Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-12-21170
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi OÜ Stanmont ja M.P.i vastu solidaarselt põhivõla ja kõrvalnõuete summas 22 328.30 eurot ning lisanduva viivise nõudes
Menetlustoiming
Hagist loobumise vastuvõtmine, riigilõivu tagastamine, menetluskulude kindlaksmääramine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank, registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, Tallinn, lepinguline esindaja Liivi Väärsi Kostja I OÜ Stanmont, registrikood 10721887, asukoht Merimetsa 46, Pärnu, postiaadress xxxx-xxxx xx, xxxxx linn, seaduslik esindaja juhatuse liige M.P. Kostja II M.P.
Võtta vastu AS SEB Pank hagist loobumine ning lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas.
Menetluskulude jaotus ja Jätta menetluskulud osaliselt kostjate ja osaliselt hageja kindlaksmääramine, riigilõivu kanda, v.a tagastatav riigilõiv, järgnevates summades: osaline tagastamine Tagastada AS-ile SEB Pank, tema poolt käesolevas tsiviilasjas Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank, Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369 08.06.2012.a tasutud riigilõivust
(ühe tuhande ühesaja kaheksateistkümnest) eurost ja 45 (neljakümne viiest) sendist pool summat ehk 559 (viissada viiskümmend üheksa) eurot ja 22 (kakskümmend kaks) senti. Riigilõiv tuleb tagastada AS-i SEB Pank arveldusarvele nr 10002032901000 SEB pank, selgitusega „Stanmont OÜ“. Määrata hageja AS SEB Pank põhjendatud menetluskuludeks osa tasutud riigilõivust ehk summa 79 (seitsekümmend üheksa) eurot ja 89 (kaheksakümmend üheksa) senti ning mõista nimetatud summa solidaarselt
Tsiviilasi nr 2-12-21170 kostjatelt OÜ Stanmont ja M.P.ilt hageja AS SEB Pank kasuks välja. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesolev määrus saata pärast selle jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Riigilõivu tagastamise osas ja menetluskulude väljamõistmise/kindlaksmääramise osas määruskaebust esitada ei saa.
Sisulised asjaolud, kohtu seisukoht 12.10.2012.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning palub lõpetada menetluse käesolevas tsiviilasjas. Samuti palus hageja menetluskulud, s.o pool riigilõivust välja mõista kostjatelt. Kostjad loobumise avaldusele vastuväiteid ei esitanud, kuid menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda, kuna hagi oli esitatud alusetult. Kohus leiab, et hageja avaldus on seaduslik ega ei riku avalikku huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 4 mõttes, seega hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt. Lisaks tuleb käesoleva määrusega tagastada hagejale esitatud taotlusel alusel pool tasutud riigilõivust TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt. Selles osas vastab taotlus riigilõivuseaduse § 12 ja § 13 nõuetele ning § 13 lg 2 alusel kehtestatud korra nõuetele. Riigilõivu tasumise aega ja arve numbrit on kohus riigilõivu vastuvõtjana kontrollinud. Menetluskulud TsMS § 1741 lg 1 kohaselt peab kohus hagist loobumisel lisaks menetluskulude jaotusele määrama kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks (hageja soovib kostjatelt välja mõista poole tasutud riigilõivust ehk osa, mida ei tagastata riigi poolt) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on osaliselt põhjendatud. Kostjate poolt 17.07.2012.a esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kostja OÜ Stanmont suhtes algatatud 09.01.2012.a täitemenetlus AS SEB Pank ja Pärnu notar Kaia Krügeri 23.12.2004.a notariaaldokumendi nr. 8722 alusel. 28.06.2012.a müüdi täitemenetluse käigus laenulepingu nr 2004033708 tagatiseks olnud kinnistu ning saadud summa 24 000 eurot kattis kogu hageja nõude kostjate vastu. Seega toimus hagi esitamise ajal (hagi esitati 29.05.2012.a) juba täitemenetlus laenulepingut tagava kinnistu müügi osas, seda on ka hagis märgitud. TsMS § 168 lg 4 ja 5 mõtte kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kui kostjate vastu suunatud nõue on solidaarne, vastutavad nad TsMS § 165 lg 3 kohaselt ka menetluskulude eest solidaarselt. Kostjate väide, et hageja poolt hagi esitamine oli ennatlik, on osaliselt põhjendatud, sest - Ligemale pool aastat enne hagi esitamist oli hageja oma nõude hüpoteegilepingu alusel täitemenetluses täitmisele pööranud ja kuivõrd kostja I oli hagi kohaselt põhivõlga 06.05.2010.a 19 173.49 euro võrra vähendanud, oli ta sellega ka võlga tunnistanud ning haginõude aegumine oli selles osas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 mõttes katkenud. Hagi oleks põhinõude osas seega TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud 2013.a mais ja põhivõla nõudmine kohtus samaaegselt täitemenetlusega
2 (3)
Tsiviilasi nr 2-12-21170 ei ole kohtu arvates mõistlik. Hageja, olles krediidiasutusena tõenäoliselt osaline tuhandetes täitemenetlustes, pidi mõistma, et kinnistu müük ei võta sedavõrd kaua aega, et enne müügi asetleidmist põhinõue aegub. Pealegi on oluline märkida, et 28.06.2012.a müüdi kinnistu alghinnaga kordusenampakkumisel, millest saab järeldada, et algne hind oli veelgi kõrgem ja seega ületas hageja kõikide nõuete kogusummat märkimisväärselt; - Küll aga oli hagi esitamine põhjendatud osaliselt kõrvalnõuete osas, sest intresside ja teenustasu aegunuks 30.05.2012.a (intresside ja teenustasu nõude aegumistähtaeg algas lepingulise tähtaja saabumisega 30.05.2009.a). Kuna nimetatud päevaks ei olnud laenu põhiosa tasutud, hakkas kulgema ka viiviste nõue, mis samuti esimeste päevade osas aegunuks, kui hageja kohtusse nõuet ei esitanuks – kõrvalnõuded aeguvad põhinõudest eraldi tulenevalt TsÜS § 154 sätetest. Seega peab kohus põhjendatuks hagi esitamist kõrvalnõuete osas ehk intresside osas summas 1019.66 eurot, teenustasu tagatise mittekindlustamise eest 511.36 eurot ning viiviste eest 23.04.2009.a31.12.2009.a (hageja pidanuks eeldama, et aastaga saab kinnistu müüdud) summas 3311.54 eurot (kohus arvestas viivised vastavalt hagi lisale nr 11), seega kokku 4842.56 eurot. Seega lähtub kohus hagi esitamise seisuga (29.05.2012.a) kehtinud riigilõivuseadusest, mil hagihinnalt 4842.56 (TsMS § 133 lg 2 viimase lause järgi oli üksnes kõrvalnõuete nõudes hagihinnaks kogu nõude suurus) eurolt kuulus tasumisele riigilõiv summas 639.11 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja taotlust osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuluna riigilõivu summas 79.89 eurot (559.22 saab hageja riigilt tagasi, 639.11 – 559.22 = 79.89). Suuremas summas kostjailt riigilõivu väljamõistmine oleks eelmärgitud asjaoludel nende suhtes äärmiselt ebaõiglane TsMS § 162 lg 4 mõttes, sest täitemenetluse kulud kannavad nad niigi. Kuna TsMS § 178 lg 1 ja 2 lubavad hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 200 eurot, on käesolev määrus kaevatav vaid menetluse lõpetamise osas.
Toomas Talviste Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.