Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

seaduses (KÜS § 15 lg 2, 3) ette nähtud dokumendid. Korteriühistu liikmetel oli 2009. a juhatuse ja revidendi aruannete ning 2010. a majandusplaani arutamise käigus õigus vastu võtta otsuseid nii orgtehnika soetamise, kojamehele lisatasu maksmise kui lisatööde – mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine – majandusplaani lülitamiseks. 2009. majandusaasta aruanne vastab tegelikkusele ja hageja väited selle ebaõigsusest on alusetud.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja väitel on Narva Vesi AS arvetes märgitud, et on tehtud arvestusi ka Kangelaste 11a maja kohta, kes sai vett Kangelaste 11 maja kaudu. Kohus kontrollis 2009. majandusaasta aruandes märgitud külma vee arvestuse vastavust arvetele (I kd tl 120-131) ning tuvastas, et aruandes märgitud külma vee eest arvestatud ja tasutud summad ei vasta Narva Vesi AS arvetele. Näiteks: IV kvartalis on külma vee eest esitatud arve summas 32 380,94 krooni, tasutud on 31 634,64 krooni. Narva Vesi AS arvetel märgitud summadest 2009. a IV kvartali kohta moodustab tasumisele kuuluv kolme kuu summa koos Kangelaste 11a kuluga 33 363 krooni (10 388,45+11 625,80+11 348,75); ilma Kangelaste 11a osas arvestatud kuluta (koos käibemaksuga) moodustab tasumisele kuuluv kolme kuu summa 32 813,92 krooni (10 186,10+11 452,52+11 175,30). Erinevused arvetel märgitud summade ja 2009. majandusaasta aruandes märgitud vee kulu summade vahel on ka teiste 2009. a kvartalite osas. Kohus järeldas, et 2009. majandusaasta aruandes märgitud Narva Vesi AS arvete summad ei vasta tegelikult arvetel märgitud summadele, s.o aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele. Korteriühistu majandusaasta aruande koostamisel tuleb KÜS § 15 lg-st 4 ja MTÜS § 36 lg-st 1 tulenevalt juhinduda mittetulundusühingute seaduses ja raamatupidamise seaduses sätestatud korrast. Kuna aruanne ei vasta kulutuste osas tegelikkusele, on 2009. majandusaasta aruande koostamisel rikutud raamatupidamise seaduses aastaaruande kohta kehtestatud nõudeid. Seega kohus tuvastas, et kostja 2009. majandusaasta aruandes märgitud kulutuste kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid aruande p-des 8, 9, 12, 15, 16 ja 18 märgitud kulutuste tegemise kohta ning aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele. Kohus järeldas, et aruanne on koostatud raamatupidamise seaduse (§ 14 lg 1; § 15 lg 1, 3; § 16; § 17) nõudeid rikkudes ning sellest tulenevalt on üldkoosoleku otsus 2009. majandusaasta aruande kinnitamise kohta ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

või saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 norme; 2) saab vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 27.04.2009 üldkoosoleku protokollist nähtub, et hageja osales päevakorra küsimuste arutamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Juhatuse 2009. a aruande arutamisel on protokollitud hageja vastuväide teostatud remonditööde (sillutisriba, välistrepp) osas (aruande p-d 17 ja 19). Hageja arvates on antud tööde eelarved liiga suured ning ei vasta teostatud tööde mahule. Juhatuse aruande ja revisjoni aruande muude punktide osas hageja vastuväiteid ei esitanud, samuti ei nõudnud ta oma vastuväidete protokollimist järgmiste otsuste osas: korteriühistu ostab orgtehnika, orgtehnika rentimise eest ei maksta juhatuse esimehele 157 krooni ja raamatupidajale 420 krooni alates 01.05.2010; jätta kehtima tariif 8 krooni ruutmeetri eest; maksta kojamehele töötamise eest rasketes talvetingimustes (lumekoristus) lisatasu 3160 krooni bruto; mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine. Järelikult ei ole hagejal õigust nõuda ülaltoodud otsuste kehtetuks tunnistamist; 3) on kohtu hinnang üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse kohta ebaõige. Kohus kitsendas põhjendamatult päevakorra raame. Üldkoosoleku päevakorras oli nimetatud 2010. a majandustegevuse kava arutamine ja vastuvõtmine. Kõikidele korteriühistu liikmetele oli vastavuses KÜS § 15 lg 2 nõuetega kaks nädalat enne koosoleku läbiviimist väljastatud majandustegevuse aastakava ning aastakava p-s 15 oli näidatud kulu arvuti ja printeri rentimise eest, samuti ka esialgsed plaanilised tööd ja orienteeruvad hinnad. Korteriühistu liikmetel ei ole keelatud teha majanduskava arutamise käigus muudatusi ning täiendusi. Üldkoosoleku poolt kinnitatud aastakava muudatused ei suurendanud tariifi (8 krooni ruutmeetri kohta), mis oli toodud aastakava projektis; 4) rahuldas kohus 16.02.2011 kohtuistungil hageja taotluse nõuda kostjalt välja dokumendid seoses remonditöödega ja määras dokumentide loetelu, mida kostja oli kohustatud esitama. Kostja täitis kohtu nõude kohtu poolt määratletud mahus. Esitatud dokumentide alusel tegi kohus järelduse, et majandusaasta aruandes on puudu raamatupidamise algdokumendid kulutuste tegemise kohta ning üldkoosoleku otsus majandusaasta aruande kinnitamise kohta on ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks. Revideerimine, majandusaasta aruande hinnang nõuab erialaseid teadmisi ning kohtul oli vastavalt TsMS § 293 lg-le 1 õigus küsida eksperdi arvamust. Selle asemel uuris kohus ise 2009. a majandusaasta aruannet ja tegi järelduse, et aruanne on koostatud raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes. Kohus ei täitnud kohtueelistungi menetluse ülesandeid.

otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates; 2) ei ole kohus kitsendanud päevakorra raame. 2010. a majandusplaani osas võeti vastu ainult järgmised otsused, mille suhtes toimus hääletamine: trepikodade 1, 2, 3, 5, 6 elektrijuhtmete renoveerimine; paneelide liitekohtade korrastamine; mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine. Hageja vaidlustas otsuse küsimuses „mulla toomine ja territooriumi heakorrastamine“, kuna seda ei olnud kajastatud päevakorras ega 2010. a majanduskavas; 3) rahuldas kohus õigesti nõude tunnistada kehtetuks otsus 2009. majandusaasta aruande kinnitamise kohta, kuna kostja ei esitanud kulutuste tõendeid. Iga korteriühistu liige kannab majandustegevuse kulutusi ja tal on õigustatud huvi nõuda aruannet raha kulutamise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

revisjoni komisjoni akt välja igas trepikojas ning koopia saamiseks võivad soovijad pöörduda korteriühistu juhatuse poole. Allkirjade nimekirjad (I kd, t.l 197-198) tõendavad, et kümme korteriühistu liiget on revisjoniakti koopia juhatuselt kätte saanud ning juhatus oli seega täitnud KÜS § 15 lg-tes 2 ja 3 sätestatud kohustuse tähtaegselt. Sellega on ümber lükatud hageja väide, et igal ühistu liikmel puudus võimalus tutvuda revideerimisaruandega (audiitori otsusega). Lisaks märgib ringkonnakohus, et KÜS § 15 lg-test 2 ja 3 ei tulene juhatusele kohustust anda märgitud sättes nimetatud dokumendid isiklikult kätte igale korteriühistu liikmele. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on korteriühistu 2009. a aruannet ja audiitori otsust koosolekul arutatud ning ka see kinnitab, et korteriühistu juhatus on korteriühistu tegevust kajastava informatsiooni andmise kohustuse täitnud. Veel tugines hageja üldkoosoleku otsuse p 3 kehtetuks tunnistamise nõudes sellele, et 2009. a aruandes märgitud kõikide kulutuste kohta ei ole juhatus esitanud kuludokumente. Maakohus leidis, et 2009. a aruande p-de 8, 9, 12, 15, 16 ja 18 märgitud kulutuste (I kd, t.l 12) kohta puuduvad raamatupidamise algdokumendid ning aruandes märgitud kulud külmale veele ei vasta tegelikkuses tehtud kulutustele ning kuna 2009. a aruanne on sellest tulenevalt koostatud raamatupidamise seaduse nõudeid rikkudes, on üldkoosoleku otsuse p 3 ebaseaduslik ja tuleb tunnistada kehtetuks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud maakohtu seisukoht ei ole õige. Korteriühistu Kangelaste 11 põhikirja p-st 6.18 tulenevalt vastutab raamatupidamise organiseerimise ning aastaaruande ja ühistu tegevuse aruande koostamise ning nende üldkoosolekule esitamise eest juhatus ning kui juhatus ei ole esitanud üldkoosolekule osade kululiikide kohta algdokumente, siis sellist tegevust saab ette heita juhatuse liikmetele, kuid ei anna alust tunnistada üldkoosoleku otsust, millega võeti vastu 2009. a aruanne, kehtetuks. Ringkonnakohus märgib, et juhatuse liikmete poolt maakohtu otsuses märgitud raamatupidamise seaduse sätete rikkumine võib olla käsitletav nende hoolsuskohustuse rikkumisena, kuid ei anna alust järelduseks, et üldkoosoleku otsuse p 3 on kehtetu. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 2, millega tunnistati kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku 27.04.2010 otsus 2009. a majandusaasta aruande kinnitamise kohta, tuleb seetõttu tühistada ja hageja nõue jätta selles osas rahuldamata. KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vastuseks KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et sõltumata sellest, kas L. Pavlova lasi protokollida oma vastuväite üldkoosoleku protokollis või mitte, on tal õigus nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. KÜS § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kuna KÜS §-s 13 on reguleeritud korteriühistu liikme poolt korteriühistu otsuste vaidlustamine (õigus kolme kuu jooksul pöörduda kohtu poole) ning seda ilma eelneva vastuväite protokollimiseta, siis ei ole antud juhul asjakohane KÜ Kangelaste 11 viide MTÜS § 24 lg-le 3.

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud eelnimetatud üldkoosoleku otsused ei ole tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi ning hageja nõue nimetatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata käesolevas otsuses märgitud põhjendustel. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega ning otsustab ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. TsÜS §-st 38 tulenevalt on juriidilise isiku organi otsuse kehtetusel kaks liiki, s.t otsus on tühine või otsust saab kehtetuks tunnistada. Tühine otsus on ühtlasi kehtetu. Seega võib juriidilise isiku organi otsus olla kehtetu nii seetõttu, et ta on tühine, kui ka seetõttu, et ta on kehtetuks tunnistatud. Eelnevast tulenevalt pidi maakohus, tuvastades üldkoosoleku otsuste tühisuse, rahuldama hageja nõude üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamises, kuna tühine üldkoosoleku otsus on ühtlasi kehtetu. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena on käsitletav ka olukord, kui koosoleku kokkukutsumise teates ei ole märgitud koosolekul arutamisele tulevat küsimust. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning hageja nõue tuleb seetõttu jätta rahuldamata. KÜS § 15 lg-st 2 tulenevalt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutele tutvumiseks selle projekti, koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. 27.04.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktide 4 ja 5 all märgitud 2010. a majandusaasta plaani arutamine ja 2010. a majandusplaani vastuvõtmine. Tsiviilasja materjalide juures (I kd, t.l 12 pöördel, tõlge t.l 17) on majandustegevuse aastakava projekt, milles on muu hulgas näidatud kulude nimekiri (1-24) ning kehtima jääv tariif 8 krooni ruutmeetri eest. Ringkonnakohus leiab, et üldkoosoleku päevakorrapunktide 4 ja 5 ning üldkoosolekule esitatud majandustegevuse aastakava projektis näidatud planeeritud kulutuste alusel võis üldkoosolek vastu võtta hageja poolt vaidlustatud otsused (orgtehnika ostmine ja orgtehnika rentimise eest tasu mittemaksmine alates 01.05.2010, kojamehele lisatasu maksmine, mulla toomine heakorrastustöödeks ja senise tariifi 8 krooni ruutmeetri eest) ning tegemist ei ole üldkoosoleku päevakorras kajastamata küsimuste arutamisega. Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku protokollist nähtuvalt sai hageja tema poolt vaidlustatud küsimustes seiskohta avaldada ning ainuüksi asjaolu, et hageja ettepanekuid hääletamisel ei toetatud, ei tähenda seda, et vastuvõetud otsused oleksid kehtetud. Korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega otsustati eraldada esimehele alates 01.05.2010 100 krooni telefonikõnede eest tasumiseks, ei ole hageja palunud kehtetuks tunnistada (I kd, t.l 71). Seetõttu ei pidanudki maakohus nimetatud otsust analüüsima ja L. Pavlova apellatsioonkaebuses eitatud vastupidine väide ei ole põhjendatud. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et ka juhul, kui hageja oleks nimetatud otsuse vaidlustanud, ei oleks alust seda kehtetuks tunnistada. L. Pavlova apellatsioonkaebus tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldas KÜ Kangelaste 11 apellatsioonkaebuse ja jättis L. Pavlova apellatsioonkaebuse rahuldamata. Seetõttu jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel L. Pavlova kanda.

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.