07. detsember 2011 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-31813
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi KK ja OÜ EV vastu võla ja viivise saamiseks
Hagihind
Kohtuistung
81 679,59 eurot (1 278 007,86 krooni) Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), volitatud esindajad Katrin M ja Liis K (XXX, XXX) Kostja I KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II OÜ EV (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, e-post [email protected]) 15.11.2011
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja LK Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja KK’ilt ja OÜ-lt EV solidaarselt võlgnevus 159 779,12 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (2 500 000 krooni) AS SEB Pank kasuks.
Välja mõista OÜ-lt EV viivis 10 069,36 (kümme tuhat kuuskümmend üheksa eurot ja 36 senti) eurot AS SEB Pank kasuks
4.Välja mõista OÜ-lt EV viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (81 679,59 eurot (1 278 007,86 krooni)) aastas alates 10.09.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (2 500 000 krooni) AS SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud 100 % ulatuses solidaarselt KK’i ja OÜ EV kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate
2-10-31813 dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.13.10.2006 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale II 7 000 000 krooni (tl 7-14) ning laenulepingute lisad (tl 15-20).
2.08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX maksimumsummas 2 500 000 krooni (tl 24-26).
3.Laenulepingu nr XXX lõppes 03.03.2009 (tl 19). Hageja nõue ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse 151 996,70 eurot (2 378 231,58 krooni), viivise 19% põhivõlalt aastas alates 02.07.2010, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni) ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 35 lg 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja 7, § 142 lg 1, § 145 lg 1, § 396 lg 1 ja 2, § 397 lg 1 § 415 lg 1 ja TsMS § 367. 09.09.2011 hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista võla koos viivistega seisuga 09.09.2011 summas 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni) ja kostjalt II lisaks võlgnevuse 10 069,36 eurot. Nõue suurenes viiviste osas.
5.Kostja II laenulepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja laenu tagastada ei suutnud (tl 21-22). Kostja II laenulepingu nr XXX järgse võlgnevuse suurus 01.07.2010 seisuga on kokku 2 378 231,58 krooni, s.h. põhiosa võlgnevus 1 278 007,86 krooni, intressi võlgnevus 144 790,93 krooni ja viivisvõlgnevus 955 432,79 krooni.
6.Kostja II laenulepingu nr XXX nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek T ja S K ’ile kuulunud kinnistule aadressil . 07.05.2009 esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse asuva tagatise müügiks. Kinnistu müüdi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u poolt kuuendal enampakkumisel 19.01.2010 4 000 000 krooni eest, millest hagejale laekus 26.01.2010 3 615 738,32 krooni kuna müügihinnast olid vastavalt seadusele maha arvestatud kohtutäituri tasud ja menetluskulud (tl 30-37).
7.Lisaks eelnimetatud hüpoteegile tagas kostja II poolt kohustuste nõuetekohast täitmist kostja I käendus. Kostja I on koos oma abikaasa AK’iga kostja II juhatuse liige. Kostja II kuulub AK’ile. 08.05.2008 sõlmitud käenduslepingu nr XXX, kohaselt käendas kostja I hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingu nr XXX nõuetekohast täitmist kostja II poolt käenduse piirsummas 2 500 000 krooni. 04.07.2008 sõlmisid pooled käenduslepingule lisa 1 (tl 27), 05.09.2008 sõlmisid kostja I ja hageja käenduslepingule lisa 2 (tl 28) ja 31.10.2008 lisa 3 (tl 29). Kõik lisad on sõlmitud käendaja informeerimiseks kostja II laenulepingu muutmisest. Käenduslepingu punkt 4.4 kohaselt vastutab käendaja panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida investeerimislaenu lepingu nr XXX alusel.
8.Peale hüpoteegi realiseerimist asus hageja läbi rääkima kostjaga I võimaliku käenduse vabatahtliku täitmise üle. Läbirääkimised pole senini lõppenud ning hagejal on tekkinud veendumus, et kostja I ei
2-10-31813 soovi käenduslepingust nr XXX tulenevaid kohustusi täita. Hageja on kostjale I saatnud 07.05.2009 nõude käenduslepingu täitmiseks (tl 38). Samuti on hageja korduvalt võtnud ühendust kostjaga I telefoni ja e-posti teel (tl 39-40). Käesoleva hetkeni ei ole kostja I mingeid käenduslepingu nr XXX järgseid makseid tasunud. Kostjate vastuväited
9.Kostjad ei tunnista hagi ja paluvad jätta hagi rahuldamata.
10.Kostjate arvates ei ole hageja õiguslikult selgelt määratlenud ega tõendanud, kas kõik kostja II laenu tagatised on realiseeritud. 03.06.2006 sõlmisid kostja I, AS-i ERA Pank ja AS-i Ühispank hüpoteegi loovutamise lepingu, millega seati hüpoteek summas 1 900 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja kõrvalnõuetega 500 000 krooni kinnisasjale XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX. Lepingust nähtub, et nimetatud hüpoteek tagab panga nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad panga ja omaniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Laenulepingu nr XXX lisa nr 5 punktis 3 täiendati laenulepingut nr XXX pandiga (I jrk hüpoteek, summas 1 900 000 krooni, XXX kinnistul). Laenulepingu nr XXX lisas nr 6 loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, millest lähtuvalt XXX kinnistu ei olnud enam laenulepingu nr XXX tagatiseks. Kostjad arvaksid, et kuna laenulepingu nr XXX lisa nr 6 ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, siis on see vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu saaks hageja realiseerida oma nõude täitemenetluses. Seega, kostjate arvates peaks hageja selgelt väljendama, kas nimetatud punkti kohaselt tagab XXX kinnistu hüpoteek ka laenulepingust nr XXX tulenevat nõuet käendaja vastu, kuivõrd käendajal on sel juhul õigustatud ootus, et kuni hüpoteek on realiseeritud ei ole temal käendussuhtest tulenevat täitmise kohustust.
11.Kostjad on ühtlasi seisukohal, et käesolevas vaidluses on oluline hinnata XXXomandamisega seotud asjaolusid. Nimelt on kostjate arvates XXXomandatud panga enda kontrolli all olevast äriühingu E OÜ poolt (endine OÜ S ), mis kostjate arvates võib mõjutada käendussuhtest tulenevaid kohustusi, samuti kostja II enda kohustusi. Kostjad paluvad hagejal kinnitada või lükata ümber, kas E OÜ on Rootsi ja Soome kinnisvarakrahhide eeskujul loodud nn “varahalduspank“ sarnaselt Swedbank AS-i poolt kontrollitavate Ectornet Real Estate etc näol.
12.Kohtuistungil kostjad tunnistasid põhivõlga ja palusid vähendada viivist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendus
13.Kohus, kuulanud ära poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
14.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
15.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja II sõlmisid 13.10.2006 laenulepingu nr XXX, mille alusel hageja laenas kostjale II 7 000 000 krooni, intressiga 5,35% aastas ja tähtajaga 13.10.2007 (tl 7-14). Puudub vaidlus, et 27.03.2007 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 01, millega pooled muutsid laenulepingu punkti 3.2.1 ja lisasid lepingu punktile 11 alapunkti 11.3 (tl 15). 15.10.2007 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 02, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress +
2-10-31813 1,75% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid uueks laenutähtpäevaks 13.04.2008 (tl 16). 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 03 ja muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid laenutähtpäevaks 30.06.2008 ning lisasid lepingu punktile 7.1 alapunkti 7.1.2, millega täiendasid lepingut käendusega (tl 17). 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 04, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 2,2% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja määrasid uueks laenutähtpäevaks 30.08.2008 (tl 18). 05.09.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 05, millega pooled muutsid lepingu punkti 4.1 ja määrasid uueks intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas ning muutsid lepingu punkti 5.1 ja 5.2 ning määrasid uueks laenutähtpäevaks 03.03.2009, samuti lisasid pooled lepingu punktile 7.1 alapunkti 7.1.3 ja täiendasid lepingut pandiga ja lisasid lepingusse punkti 11.4 (tl 19). 31.10.2008 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingu nr XXX lisa nr 06, millega muutsid lepingu punkti 5.2 ja lugesid kehtetuks lepingu punkti 7.1.3 (tl 20). Samuti puudub vaidlus, et leping lõppes 03.03.2009 (tl 19).
16.VÕS § 142 lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Puudub vaidlus, et 08.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu nr XXX, millega käendaja tagab laenulepingut nr XXX maksimumsummas 2 500 000 krooni. Tulenevalt käenduslepingu p 4.4 käendaja vastutab panga ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki panga nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekivad või võivad tekkida käesolevas käenduslepingus nimetatud võlaõigusliku lepingu alusel (tl 24-26). Puudub ka vaidlus, et 04.07.2008 sõlmisid hageja ja kostja I käenduslepingu lisa nr 01, 05.09.2008 käenduslepingu lisa nr 02 ja 31.10.2008 käenduslepingu lisa nr 03, milledega teavitati käendajat laenulepingusse sisse viidud muudatustest (tl 27-29).
17.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Lõige 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu ning selle juurde kuuluvate lisade alusel oli kostjal II raha maksmise kohustus. Hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust tulenevalt laenas hageja kostjale II 7 000 000 krooni, millise lõpptähtaeg oli vastavalt 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu lisale nr 05 03.03.2009 (tl 19). Kostja II ei täitnud laenulepingut ega tagastanud laenu nõuetekohaselt. Vastavavalt laenulepingu nr XXX punktile 7.1.1 (tl 8) nõuetekohase täitmise tagamiseks oli seatud hüpoteek T ja S K ’ile kuulunud kinnistule aadressil XXX , mistõttu esitas hageja 07.05.2009 täitemenetluse algatamise avalduse asuva tagatise müügiks. Kinnistu müüdi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u poolt kuuendal enampakkumisel 19.01.2010 4 000 000 krooni eest, millest hagejale laekus 26.01.2010 3 615 738,32 krooni kuna müügihinnast olid vastavalt seadusele maha arvestatud kohtutäituri tasud ja menetluskulud (tl 30-37). Seega on tasumata laenusummaks 1 278 007,86 krooni ehk 81 679,59 eurot.
2-10-31813 Kostjad leiavad, et kostjad ei ole kohustatud võlgnevust tasuma, kuna hageja ei ole realiseerinud kõiki laenulepingu tagatisi. 03.06.2006 sõlmisid kostja I, AS-i ERA Pank ja AS-i Ühispank hüpoteegi loovutamise lepingu, millega seati hüpoteek summas 1 900 000 krooni, intressimääraga 16% aastas ja kõrvalnõuetega 500 000 krooni kinnisasjale XXX (registriosa nr XXX), asukohaga XXX. Lepingust nähtub, et nimetatud hüpoteek tagab panga nõudeid omaniku vastu, mis tulenevad panga ja omaniku vahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Laenulepingu nr XXX lisa nr 5 punktis 3 täiendati laenulepingut nr XXX pandiga (I jrk hüpoteek, summas 1 900 000 krooni, XXX kinnistul). Laenulepingu nr XXX lisas nr 6 loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, millest lähtuvalt XXX kinnistu ei olnud enam laenulepingu nr XXX tagatiseks. Kostjad leiavad, et kuna laenulepingu nr XXX lisa nr 6 ei olnud sõlmitud notariaalses vormis, siis on see vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine, mistõttu saaks hageja realiseerida oma nõude täitemenetluses. Samuti märgivad kostjad, et kinnistu omandas panga enda kontrolli all olev äriühingu E OÜ poolt (endine OÜ S ), mis kostjate arvates võib mõjutada käendussuhtest tulenevaid kohustusi, samuti kostja II enda kohustusi. Kohus on seisukohal, et kuna laenuleping nr XXX ega käendusleping nr XXX ei olnud sõlmitud notariaalselt, siis ei pidanud ka 31.10.2010 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 06, millega tühistati lepingu punkt 7.1.3, millega seati laenulepingu tagamiseks hüpoteek I jrk kostjale I kuuluvale kinnistule XXX asukohaga XXX, olema sõlmitud notariaalselt ning seega ei ole laenulepingu nr XXX lisa nr 6, millega loeti kehtetuks laenulepingu punkt nr 7.1.3, tühine. Samuti ei oma tähtsust, kes ostis täitemenetluses kinnistu asukohaga , mis oli samuti laenulepingu nr XXX tagatiseks. Tuginedes eeltoodule ning asjaolule, et 15.11.2011 toimunud istungil tunnistasid kostjad tagastamata laenusummat, siis asub kohus seisukohale, et tagastamata laenusumma nõue on põhjendatud ning kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista tagastamata laenusumma 1 278 007,86 krooni ehk 81 679,59 eurot.
18.Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 05 kohaselt leppisid pooled intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas (tl 19). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressi summas 144 790,93 krooni ehk 9 253,83 eurot. Kohus leiab, et intressinõue on põhjendatud ja kuulub solidaarselt kostjatelt välja mõistmisele. Kostjad ei ole intressinõudele vastuväiteid esitanud.
19.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste punkti 12.5 kohaselt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt viivist lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras (tl 10). 05.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr XXX lisa nr 05 kohaselt leppisid pooled intressimääraks Panga Eesti krooni laenude baasintress + 3% aastas (tl 19). Hageja palub välja mõista viivise 78 915,06 eurot, millest kostjatelt solidaarselt 68 845,70 eurot ja kostjalt II 10 069,36 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud, kuna pooled on nimetatud viivise lepingus kokku leppinud, seega olid kostjad nõus kohaldatava viivisemääraga, mistõttu kuulub viivis nimetatud osas väljamõistmisele.
20.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-10-31813 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lisaks palub hageja kostjalt II välja mõista viivise 19% põhivõlalt aastas alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 2 500 000 krooni ehk 159 779,12 eurot. Kohus on seisukohal, et antud viivisenõue on ülemäära suur ning, kuna hageja on 15.11.2011 istungil nõustunud viivisemäära vähendamisega seaduses sätestatud suuruseni, siis on kohus seisukohal, et kostjalt II tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt alates 10.09.2011, kuid mitte suuremas summas kui 2 500 000 krooni ehk 159 779,12 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele 159 779,12 eurot (2 500 000 krooni), kostjalt II 10 069,36 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlalt (81 679,59 eurot (1 278 007,86 krooni)) aastas alates 10.09.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 159 779,12 (ükssada viiskümmend üheksa tuhat seitsesada seitsekümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (2 500 000 krooni). Menetluskulud
22.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult solidaarselt kostjate kanda. Kohus ei nõustu, et menetluskulusid ei tuleks jätta kostjate kanda, kuna kostjad on pakkunud kompromissi. Kostjad ei ole tõendanud, et on pakkunud kompromissi samas ulatuses, kui kohus on hagi rahuldanud, seega tuleb jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.