2-11-48366/33 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: 1) 11.08.2004. a hüpoteegi seadmise lepinguga seati kostja kasuks hüpoteek Kaie Metsanurgale kuuluvale kinnistule XXX talu summas 390 000 krooni. Lepingu p 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Kaie Metsanurga, Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded (tl 49-53); 2) 08.04.2005. a sõlmis kostja Ilmar Metsanurgaga Magnet krediitkaardi lepingu (tl 4446); 3) 04.07.2006. a laenulepinguga andis kostja Ilmar Metsanurgale laenu 127 904 eurot korteri ostuks XXX külla XXX . Laenulepingu p 9.1 kohaselt on lepingu tagatiseks pant korteriomandile asukohaga XXX XXX küla Ülenurme vald Tartumaa (tl 34-39); 4) 07.07.2006. a notariaalse lepinguga müüs OÜ KTM Vara Ilmar Metsanurgale korteriomandi (XXX küla XXX 2, tl 21-32). Sama lepinguga seati AS SEB Ühispank kasuks esimesele järjekohale hüpoteek summas 2 600 000 krooni. Lepingu p 6 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende täiendustest, muudatustest ja lisadest, sealhulgas tingimuslikud nõuded; 5) 09.10.2006. a sõlmisid Kaie Metsanurk ja kostja 11.08.2004. a seatud hüpoteegi sisu muutmise lepingu, uueks hüpoteegisummaks lepiti kokku 1 300 000 krooni (tl 55-62); 6) 05.06.2007. a sai XXX kinnistu omanikuks Kristiina Metsanurk (tl 41). Kinnistusraamatus on hüpoteegid 2 600 000 krooni (166 170.28 eurot) SEB kasuks ja 2 000 000 krooni Ilmar Metsanurga kasuks (tl 41-42); 7) 06.04.2010. a esitas kostja täitemenetluse algatamise avaldused Kaie Metsanurga (tl 47-48) ja Kristiina Metsanurga (tl 18) suhtes hüpoteegiga koormatud kinnisvara arvelt. Avalduste aluseks oli 04.07.2006. a laenuleping ja 30.03.2005. a leping. 04.07.2006. a lepingu alusel on Ilmar Metsanurk kostjale võlgu 129 792.38 eurot ja 30.03.2005. a lepingu alusel on Ilmar Metsanurk kostjale võlgu 882.51 eurot; 8) Kristiina Metsanurga suhtes algatati täitemenetlus nr 084/2010/1215 (tl 65-66), Kaie Metsanurga suhtes täitemenetlus nr 084/2010/1225 (tl 67-68). 9) XXX korteriomand müüdi 12.10.2011. a enampakkumisel 76 750 euroga. Nimetatud dokumentaalsed tõendid on esitanud hageja, kostja ei ole hageja esitatud asjaolusid vaidlustanud. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuivõrd täitemenetlus nr 084/2010/1225 toimub Kaie Metsanurga suhtes ja viimane on sõlminud ka 11.08.2004. a hüpoteegi seadmise ja 09.10.2006. a selle muutmise lepingu, on Kaie Metsanurgal õigus esitada hagiavalduse taotluses p-des 3 ja 5 esitatud nõuded. Hagiavalduse nõude p 4 osas leidis kohus, et AÕS § 351 lg 1 järgi on kinnistu omanikul õigus esitada kõik vastuväited, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis on tal sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel. Seega peab Kaie Metsanurgal võimalik olema esitada vastuväide, mis tuleneb täitemenetluse aluseks olevast võlaõiguslikust lepingust, s.t 04.07.2006. a laenulepingust. Kristiina Metsanurga suhtes toimuv täitemenetlus Kaie Metsanurga õiguseid ei puuduta ning kohus jättis selles osas Kaie Metsanurga hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Ilmar Metsanurgal ei ole õiguslikku huvi Kaie Metsanurga suhtes algatatud täitemenetluse vaidlustamiseks, kuna tema ei ole selles täiteasjas võlgnik. Samuti ei ole Ilmar Metsanurgal võimalik tuvastada poolte tegelikku tahet Kaie Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud lepingutes, kuna ta ei ole nende lepingute pooleks ning talle ei tulene nendest lepingutest õiguseid ega kohustusi. Kohus jättis Ilmar Metsanurga hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel selles osas läbi vaatamata. Ilmar Metsanurgal kui lepingupoolel on õiguslik huvi esitada hagi tema ja kostja vahel 07.07.2006. a ja 04.07.2006. a sõlmitud lepingute osas. Kuna XXX küla XXX korteriomandile on kinnistusraamatusse kantud 2. järjekohale hüpoteek Ilmar Metsanurga kasuks ja täitemenetluses toimunud enampakkumise tulemusel TMS § 158 lg 3 alusel hageja õigus lõppeb, mõjutab Kristiina Metsanurga suhtes toimunud sundtäitmine ka hageja õiguseid. Seega on Ilmar Metsanurgal õigus esitada hagi täitemenetluse nr 084/2010/1215 lubamatuks tunnistamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, milline oli poolte tahe hüpoteegi seadmise lepinguid sõlmides. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Antud juhul ei ole hagejad tõendanud, et poolte ühine tegelik tahe erineks sellest, milles lepiti kokku hüpoteegi seadmise lepingutes. 11.08.2004.a hüpoteegi seadmise lepingu p 4.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded Kaie Metsanurga, Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded. Punktis on loetletud nõuded, mis on tagatud lisaks eeltoodud nõuetele. Samasuguses sõnastuses on pooled kokku leppinud ka 09.10.2006. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingus. Seega tuleb asuda seisukohale, et pooled ei ole hüpoteegiga taganud ainuüksi Magnet krediitkaardi lepingust tulenevat võlgnevust. Samuti ei nähtu lepingute tekstist, et pooled oleksid soovinud mingisuguste lepingute (näiteks 04.07.2006. a laenulepingu) välistamist. 09.10.2006. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingu ajaks oli Ilmar Metsanurgal tekkinud kostja ees kohustus 04.07.2006. a lepingu järgi, kuid nimetatud kohustusele või selle välistamisele ei ole hüpoteegi sisu muutmise lepingus viidatud. Seega tuleb lugeda, et Kaie Metsanurga kinnistule seatud hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded Ilmar Metsanurga vastu ja kohus jättis Kaie Metsanurga tuvastushagi 11.08.2004. a ja 09.10.2006. a hüpoteegi seadmise lepingute osas rahuldamata. Hagiavalduse p-s 4 toodud nõude puhul on poolte vahel vaidlus kahe lepingu üle: 07.07.2006. a hüpoteegi seadmise leping (samas dokumendis on vormistatud ka korteriomandi müügileping) ning 04.07.2006. a laenuleping. Hüpoteegi seadmise lepingu p 6 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded omaniku vastu, mis tulenevad omaniku ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud ja edaspidi sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest, nende täiendustest, muudatustest ja lisadest, sealhulgas tingimuslikud nõuded. Ka selle lepingu puhul ei ole Ilmar Metsanurk VÕS § 29 lg 1 kohaselt tõendanud, et poolte tegelik tahe oli midagi muud kui notariaalse lepingu grammatilisest tõlgendusest võib aru saada. Hageja vande all antud ütluste kohaselt sai ta aru, et jutt käib ainult ühe laenulepingu tagamisest. Samas ei ole hageja ütlustega tõendatud, et ta oleks avaldanud tahet teised lepingud välistada ning et kostja oleks tema tahtega nõustunud. See, kuidas hageja lepingut sõlmides sellest aru sai, ei tõenda poolte ühist tegelikku tahet. Selle hüpoteegi seadmise ajaks olid sõlmitud nii käesolevas asjas esitatud Magnet krediitkaardi leping kui laenuleping, kummalegi nõudele ei ole hüpoteegi seadmise lepingus viidatud. Seega luges kohus, et 07.07.2006. a korteriomandile seatud hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded Ilmar Metsanurga vastu.

346 lg 2 sätestas lepingu sõlmimise aegses sõnastuses, et kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Seega pidi antud juhul olema notariaalselt tõestatud ka kokkulepe, et 04.07.2006. a laenulepingu kohast võlga ei taga Kaie Metsanurgale kuulvale kinnistule seatud hüpoteek. Vormikohast kokkulepet pooled sõlminud ei ole ning kohtul ei ole võimalik tuvastada, et Ilmar Metsanurga ja kostja tegelik tahe 04.07.2006. a laenulepingut sõlmides oli tagada Ilmar Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr L060026968 täitmist üksnes XXX asuvale korteriomandile seatud hüpoteegiga. Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Täitemenetluste lubamatuks tunnistamise nõuete puhul on hagejad esitanud kolm vastuväidet: hüpoteegid oleks pidanud olema kinnistusraamatusse kantud ühishüpoteegina, tagatiskokkulepe polnud piisavalt määratletud ja on vastuolus hea usu põhimõttega, 04.07.2006. a laenulepingus ja Magnet krediitkaardi lepingus on viidatud ainult ühele tagatisele. Kohus leidis, et seadusest ei tulene ühishüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Seadus ei välista sõnaselgelt olukorda, kus ühe kohustuse katteks on seatud mitu hüpoteeki ning ei sätesta kohustust kanda sel juhul hüpoteegid kinnistusraamatusse ühishüpoteegina. Selline nõue ei oleks kooskõlas ka kinnistusraamatuseaduse § 30 lg-ga 1, mille kohaselt hüpoteegid kantakse kinnistusraamatusse avalduste laekumise järjekorras. Ühishüpoteegi seadmise nõue võiks võlausaldaja jaoks kaasa tuua olukorra, kus ta kaotab esimesele järjekohale seatud hüpoteegi ning ühishüpoteek kantakse kinnistusraamatusse näiteks teisele või kolmandale järjekohale. Samuti luges kohus ebaõigeks hagejate väite, et tagatiskokkulepped ei ole piisavalt määratletud ning on vastuolus hea usu põhimõttega. Hüpoteegi seadmise lepingute sõlmimise ajaks oli Ilmar Metsanurgal tekkinud panga ees kohustused ning kõigi kohustuste katteks hüpoteekide seadmisel pidid hagejad nendega arvestama. Tegemist ei ole võlasuhtega, kus kostja on nõude hageja vastu omandanud näiteks loovutamise teel (Riigikohtu 05.11.2008. a otsus nr 3-2-1-104-08) ning kus hagejatele tuleks üllatusena see, et nõue muutub hüpoteegiga tagatuks. 04.07.2006. a laenulepingus on tagatiseks nimetatud 07.07.2006. a lepinguga seatud hüpoteek, 08.04.2005. a krediitkaardi lepingus XXX kinnistule seatud hüpoteek. Mõlemad lepingud on lihtkirjalikud. Kohus leidis, et sisuliselt on tegemist hüpoteegi kohaldamise välistamisega, mis tulenevalt AÕS § 346 lg-st 2 peab olema kokku lepitud notariaalselt. Tartu Maakohtus rahuldas 12.10.2011. a määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas vaidlusalused täitemenetlused. Kuna kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata, tühistab kohus hagi tagamise määruse TsMS § 386 lg 4 alusel.

koormavat hüpoteeki käsitlema sisuliselt ühishüpoteegina, mis tagab apellandi II ja vastustaja vahel 04. juulil 2006. a sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid, on apellandil I otsene huvi täitemenetluse toimumise (õigemini mittetoimumise) ja selle tulemuse vastu, kuivõrd viimane mõjutab ka tema kohustusi ehk seda, mil määral peab temale kuuluv kinnisasi kokkuvõttes vastutama võlgniku (apellandi II) kohustuste eest. Apellandile II jääb arusaamatuks kohtu arutluskäik tema õigusliku huvi puudumise üle Kaie Metsanurga suhtes algatatud täitemenetluse vaidlustamisel; 2) erineb poolte tegelik tahe tagatiskokkulepetes kokkulepitust. Apellantide arvamusel ei ole kohus veenvalt põhjendanud, miks tuleb haginõue jätta rahuldamata ja on põhjendamatult jätnud tähelepanuta hagiavalduses välja toodud asjaolud. Kuigi apellant I on tagatislepingutes väljendanud põhimõttelist valmisolekut kolmanda isiku tulevikus tekkivate kohustuste täitmise tagamiseks, ei anna üksnes see asjaolu alust nõuda apellandile I kuuluva kinnistu realiseerimist kohustuse katteks, mille täitmise tagatiseks on pooled seadnud hoopis korteriomandi. Poolte soov oli välistada apellandile I kuuluva kinnisasja vastutus apellandi II ja vastustaja vahel 04. juulil 2006. a sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tulenevate nõuete eest. Seda kinnitavad järgmised asjaolud: 1) apellandile II lepingu nr L060026968 alusel antud laenu taotlemisel võttis pank laenu andmise otsuse tegemisel aluseks üksnes korteriomandi turuväärtuse ehk laenu tagatisena on hinnatud üksnes laenusaajale kuuluvat kinnisasja. Vastustaja jaoks on nimetatud tagatis olnud seega piisav, et tagada laenulepingust nr L060026968 tulenevaid kohustusi. Vastasel korral oleks pank nõudnud laenusaajalt lisatagatise andmist, mida ta aga teinud ei ole; 2) apellandiga II sõlmitud laenulepingus nr L060026968 on tagatisena viidatud üksnes korteriomandile (laenulepingu p 9.1.), mitte aga kinnistule, mille kohaselt saavutasid pooled kokkuleppe, et viidatud laenulepingut tagab üksnes korteriomand ja välistatud on mistahes muud laenutagatised. Vastavalt VÕS § 404 lg 2 punktile 10 peavad tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses olema märgitud tarbijalt nõutavad tagatised. Laenulepingu nr L060026968 p 9.1. järgi anti apellandile II laenulepingu nr L060026968 alusel laenu ostetava korteriomandi tagatisel. Seega olukorras, mil laenulepingus ei ole märgitud tarbijalt (Ilmar Metsanurgalt ja/või Kaie Metsanurgalt) nõutavat tagatist XXX kinnistu näol, siis on mistahes võimalik kokkulepe ka XXX kinnistule selle kohustuse alusel hüpoteegi seadmise kohta vastuolus

Väljakujunenud praktika kohaselt valmistab krediidilepingu ette (töötab krediidilepingute tingimused (tüüptingimused) eelnevalt välja) pank (vastustaja). Pank on ühtlasi laenu andmise ja lepingu sõlmimise protsessis kohustatud klienti informeerima kõigist lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest, mille põhjal saab klient teha lõpliku otsuse lepingu sõlmimiseks. Nii on laenulepingu nr L060026968 punktis 9.1 (tagatised) märgitud: „pandi ese: korteriomand asukohaga XXX Soinaste küla Ülenurme vald Tartumaa (reg.osa nr XXX )“ ja Magnet krediitkaardi lepingu nr A050002323 punktis „tagatised“: „pandi ese: kinnistu XXX Luunja vallas Tartumaal (reg.osa nr 466).“ 2.4.4. Eelneva põhjal on lepingu teine pool uskunud, et poolte vahel on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt vastavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevad kohustused on tagatud üksnes vastavate tagatistega, s.o laenulepingu nr L060026968 täitmise tagamiseks on panditud korteriomand ja Magnet krediitkaardi lepingust nr A050002323 tulenevaid kohustusi tagab kinnistut koormav hüpoteek, kuivõrd muid tagatisi ei ole lepingutes välja toodud. Arusaamatult ehk isegi pahatahtlikult ei ole pank apellandi I ja vastustaja kokkuleppele tagatavate nõuete osas aga enam notariaalse lepingu sõlmimise juures osundanud, lubades sõnastada tagatiskokkulepe viisil, mis lubab selle taha „peita“ märkimisväärse laenukohustuse, s.o apellandi II ja vastustaja vahel sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tuleneva kohustuse, pidamata seda vajalikuks apellandile I 09. oktoobril 2006. a sõlmitud hüpoteegi sisu muutmise lepingu sõlmimisel mainida. Tuginedes VÕS § 15 lõikele 1 oleks kohus pidanud tuvastama ka apellandile I sellest tulenevalt tekkinud kahju, kuivõrd viimane uskus, et tema kinnistule seatud hüpoteek ei taga apellandiga II sõlmitud laenulepingust nr L060026968 tulenevaid nõudeid ehk kehtib apellandi II ja vastustaja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on laenulepingust nr L060026968 tulenevate nõuete tagatiseks korteriomand. Apellandile I tekitatakse kahju tema kinnistu võõrandamisega laenulepingust nr L060026968 tuleneva võlgnevuse katteks; 5) nõustuvad apellandid selles, et seadusest ei tulene ühishüpoteekide kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Küll jääb aga apellantidele arusaamatuks kohtu käsitlus selle kohta, miks ei olnud vastustajal antud juhul siiski võimalik seada ühishüpoteeki mõlemale kinnisasjale, kui vastustaja on täitemenetluse algatamise avaldusi esitades asunud hüpoteeke käsitlema sisuliselt ühishüpoteegina, nõudes ühe ja sama nõude sundtäitmist mõlema hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas. Apellantidele on mõistetamatu, miks on ühishüpoteegi seadmise küsimust käsitletud läbi KRS §-s 30 sätestatu (kande järjekoht ja selle tähistamine) ja põhjendatud ühishüpoteegi seadmata jätmist kõrgema järjekoha kaotamise riskiga. Osundatud riskid võivad eksisteerida nii nö tavalise üksiku hüpoteegi (üht kinnisasja koormava hüpoteegi) kui ühishüpoteegi puhul. Apellantide hinnangul on kohus jätnud oma seisukoha ühishüpoteegi seadmise mittevajalikkuse osas siinkohal täielikult põhistamata; 6) ei ole ilmselgelt tegemist ühishüpoteegiga, sest pooled ei ole selles kokku leppinud. Ka kinnistusraamatus ei ole märkeid, et tegu oleks kaaskoormatud kinnisasjadega. Ühishüpoteegi seadmise soovi korral oleks vastustaja pidanud kaasama mõlemad kinnisasja omanikud, kes oleksid pidanud andma ühishüpoteegi seadmiseks, so kinnisasjade kaaskoormamiseks ühe ja sama nõude tagatiseks, nõusoleku. Seda kinnisasja omanikud teinud ei ole; 7) ei ole tagatiskokkulepetes tagatavad nõuded piisavalt määratletud ega väljenda seega ühtlasi poolte tegelikku tahet (vt p 2.3.). Kohus on põhjendamatult pannud kokkuleppe sõnastuse riski üksnes apellantidele, jättes tähelepanuta asjaolu, et tegemist on krediidiasutuste poolt tagatiskokkulepetes kasutatava standardsõnastusega ja panga kohustus oleks olnud selgitada kliendile selle sõnastusega kaasnevaid riske, seda enam, et pärast

11.Kuna kohus peab lepingu tühisuse tuvastama omal algatusel, siis kontrollib ringkonnakohus Kaie Metsanurga ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkuleppe kehtivust. Asja materjalide kohaselt sõlmis Kaie Metsanurk tagatiskokkuleppe üksnes Ilmar ja Kristiina Metsanurga kohustuste tagamiseks, temal endal kostja ees tagatavaid kohustusi ei olnud. Hageja Kaie Metsanurk sõlmis kostjaga hüpoteegi seadmise lepingu 11.08.2004. Nimetatud lepingu kohaselt oli kinnispandiese kinnistu XXX. Lepingu p. 2.1.3 kohaselt omanik (Kaie Metsanurk) kinnitab, et ta on põhjalikult tutvunud 09.08.2004 Kristiina Metsanurga ja Ilmar Metsanurga ning hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepinguga nr 2004014304, on teadlik selles sisalduvatest õigustest ja kohustusest. Lepingu p. 4.1. kohaselt on tagatud hüpoteegipidaja kõik nõuded kinnistu igakordse omaniku, Kristiina ja Ilmar Metsanurk vastu, sealhulgas ka tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded (lk 49). Ringkonnakohus möönab, et lepingu p 4.1. võib olla tüüptingimus, pooled selles osas väiteid esitanud ei ole. Käesolevas asjas ei ole see asjaolu relevantne, kuna Kaie Metsanurk ja kostja sõlmisid 09.10.2006 hüpoteegi sisu muutmise lepingu (lk 55-59). Muudetud sisuga tagatiskokkuleppes suurendati hüpoteegisummat 910 000 kr võrra ja uueks hüpoteegisummaks lepiti kokku 1 300 000 kr. Samas lepingus, punktis 2.1.2 kinnitavad pooled, et hüpoteegiga on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded kinnistu igakordse omaniku ja/või Ilmar Metsanurga ja Kristiina Metsanurga vastu. Lepingu p. 3 kohaselt kinnitab omanik (Kaie Metsanurk), et on põhjalikult tutvunud Ilmar Metsanurga ja/või Kristiina Metsanurga ja hüpoteegipidaja vahel sõlmitud laenulepingute ja nende lisadega, on teadlik nendes sisalduvatest õigustest ja kohustustest. Ringkonnakohus märgib, et Kaie Metsanurk sõlmis esialgselt tagatiskokkuleppe Ilmar ja Kristiina Metsanurga kohustuste tagamiseks ja suurendas seda tõenäoliselt selle tõttu, et isikud, kelle kohustusi ta tagas, olid pärast tagatiskokkuleppe sõlmimist oma kohustusi suurendanud. Kaie Metsanurk ei ole esile toonud muid veenvaid põhjendusi, miks ta hüpoteegisummat suurendas. Ringkonnakohtu arvates saab lugeda Kaie Metsanurga poolt sõlmitud tagatiskokkuleppe algseks eesmärgiks ja põhjuseks soovi tagada oma poja (ja tema abikaasa) kohustusi, tagatiskokkuleppe muutmine näitab, et tagatise andja ei soovinud piirata tagatise ulatust üksnes selle lepinguga, mis oli esialgses kokkuleppes eraldi esile toodud. Asja materjalidest nähtub, et pärast Kaie Metsanurga poolt esialgselt sõlmitud tagatiskokkulepet (11.08.2004) sõlmis I. Metsanurk Magnet krediitkaardi lepingu (08.04.2005), milles on tagatisena märgitud Kaie Metsanurgale kuuluv ja tagatiskokkuleppe esemeks olev XXX kinnistu (lk 44). Samuti sõlmis I. Metsanurk laenulepingu korteriomandi ostmiseks (04.07.2006), laenulepingus on tagatiseks märgitud ostetav korteriomand (lk 34).