Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Piret Mõistlik Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks 31. mail 2012 kell 15.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-59035
Tsiviilasi
KÜ Xxx hagi ES vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
2411.72 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: KÜ Xxx(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rivo Kaldvee esindajad ([email protected] ) Kostja: ES, (isikukood: XXX, elukoht: XXX,XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 16.05.2012 Tallinnas ja koht Resolutsioon
Eelnev menetluse käik 24.11.2010 esitas KÜ Xxx Harju Maakohtule hagi ES vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 07.12.2010 määrusega võttis kohus hagi lihtmenetlusse, hagihind 24 202.07 Eesti krooni. 22.12.2010 vastas kostja hagile, milles mh teatas soovist poolte nõuded tasaarvestada. 18.02.2011 otsusega maakohus jättis hagi rahuldamata. 21.03.2011 esitas hageja apellatsioonkaebuse. 02.09.2011 otsusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebuse ning tühistas Harju Maakohtu 18.02.2011 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule kontrollimaks nõuete tasaarvestatuse võimalikkust. 02.04.2012 suurendas hageja nõuet nii, et tsiviilasja hind suurenes 2411.72 euroni ning asja lahendamine lihtmenetluse korras lõppes. 08.05.2012 vastuses kostja teatas, et ei soovi selles menetluses nõudeid tasaarvestada (tl 183). Sama kinnitas kostja 16.05.2012 toimunud kohtuistungil (tl 185). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja XXXTallinnas asuvate korterite nr 255, 256, 257 omanik. Kostja on hageja liige põhikirja p 3.2 alusel. Seega on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest. Hageja 21.04.2004 üldkoosoleku protokolli nr 1/2004 p 7 järgi on remondifondi maksete suuruseks 8.00 krooni/m2. Kostja ei ole täies määras remondifondi makseid tasunud. Ajavahemikul 01.09.2010-08.03.2012 on kostja jätnud esitatud arved osaliselt tasumata, st kostja on tasunud remondifondi makseid 1⁄2 määras, s.o 4.00 kr/m2. Hageja palub kostjalt välja mõista võla 2411.72 eurot ja viivise 1977.87 eurot ning viivise 0,07% päevas põhivõla summalt 2411.72 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja esitatud nõuet ei tunnista. Kostja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata. Majandamiskulude hüvitamise kohustus ei tulene korteriühistu liikmelisusest. Korteri omanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ei ole nõustunud. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et on tasunud ajavahemikul 01.09.2010-08.03.2012 remondifondi makseid 1⁄2 määras, s.o 4.00 kr/m2. Hagejal puudub õigus kulutada kostja vara (remondifondimakseid) omal äranägemisel. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus järgmises. Kostja on korteriomanik korterelamus XXXTallinnas ning kostjale kuuluvad korterid nr 255 (44,3 m2), nr 256 (44,3 m2) ja nr 257 (44,4 m2) (tl 33). Kostja on hageja liige (tl 5). Hageja 21.04.2004 üldkoosolekul otsustati koguda alates 01.05.2004 remondifondi 8.00 Eesti krooni iga korteri ruutmeetri kohta (tl 57-62). Koosolekul viibis kostja, otsust ta vaidlustanud ei ole. Kostja on tasunud remondifondi 4.00 kr/m2 kohta ajavahemikul 01.09.2010-08.03.2012 (tl 6-30, 153-175). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma elamu remondifondi makseid hageja 21.04.2004 üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt ja suuruses. Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe
ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. Hageja põhikirja p 3.2. alapunkt 2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning võtma osa elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu põhikirjale ja kodukorrale ning põhikirja p 6.1. kohaselt kannavad elamu majandamise kulusid ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade summaarsest üldpinnast soojusenergia ja sihtotstarbeliste fondide osas. Kõik kulud, millede arvestamisel ei lähtuta individuaalmõõdikute näitudest, jaotatakse vastavalt korteriomandite arvule võrdselt, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. Kohus asub seisukohal, et kõigi hageja liikmete sh kostja kohustus oli tasuda alates 01.05.2004 elamu remondifondi 8.00 kr/m2, sest just sellise otsuse võtsid vastu 21.04.2004 üldkoosolekul korteriühistu liikmed. Otsus on vastu võetud selleks, et remondikava varianti C (tl 60-62) täita ja hageja poolt remonttööde tegemiseks võetud pangalaenu tasuda ning remondifondi kogutaksegi raha ette, et sellest remonttöid elamus teha. Kostjal puudub alus jätta 1⁄2 kokkulepitud summast tasumata ainult põhjusel, et hageja ei ole remondikava varianti C täitnud loetletud tööde järjekorras ning tänaseks päevaks lõplikult. Seega on kostja jätnud osaliselt täitmata enda kui hageja liikme kohustuse tasuda korteriühistu remondifondi sihtotstarbelisi makseid ja võlgneb hagejale ajavahemiku eest 01.09.201008.03.2012. a 2411.72 eurot. Kostja võla suuruse arvestuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole (vt mh tl 185 pöördel). Kohtumenetluse käigus on kostja loobunud tasaarvestuse vastuväitest (tl 183, 185), seetõttu kohus seda asja lahendamisel arvesse ei võta. Tulenevalt eelnenust kohus leiab, et hageja nõue põhivõla osas on tõendatud. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist majandamiskulude maksmisega viivitamisel kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Samas suuruses on hageja juhatus otsustanud viivist nõuda oma liikmetelt (tl 31). Hageja palub välja mõista viivise 1977.87 eurot ning viivise 0,07% päevas põhivõla summalt 2411.72 eurot alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 järgi. Kostja ei ole viivise arvestuskäigule ja suurusele vastuväiteid esitanud (vt mh tl 185 pöördel). ́ Kohus ei hinda järgmisi ostja esitatud tõendeid: hageja vastust kostjale (tl 44), kostja 21.09.2006 kirja AS-ile KH(tl 52), kostja 25.02.2008 kirja hagejale ja AS-ile KH(tl 53-54), remondikavade tutvustust (tl 74-77), 04.03.2012 e-kirja kostjale (tl 142), kuna need ei ole asjakohased. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et KÜ Xxx hagi ES vastu võla väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks võla 2411.72 eurot ja viivise 1977.87 eurot, s.o kokku 4389.59 eurot ajavahemiku 01.09.201008.03.2012 eest ning viivise 0,07% päevas põhivõlalt 2411.72 eurolt alates 03.04.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulu kostja kanda. Hagejal on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.