Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Pankrotiavaldus Txxxx Kxxxxxxesitas 13.09.2012. a kohtule avalduse 05.10.2011. a surnud Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse põhjal on Txxxx Kxxxxx Jõgeva notar Kaja Tenissoni poolt 31.08.2012. a tõestatud pärimistunnistuse alusel 05.10.2011. a surnud Kxxxx Axxxxxxxx ainupärija. Pärija ei ole nõus oma vara arvelt rahuldama pärandaja vastu suunatud nõudeid. Avaldaja palus kohtul algatada Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara suhtes pankrotimenetlus ja välja kuulutada Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara pankrot. Kohus algatas 20.09.2012. a määrusega KxxxxxAxxxxxxxx pärandvara pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Ajutine pankrotihaldur esitas 25.10.2012.a kohtule Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara kohta arvamuse ja tööaruande, mis sisaldab alljärgnevat teavet: Ajavahemikul 25.03.1967 – 07.04.1995 oli võlgnik abielus Exxx Axxxxxxxxxx. Sellest abielust sündisid lapsed Axx Axxxxxxxx xxxxxxxxxx) ja Axxx Axxxxxxxx-Txxxx (xxxxxxxxxx). ajavahemikus 18.04.1995 – 19.09.2000 oli võlgnik abielus Vxxxx Axxxxxxxxxx. Sellest abielust sündis laps Axxxx Axxxxxxxx (xxxxxxxxxx). Pärandaja pärandvarasse kuuluvad õigused ja kohustused Ajutine haldur esitas kirjalikud järelpärimised Kxxxx Axxxxxxxx pärandvaraga seotud õiguste ja kohustuste ning maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks järgnevalt: liiklusregister, väärtpaberite keskregister, ehitisregister, kinnistusraamatu elektrooniline andmebaas, AS SEB Pank, AS Swedbank, Maksu-ja Tolliamet, AS Andmevara Sotsiaalkindlustusamet. Täitemenetluste registri andmetel on võlgniku suhtes varem toimunud (praeguseks lõpetatud) 34 täitemenetlust ning lõpetamata on 4 täitemenetlust, mida viivad läbi kohtutäiturid Reet Rosenthal, Anne Böckler, Janek Pool ning lvi Kalmet. Ajutine haldur selgitas välja kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded. ei ole ajutise halduri poolt välja toodud ega kulude nimekirja esitatud. PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 150 lg 4 alusel otsustatakse pankrotimenetluse kulude jagamine asjaolude kohaselt. Pankrotivara on 0,02 euro väärtuses. Seetõttu ja PankrS § 23 lg.4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistetakse välja võlgnikult, kuid kulud hüvitada riigi vahenditest menetlusabi andmise korras TsMS § 183 lg.2 alusel summas 397 eurot. Ülle Raag Kohtunik

2.1 Varad: Ajutise halduri andmetel koosneb võlgniku vara kahel kohtutäiturite poolt arestitud arvelduskontol olevast 15,73 euro suurusest summast: AS-is Swedbank kontol nr 1105115802: 14,41 eurot, AS-is SEB Pank kontol nr 10010077027012: 1,32 eurot. Muud vara, s.h. kinnisasju, pärandajal ei ole. Järelepärimiste teel kogutud andmetel on Pärandajal vara kokku 15,73 eurot. 2.2 Kohustused: Võlgniku teadaolevad võlausaldajad on järgmised:

Võlgniku eluajal teenitud tulu: Maksu-ja Tolliameti teatel sai võlgnik aastatel 2006 – 2011 maksustatavat tulu üksnes Sotsiaalkindlustusametilt ning tulu suurus oli aastate lõikes järgmine: 2006.a keskmiselt 135,41 eurot kuus; 2007.a keskmiselt 170,90 eurot kuus; 2008.a keskmiselt 211,85 eurot kuus; 2010.a keskmiselt 242,78 eurot kuus; 2011.a keskmiselt 258,47 eurot kuus. Aastatel 2007-2010 peeti võlgniku sissetulekust Axxxx Axxxxxxxx kasuks kinni elatis 355,09 eurot aastas. Võlgniku elajal toimus tema suhtes pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-08-18340), mis lõppes 10.12.2008 pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. IV Ajutise halduri arvamus pärandavara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuse suhtes V Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta Võlgniku võimet tulu teenida ja end normaalselt majandada mõjutas negatiivselt tema pikaajaline töövõimetus. Siiski näib, et ka võlgniku muud isikuomadused pigem süvendasid tema probleeme, mitte ei aidanud tal leida teid raskustest ülesaamiseks. Erinevatest allikatest kogutud andmete põhjal jääb mulje, et võlgnik ei olnud kuigi õiguskuulekas isik. Võlgnikku puudutavates menetlustes, isegi kui need algatas võlgnik ise, oli ta raskesti kättesaadav ega olnud koostööaldis. Võlgniku poolt pika ajajooksul üsna rohkete väärtegude eest teenitud karistused viitavad, et võlgnik oli ühiselu reeglite suhtes kui mitte lugupidamatu, siis vähemalt ükskõikne. Ka võlgniku eluajal tema suhtes algatatud pankrotimenetluses andis ta asjassepuutuvate asjaolude kohta selgitusi alles pärast seda, kui kohus oli kohaldanud tema suhtes aresti. Suurima võlausaldaja Ixxxx Uxxxi nõue tuleneb algselt OÜ-le WW. Arvika 2003. aastal antud 23 008,19 euro suurusest laenust. Võlgnikuga suhtlemata ja OÜ WW. Arvika tegevust puudutavaid asjaolusid täpselt teadmata on raske hinnata, miks see äriühing ei suutnud ise laenu tagastada. Tsiviilasjas nr 2-07-41791 tehtud kohtuotsusest selgub, et võlgnik võttis OÜ WW. Arvika kohustuse Ixxxx Uxxx ees üle 24.03.2005. Ei ole teada, mis kaalutlustel võlgnik nii käitus. Kuigi võlgnikul oli eluajal pikka aega koormatud väärtegude eest määratud rahaliste karistustega, mida ta ei suutnud olulises osas tasuda, muutis ta suure kohustuse ülevõtmisega enda olukorra täiesti lootusetuks. Sotsiaalkindlustusametilt saadud andmete kohaselt oli võlgniku tervislik seisund halb juba aastaid enne 24.03.2005. Võlgnikule ei kuulunud kohustuse võtmise ajal märkimisväärset vara ning tal puudus nii piisav sissetulek kui ka lootus taolise sissetuleku tekkimisele tulevikus. Nendel asjaoludel näib võlgniku poolt OÜ WW. Arvika kohustuse ülevõtmisel olevat KarS § 384 lg 1 kirjeldatud käitumise tunnuseid (kuni 14.03.2007 kehtinud KarS § 384 lg 1 redaktsioon: Oma maksevõime olulise vähendamise või enda maksejõuetuks muutmise eest... põhjendamatule kohustuste võtmise ... teel võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldaja huve — karistatakse rahalise. karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega). Ajutise halduri arvates võis võlgnikule üle jõu käivate kohustuste tekkimine alguse saada tema kui osaühingu juhatuse liikme poolt tehtud valearvestustest või muudest vigadest. Püsiva maksejõuetuse kujunemisele aitasid kaasa võlgniku pikaajaline töövõimetus, kergemeelne suhtumine varaliste kohustuste võtmisse ning tekkinud probleemidele lahenduste otsimisse. VI Ajutise halduri seisukoht pankrotimenetluse läbiviimise võimalikkuse kohta

Kohus tegi 10.12.2008 määruse tsiviilasjas nr 2-08-18340, millega lõpetas võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui jätta kõrvale võimalus, et mõni väärteoasjas määratud ja 2008. aastal veel aegumata rahaline karistus on praeguseks aegunud, siis ei ole teada sündmusi, mis pärast pankrotimenetluse raugemist ja enne surma oleks võlgniku maksevõimet parandanud. Jätkuvalt puudub vara isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Jätkuvalt ei ole teada aluseid vara tagasivõitmiseks või -nõudmiseks. Ajutine haldur arvab, et pankroti väljakuulutamine ei teeniks antud juhul ei võlgniku ega võlausaldajate huve. Ajutine haldur teeb ettepaneku lõpetada Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. VII Taotlus ajutise pankrotihalduri tasu määramiseks Ajutine haldur kulutas seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 10 tundi. Lähtudes ajutise halduri tunnitasust summas 29 eurot, moodustab ajutise halduri tasu suuruseks 290 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 95,70 eurot. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud, et Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu. Ajutine haldur on seisukohal, et Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik täita Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara hulgas olevaid kohustusi. Arvestades et võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks täies ulatuses katta nimetatud tasu ja kulutused, teeb ajutine haldur ettepaneku määrata, et tasu ja kulud kaetakse järgmistest allikatest:

KOHTU SEISUKOHT

Kohus pidas kohtuistungi 25.oktoobril 2012, kus kuulas ära pankrotiavalduse esitanud pärija Txxxx Kxxxxxxja ajutise halduri. T.Kxxxxx pärib oma vanaisa Kxxxx Axxxxxxxx järelt, ta ei ole esitanud pärandist loobumise avaldust. Notarilt tuli kiri, et ta on Kxxxx Axxxxxxxx ainupärija. Txxxx Kxxxxx viibib kinnipidamiskohas kuni 2015.aasta lõpuni, tal ei ole soovi võtta üle vanaisa kohustusi ja tal ei ole vara, mille arvelt neid tasuda. Pankrotimenetluse kulusid kanda ei soovi, on nõus menetluse raugemisega. Ajutine haldur jääb ettepaneku juurde lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Ajutine haldur analüüsis viimastel aastatel kohtumenetlustes olnud nõudeid Kxxxx Axxxxxxxx vastu ja sellistest nõuetest ei ole näha tagasivõidetavaid tehinguid ega muid allikaid pankrotipessa raha saamiseks. Kohus leiab, et Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus tegi kindlaks, et KxxxxxAxxxxxxxx suri xxxxxxxxxx. a. Jõgeva notar Kaja Tenisson on andnud välja pärimistunnistuse ja kirjas 31.08.2012 teatab Txxxx Kxxxxxxx, et ta on Kxxxx Axxxxxxxx ainupärija (tl.6). Ajutine pankrotihaldur on järelpärimiste teel välja selgitanud, et Kxxxx Axxxxxxxx pärandavara hulka kuulub kohustusi 53 641,94 euro ulatuses. Pärandajal on vara 15,73 eurot,

millest lähtuvalt pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kxxxx Axxxxxxxx pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seega võib järeldada, et on tegemist püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2 mõistes. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduri käsitlusega võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta: Pärandaja maksejõuetuse üheks põhjuseks on liigsete kohustuste võtmine, mis võis alguse saada Kxxxx Axxxxxxxx kui osaühingu juhatuse liikme poolt tehtud valearvestustest või muudest vigadest. Püsivat maksejõuetuse kujunemisele aitasid kaasa võlgniku pikaajaline töövõimetus, kergemeelne suhtumine varaliste kohustuste võtmisesse ja tekkinud probleemidele lahenduste otsimisse. Isiku surma tõttu on senised regulaarsed laekumised pensioni näol lakanud. Kuna sissetulekud on lakanud ja pärandvaras puudub realiseerimiskõlbulik materiaalne vara, ei ole võimalik täita kohustusi, mis Kxxxx Axxxxxxxx on oma eluajal võtnud. Kxxxx Axxxxxxxx pärandvaras puudub vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja menetlus tuleb sel alusel lõpetada. PankrS § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4). Pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule taotluse temale tasu väljamõistmiseks. Ajutise halduri tasu suuruseks on esitatud 290 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 95,70 eurot, kokku 385,70 eurot. Kuna Kxxxx Axxxxxxx pärandvara arvelt ei ole võimalik tasuda ajutise halduri tasu, palub ajutine haldur hüvitada tasu 290 eurot + sotsiaalmaks 95,70 eurot ulatuses riigi vahenditest. Ajutise pankrotihalduri kuludest (kokku 122,70 eurot) palub hüvitada 106,97 eurot (s.h. käibemaks) riigi vahenditest ja 15,73 eurot Kxxxx Axxxxxxxx arvelduskontodel oleva raha arvel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. § 23 lg.2 järgi Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. § 23 lg.3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot, ajutine haldur on esitanud tasutaotluse lähtudes tunnitasust 29 eurot. Kohus nõustub ajutise halduri taotletud tasu ja kulude suurusega. PankrS § 23 lg 4 näeb ette, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Pankrotivara on 15,73 euro väärtuses. Seetõttu ja PankrS § 23 lg.4 alusel määrab kohus, et ajutise halduri tasu ja kulud hüvitada riigi vahenditest ja puudujäävas osas K.Axxxxxxxx arvelduskontodel oleva raha arvel.. Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.