Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Swedbankis, nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kõigil viitenumber 3100057358). Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjatelt välja mõista hageja ja kostjate vahel 20.11.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse 45 933.17 eurot, millest põhivõlgnevus moodustab 40 482.80 eurot, intressid 1093.64 eurot ja viivised 4356.73 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt välja nõuda viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi (võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) põhinõude summalt, s.o 40 482.80 eurot, alates 13.07.2011, kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskuluna riigilõivu 3834.69 eurot. 16.05.2012 toimunud kohtuistungil määras kohus, kooskõlastatult menetlusosalistega, uueks istungi ajaks 29.10.2012 kell 10.00-11.00 ja võttis selle kohta menetlusosaliste allkirjad (tl 7071). Kostja vastuväited Kostjad ei ole põhistanud istungile mitteilmumist, taotlust asja arutamise edasilükkamiseks esitanud ei ole. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Kostjad on 16.05.2012 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt teadlikud 29.10.2012 toimuvast kohtuistungist ning on seda ka isiklikult allkirjadega kinnitanud, kuid 29.10.2012 kell 10.00 alanud kohtuistungile kostjad ei ilmunud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 410 ja § 413 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kostjad kohtuistungile ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamise osas on võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 108 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6 ja § 113 lg 1.

Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.