Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Asjaolud ja hageja nõue AS SEB Pank esitas 02.07.2010 hagi K. K. ja OÜ Edovalde vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. 13.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr 2006027699, mille alusel hageja laenas kostjale II 7 000 000 krooni ning laenulepingute lisad. 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr 2008009036 maksimumsummas 2 500 000 krooni. Laenuleping nr 2006027699 lõppes 03.03.2009. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 151 996,70 eurot (2 378 231,58 krooni), viivise 19% põhivõlalt aastas alates 02.07.2010, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 35 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 396 lg 1 ja 2, § 397 lg 1 § 415 lg 1 ja TsMS § 367. 09.09.2011 hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võla koos viivistega seisuga 09.09.2011 summas 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni) ja kostjalt II lisaks võlgnevuse 10 069,36 eurot. Nõue suurenes viiviste osas. Kostja II laenulepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja laenu tagastada ei suutnud (tl 21-22). Kostja II laenulepingu nr 2006027699 järgse võlgnevuse suurus 01.07.2010 seisuga on kokku 2 378 231,58 krooni, s.h põhiosa võlgnevus 1 278 007,86 krooni, intressi võlgnevus 144 790,93 krooni ja viivisvõlgnevus 955 432,79 krooni. Kostja II laenulepingu nr 2006027699 nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek T. ja S.-le kuulunud kinnistule aadressil X X XX, X küla, X vald, X. 07.05.2009 esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse X X XX, X küla, X vald, X asuva tagatise müügiks. Kinnistu müüdi Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku poolt kuuendal enampakkumisel 19.01.2010 4 000 000 krooni eest, millest hagejale laekus 26.01.2010 3 615 738,32 krooni kuna müügihinnast olid vastavalt seadusele maha arvestatud kohtutäituri tasud ja menetluskulud. Lisaks eelnimetatud hüpoteegile tagas kostja II poolt kohustuste nõuetekohast täitmist kostja I käendus. Kostja I on koos oma abikaasa A. K-ga kostja II juhatuse liige. Kostja II kuulub A. K-le. 08.05.2008 sõlmitud käenduslepingu nr 2008009036, kohaselt käendas kostja I hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingu nr 2006027699 nõuetekohast täitmist kostja II poolt käenduse piirsummas 2 500 000 krooni. 04.07.2008 sõlmisid pooled käenduslepingule lisa 1, 05.09.2008 sõlmisid kostja I ja hageja käenduslepingule lisa 2 ja 31.10.2008 lisa 3. Käenduslepingu punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida investeerimislaenu lepingu nr 2006027699 alusel. Peale hüpoteegi realiseerimist asus hageja läbi rääkima kostjaga I võimaliku käenduse vabatahtliku täitmise üle. Läbirääkimised pole lõppenud ning hagejal on tekkinud veendumus, et kostja I ei soovi käenduslepingust tulenevaid kohustusi täita. Kostja I ei ole käenduslepingu nr 2008009036 järgseid makseid tasunud. Kostjate vastuväited Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta selle rahuldamata.

Hageja ei ole õiguslikult selgelt määratlenud ega tõendanud, kas kõik kostja II laenu tagatised on realiseeritud. Kuna laenulepingu nr 2006027699 lisa nr 6 ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, siis on see vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu saaks hageja realiseerida oma nõude täitemenetluses. Seega, kostjate arvates peaks hageja selgelt väljendama, kas nimetatud punkti kohaselt tagab Tominga kinnistu hüpoteek ka laenulepingust nr 2006027699 tulenevat nõuet käendaja vastu, kuivõrd käendajal on sel juhul õigustatud ootus, et kuni hüpoteek on realiseeritud, ei ole temal käendussuhtest tulenevat täitmise kohustust. Käesolevas vaidluses on oluline hinnata X X XX omandamisega seotud asjaolusid. X X XX on omandatud panga enda kontrolli all olevast äriühingu Estectus OÜ poolt, mis võib mõjutada käendussuhtest tulenevaid kohustusi, samuti kostja II enda kohustusi. Kohtuistungil kostjad tunnistasid põhivõlga ja palusid vähendada viivist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis K. K-lt ja OÜ-lt Edovalde solidaarselt välja põhivõlgnevuse 159 779,12 eurot, viivise 10 069,36 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt aastas alates 10.09.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot AS SEB Pank kasuks. Kohus jättis menetluskulud solidaarselt K. K. ja OÜ Edovalde kanda. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluvate lisade alusel oli kostjal II raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt laenas hageja kostjale II 7 000 000 krooni, mille lõpptähtaeg oli vastavalt 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu lisale nr 05 03.03.2009. Kostja II ei täitnud laenulepingut ega tagastanud laenu nõuetekohaselt. Vastavavalt laenulepingu nr 2006027699 punktile 7.1.1 nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek T. ja S. K-le kuulunud kinnistule aadressil X X XX, X küla, X vald. Kuna laenuleping nr 2006027699 ega käendusleping nr 2008009036 ei olnud sõlmitud notariaalselt, siis ei pidanud ka 31.10.2010 sõlmitud laenulepingu nr 2006027699 lisa nr 06, millega tühistati lepingu punkt 7.1.3, millega seati laenulepingu tagamiseks hüpoteek I jrk kostjale I kuuluvale kinnistule T-ga asukohaga X küla, X vald, X, olema sõlmitud notariaalselt ning seega ei ole laenulepingu nr 2006027699 lisa nr 6, millega loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, tühine. Ei oma tähtsust, kes ostis täitemenetluses kinnistu asukohaga X X XX, X küla, X vald, X, mis oli samuti laenulepingu nr 2008009036 tagatiseks. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et 15.11.2011 toimunud istungil tunnistasid kostjad tagastamata laenusummat, siis asus kohus seisukohale, et tagastamata laenusumma nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 1 278 007,86 krooni ehk 81 679,59 eurot. Kohus leidis, et intressinõue summas 144 790,93 krooni ehk 9 253,83 eurot on põhjendatud ja kuulub solidaarselt kostjatelt väljamõistmisele. Kostjad ei ole intressinõudele vastuväiteid esitanud. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.5 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 2006027699 lisa nr

05 kohaselt leppisid pooled intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas. Hageja palub välja mõista viivise 78 915,06 eurot, millest kostjatelt solidaarselt 68 845,70 eurot ja kostjalt II 10 069,36 eurot. Viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise lepingus kokku leppinud, seega olid kostjad nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas väljamõistmisele. Lisaks palub hageja kostjalt II välja mõista viivise 19% põhivõlalt aastas alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot. Antud viivisenõue on ülemäära suur ning kuna hageja on 15.11.2011 istungil nõustunud viivisemäära vähendamisega seaduses sätestatud suuruseni, siis on kohus seisukohal, et kostjalt II tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot. Kohus ei nõustunud, et menetluskulusid ei tuleks jätta kostjate kanda, sest kostjad on pakkunud kompromissi. Kostjad ei ole tõendanud, et on pakkunud kompromissi samas ulatuses, kui kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus K. K. ja OÜ Edovalde paluvad tühistada maakohtu otsuse ja jätta menetluskulud SEB Pank AS-i kanda. Kohtuistungil tunnistasid kostjad küll põhivõlgnevust, kuid palusid kohtul vähendada viivist. Kohus on toiminud ebaõigesti rahuldades AS-i SEB Pank hagi täies ulatuses ning mõistes kostjatelt välja põhivõlgnevuse koos sellele lisanduvate viivistega täies mahus. Kohus ei analüüsinud piisava põhjalikkusega kostjate esitatud seisukohti ega arvestanud kostjate püüdlustega jõuda kokkuleppele AS-ga SEB Pank. Õiglaselt toimides oleks maakohus pidanud vähendama kostjate poolt tasumisele kuuluvat põhivõlgnevust ning viivist, arvestades kostjate ettepanekutega võlgnevuse tasumise osas. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 2 p 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid seisukohti. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele märgib kolleegium alljärgnevat. Apellantide väidetel nad tunnistasid maakohtus põhivõlgnevust, kuid soovisid vähendada viivist. Samas on apellandid palunud apellatsioonkaebuses vähendada ka põhivõlgnevust, mida maakohtus tunnistasid. Apellandid ei ole esile toonud, et põhivõlgnevuse suurus on vale. Apellantide väited ei anna õiguslikku alust põhivõlgnevuse, mida nad ise tunnistavad, vähendamiseks. Asjaolu, et pooled ei saavutanud kokkulepet võla tasumise osas, ei anna alust otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei näe alust otsuse muutmiseks ka viiviste nõude osas. Maakohus tuvastas, et OÜ Edovalde vastutab AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingu alusel VÕS § 396 lg 1 järgi ning K. K. vastutab käenduslepingu alusel VÕS § 142 lg 1 järgi, käenduslepingu nr 2008009036 kohaselt on käenduse maksimumsummaks 2 500 000 krooni, s.o 159 779.12 eurot, ning

eelnimetatud summat ei ole kohus hagi rahuldamisel K. K. osas ületatud. Maakohus tuvastas, et OÜ Edovalde võlg hageja ees oli 81 679,59 eurot, millele lisandub intress 9 253,83 eurot, seega kokku 90 933,42 eurot. Eeltoodu nõude suuruse osas vaidlus puudus. Hageja taotles viiviste väljamõistmist summas 78 915,06 eurot, millest palus solidaarselt kostjatelt välja mõista 68 845,70 eurot ning OÜ-lt Edovalde täiendavalt 10 069,36 eurot. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et viivis tuleb välja mõista tulenevalt lepingus kokkulepitud määradest. Ringkonnakohus pidas vajalikuks tsiviilasja juurde võtta vastustaja viivise arvestuse. Eelnimetatud arvestuses on hageja ära näidanud, kuidas ta viivise nõutud ulatuses arvestas. Apellandid leiavad, et vastustaja ei ole tõendanud baasintressi suurust. Kolleegium sellega ei nõustu. Vastustaja on viivise nõudes märkinud viivisemääraks 19 % ning apellatsioonikohtu istungil ka põhistas viivise arvestust. Apellandid ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et vastustaja viivise arvestus on ebaõige. Õige on ka see vastustaja vastuväide, et baasintressid on avalik info, millega apellandid saaksid tutvuda Eesti Panga kodulehel. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolud ei anna alust K. K. osas viiviste vähendamiseks. OÜ Edovalde osas on viivise nõuet ka vähendatud alates 10.09.2011, kohaldades viivise seadusjärgset määra lepingujärgse määra asemel, millele on tähelepanu pööranud ka vastustaja. Vastustaja ei ole otsust vaidlustanud, millest tulenevalt puudub kolleegiumil alus eelnimetatu osas otsust kontrollida. Arvestades eeltoodut tuleb otsus jätta muutmata. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 kolleegium märgib, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Mare Merimaa

Malle Seppik

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.