2-11-57861/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 448 lg 42). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 41). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus siiski vajalikuks põhjendada. Hageja on esitanud kohtule MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel 07.08.2009 sõlmitud laenulepingu nr 297342 rikkumisest tulenevad nõuded. Hageja nõuab kostjalt laenuandja laenulepingu üldtingimuste (tl 9-17) p 8.1 alusel viivist 0,5% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast päevas, so 182,5% aastas. Hagiavalduse kohaselt moodustab tasumisele kuuluv viivis 1348 päeva eest 548,19 eurot, millest hageja nõuab 383,46 euro hüvitamist. Kohus leiab, et hageja viivisenõue taotletud suuruses ei ole põhjendatud. Laenuandja laenulepingu üldtingimustest nähtub, et MCB Finance Estonia OÜ ja Priit Tellismaa tarbijana sõlmisid laenulepingu interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 (07.08.2009 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohus märgib, et üldjuhul puudutab tühisus üksnes seadusega vastuolus olevat kokkulepet või selle osa ega mõjuta lepingu kui terviku kehtivust. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult

kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et MCB Finance Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,5% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt oli ajavahemikus 07.11.2009 kuni 23.11.2009 8% aastas, alates 06.01.2010 kuni 30.06.2011 8% aastas ja alates 01.07.2011 kuni 24.11.2011 (hagi kohtusse esitamise aeg) 8,25% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.11.2009 kuni 23.11.2009 summas 3,41 krooni (973,18 krooni × 8% × 16 päeva / 365 päeva); perioodi eest 06.01.2010 kuni 30.06.2011 85,10 krooni (717,71 krooni × 8% × 541 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.07.2011 kuni 24.11.2011 summas 23,85 krooni (717,71 krooni × 8,25% × 147 päeva / 365 päeva); perioodi eest 05.02.2010 kuni 30.06.2011 summas 150,78 krooni (1346,23 krooni × 8% × 511 päeva / 365 päeva) ning perioodi eest alates 01.07.2011 kuni 24.11.2011 summas 44,73 krooni (1346,23 krooni × 8,25% × 147 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 307,87 krooni (3,41 + 85,10 + 23,85 + 150,78 + 44,73 ), so 19,68 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 131,91 eurot, intressi 9,83 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 19,68 eurot, kokku seega 161,42 eurot. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. Kuna kohus rahuldas hageja nõude ligikaudu 31% ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 31% ulatuses kostja ja 69% ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lg-st 3 lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 25,75 eurot (31% kohtumenetluses tasutud riigilõivust 83,08 eurost, so 76,69 eurot + 6,39 eurot).