lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-53689/38

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-53689/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1364
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2012 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-53689

Tsiviilasi

Inna Patrušina hagi Jakov Vitenzoni vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

6135.52 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. veebruari 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jakov Vitenzoni apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

25. september 2012

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Jakov Vitezon (IK: XXXXXXXXXXX); esindaja advokaat Valeriy Gimajev Vastustaja (hageja): Inna Patrušina (sünniaeg: XXXX); volitatud esindajad I.K. ja J.T.

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 14. veebruari 2012 kohtuotsus muutmata ja Jakov Vitenzoni apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Jakov Vitenzoni kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1.Inna Patrušina (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Jakov Vitenzoni (kostja) vastu võlgnevuse 6135,52 eurot ja VÕS § 94 järgse intressi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. jaanuaril 2009 kirjaliku laenulepingu summas 6135,52 eurot (96 000 kr). Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 6. veebruaril 2009. Kostja vajas raha Sankt-Peterburgis oleva äri tarbeks, et tasuda kaminate veo eest Saksamaalt Venemaale. Kostja ei täitnud kohustust raha tagastada. Kui hageja viibis 2009. aasta veebruaris Eestis, siis kostja raha ei tagastanud, vaid lubas seda teha lähemal ajal Sankt-Peterburgis. Kostja ei täitnud ka hiljem oma kohustust, vastates, et tal puudub võlg. Kohtuistungil maakohtus loobus hageja intressidest.

2.Kostja tunnistas laenu võtmise fakti, kuid kinnitas, et ta tasus võla 5. veebruaril 2009 Narvas hageja õele I.K. . Seda kinnitab ka tunnistaja J.Š. . Kui kostja palus võlakirja tagastada, selgitas I.K. , et kostja saab võlakirja tagasi pärast rahasumma laekumist õige isiku kätte. Võlakirja aga ei tagastatudki ning hiljem kostja unustas võlakirja tagasi küsida. Hagi esitamine on ajendatud isiklikest vaenulikest tunnetest ning hageja finantsraskustest. Võlakiri on allkirjastatud 2009. aasta alguses ning kohtusse pöörduti alles kaks ja pool aastat hiljem. Vahepealse aja jooksul ei esitanud hageja ühtegi nõuet, ei pöördunud kohtu poole ega teinud muid katseid raha tagasi saamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas 14. veebruari 2012 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6135.52 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse põhjendustes leidis kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 19. jaanuaril 2009 sõlmisid pooled kirjaliku laenulepingu summas 96 000 kr. Vaidlus on selle üle, kas kostja on võla tasunud. Kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevat kohustust tasuda võlasumma. Kostja vastuväide, et tema tasus võla hageja õele, ei ole asjakohane. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei ole tõendanud, et ta tasus võla hagejale. Kostja enda sõnade kohaselt sai ta võlasumma kätte hageja elukohas Sankt-Peterburgis, kuid raha tasus hageja õele Eestis. Hageja esindaja kinnitas, et võlasumma sai kostja oma Sankt-Peterburgis asuva kaupluse äritegevuseks. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Kohus ei pea seetõttu usaldusväärseks kostja ütlust, et ta pidi tagastama rahasumma hageja õele teises riigis, võtmata asjasse puutumatult isikult kinnitust raha vastuvõtmise kohta. Usaldusväärsed ei ole kostja ütlused ka seetõttu, et Venemaal samas linnas äri ajaval isikul ei tekiks raskusi tasuda vajadusel võlg selles linnas elavale kodanikule. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja isiklikult 2009. aasta veebruari alguses Eestis, mistõttu ei ole usutav, et kostja tasus võla 5. veebruaril 2009 hageja õele põhjendusel, et hageja elab Venemaal. Kohus leidis, et kostja vastuväited võla tasumise kohta on ennastõigustavad ja paljasõnalised.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.J. Vitenzon esitas Viru Maakohtu 14. veebruari 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks tagasi samale maakohtule. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei rahuldanud maakohus kohtumenetluse käigus apellandi taotlust tunnistaja ärakuulamiseks põhjendusel, et tunnistaja ei kinnitanud võla tasumist hagejale, millega on kohus rikkunud menetlusõiguse normi; 2) uskus apellant, et I.K. on vastustaja esindaja, kellel oli muuhulgas ka õigus vastustaja nimel apellandilt raha vastu võtta. Apellandil ei olnud kahtlusi I.K. esindusõiguse olemasolus. Tegemist on vastustaja õega. I.K. elab Narvas, millest tulenevalt võib järeldada, et vastustaja võib oma asju Eestis ajada tema kaudu. I.K. käitumine ja laenu tingimuste detailne teadmine viitas sellele, et I.K. on õigustatud laenuraha vastustaja nimel tagasi saama. Samuti on I.K. vastustaja lepinguline esindaja käesolevas menetluses. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja ega hageja esindaja eitanud I.K. volituse puudumist, seega võis I.K. l olla talumisvolitus TsÜS § 118 lg 2 mõttes; 3) puudus apellandil maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja, mistõttu ta oli vastustajast nõrgemas seisus. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-129-11 tulenevalt oleks kohus pidanud rakendama selgitamiskohustust. Kohus oleks pidanud selgitamiskohustuse raames küsima, kas apellant vaidleb vastu vastustaja esindaja väitele, mille kohaselt hageja esindaja eitas vastustaja nõusolekut täita apellandil laenulepingust tulenevad kohustused vastustaja õele; 4) pidanuks kohus TsMS § 230 lg 2 teisest lausest tulenevalt selgitamiskohustuse raames tegema apellandile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid hageja väite ümber lükkamiseks. Selliseks tõendiks oleks olnud I.K. vande all ülekuulamine; 5) võiks nimetatud rikkumiste kõrvaldamisel kohtuotsus olla erinev Viru Maakohtu
14.veebruari 2012 otsusest, kuna sellisel juhul võiks olla tegemist laenulepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohase täitmisega, mitte aga kohustuste mittetäitmisega.
5.I. Patrušina vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei märgi apellant, millist menetlusnormi maakohus rikkus, kui keeldus apellandi poolt soovitud tunnistaja ülekuulamisest; 2) ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et I.K. oli hageja esindajaks kostjalt raha saamisel ja üleandmisel. Hageja esindajaks sai I.K. alles oluliselt hiljem, käesoleva hagi esitamise ajal. Tõendamiskoormis, et I.K. oli volitatud hageja asemel raha vastu võtma, on kostjal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Pooltel puudub asjas vaidlus, et kostja on saanud hagejalt laenu 19. jaanuaril 2009 sõlmitud kirjaliku laenulepingu alusel ning kostja pidi tagastama hagejale 96 000 krooni hiljemalt
6.veebruaril 2009. Kostja väidab, et on vastavalt suulisele kokkuleppele hagejaga võla tasunud hageja õele I.K. le, kes on ka käesolevas menetluses hageja esindaja. Maakohus pidas kostja ütlusi võla tasumise kohta ennastõigustavateks ja paljasõnalisteks.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et VÕS § 76 lg 3 kohaselt tuleb kohustus täita täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule. Kostja ei ole tõendanud, et ta oli õigustatud täitma kohustuse hageja õele kui hageja esindajale või et ta oleks üldse kohustust I.K. le täitnud. I.K. hageja esindajana eitab oma esindusõigust võtta hageja nimel kostjalt vastu täitmine 19. jaanuari 2009 võlakirja alusel. Kuigi kostja väidab apellatsioonkaebuses, et kohtu poolse selgitamiskohustuse rikkumise tõttu ei saanud ta esitada hageja väiteid ümberlükkavaid tõendeid, ei ole ta soovitud tõendeid (v.a I.K. vande all ülekuulamine) nimetanud ega ringkonnakohtult nende vastuvõtmist taotlenud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 2681 kohaselt saab vande all üle kuulata üksnes poolt, mitte aga poole lepingulist esindajat, kelleks I.K. menetluses on. Maakohus on selgitanud kostjale, et ta peab oma vastuväidete korral hagile tõendama raha tasumist hagejale või I.K. le kui hageja esindajale, seega ei ole maakohus selles osas selgitamiskohustust rikkunud. Maakohtu menetluses ei ole I.K. lt küsitud volituste kohta täitmist vastu võtta. Vastuses apellatsioonkaebusele on see asjaolu vaidlustatud. Maakohus ei pidanud kohaldama asjas TsÜS § 118 lg 2 sätteid (talumisvolitus). Kuigi hageja ja I.K. vahel oli olemas isiklik suhe, mis võis olla volituse olemasolu õigustav seos ja kostja võis isegi uskuda esindusõiguse olemasolu kohustuse täitmise vastuvõtmiseks, eeldab nimetatud alusel volituse tekkimine, et esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Esindaja tegevuse talumine eeldab, et esindaja tegevusest teadlik olev või sellest teadma pidav esindatav ei takista esindaja poolt tehingute tegemist, kuigi ta saaks või võiks seda teha. Nimetatud asjaolude tõendamiskoormus on käesoleval juhul kostjal ja kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud. Kuna kostja soovis tunnistaja ütlustega tõendada võla tasumist kolmandale isikule, kelle esindusõigust täitmist vastu võtta polnud kostja suutnud tõendada, siis jättis maakohus põhjendatult rahuldamata kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks. Seega on maakohus õigesti hagi rahuldanud.
9.TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja