning põhikirja punktid 3.2 ja 6.1 reguleerivad kulusid. Remondifond ei ole KÜS § 15 lg-s 1 sätestatud vajalik kulu ega kulu üldises tähenduses. Kohtuotsuses on märgitud ebaõige ja põhjendamata hagihind 2411,72 eurot. Hageja on võlanõude esitanud kahes osas. Tsiviilasjas 2-08-51426 on hagihind 2546,30 eurot ja käesolevas otsuses 2411,72 eurot. Mõlemad asjad on hetkel menetluses. Hageja on kohtule nõuet suurendades märkinud, et võlgnevus seisuga 08.03.2012 on 3472,88 eurot. Kui siit maha arvata eelmise hagi hind 2546,30, jääb käesoleva hagi hinnaks mitte rohkem kui 926,58 ( 3472,88-2546,30) eurot. Hageja märgitud võlgnevus summas 3472,88 sisaldab mitte sissenõutavat veebruari summat 188,40 maksetähtajaga 31.03.2012. Kostja on selle 08.03.2012 seisuga võlgnevusest maha arvestanud, seega on hagi hinnaks 738,18 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 31.05.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Hageja nõue on selgelt väljendatud. Hageja soovib võlgnevuse ja viivise tasumist ajavahemiku 01.09.2010-08.03.2012 eest. Põhjendamatu on kostja viide tsiviilasjale 2-08-2012, kuna nimetatud tsiviilasjas on nõutud võlgnevust ajavahemiku 01.06.2004-12.05.2009 eest (t.l. 711, II kd). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja peab maksma kehtestatud makseid 8 kr/m2 kohta kuus, sest selle kohta on jõusolev korteriühistu otsus. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on
3(4)
korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja kohustus oli tasuda alates 01.05.2004 elamu remondifondi 8 kr/m2, sest just sellise otsuse võtsid vastu 21.04.2004 üldkoosolekul korteriühistu liikmed. Eelpoolnimetatud otsus on vastu võetud selleks, et remondikava täita ja ühistu poolt remonttööde tegemiseks võetud pangalaenu tasuda. Remondifondi kogutaksegi raha ette, et sellest remonttöid elamus teha. Kostja on ise apellatsioonkaebuses õigesti märkinud, et fond tähendab üldises plaanis teatavaks otstarbeks eraldatud vahendeid. Korteriühistu ongi vastavalt toiminud ning remonttööde teostamiseks kogunud raha remondifondi. Ükski apellatsioonkaebuses toodud väide ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.