Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-09-26659 3 19.09.2008 lõpetatud ehitustööd summas 2 957 730, 10 krooni ning mõista nimetatud summa kostjalt välja. Lepingu punkti 3.3 kohaselt oli tellija kohustatud töövõtja poolt teostatud töö üleandmise-vastuvõtmise akti läbi vaatama kolme päeva jooksul, punkti 3.7 kohaselt on töö eest tasumise tähtaeg 20 päeva. Lepingu punktis 8.1 on sätestatud töö vastuvõetuks lugemine ja poolte vastavad kohustused (töövõtja kohustus teatada kirjalikult töö vastuvõtmiseks esitamisest, tellija kohustus viie päeva jooksul töö üle vaadata). VÕS § 635 lg 1 sätestab tellija kohustuse tasuda teostatud töö eest kokkulepitud tasu. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja 62 971 krooni tööde eest, mida kostja küll aktsepteeris, kuid mille eest jättis tasumata. Kuigi kostja aktsepteeris töid summas 13 574 633 krooni, tasus ta hagejale kokku 13 511 662 krooni, s.o 62 971 krooni vähem (tl 171, III köide). Tuginedes lepingu punktile 3.6, palus hageja mõista kostjalt välja viivise 0,05% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on viivitanud arvete tasumisega, mille eest palus hageja mõista kostjalt välja viivise 448 422 krooni (viivise arvestus hagiavalduse lisas 21 tl 51, II köide). 08.06.2009 esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja kokku 3 509 123, 10 krooni (62 971 + 2 957 730, 10 + 488 422). 05.05.2010 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus kaasata teiseks kostjaks AS K&H, kes on kostja I emafirmana vaidlusaluse õigussuhte osaline, ning lugeda kostjate poolt alates 12.11.2008 vastuvõetuks loendis nr 1 seisuga 01.11.2008 kajastatud hageja poolt teostatud ehitustööd summas 2 506 551 krooni, millele lisandub käibemaks, ning kostjatelt solidaarselt välja mõista loendis nr 1 nimetatud tööde maksumus 2 957 730 krooni ning allkirjastatud aktide alusel teostatud tööde eest 62 971 krooni, samuti viivis hilinenult tasutud arvete eest 300 216 krooni. Lähtuvalt kostja vastuväitest korrigeeris hageja arvete tasumisega hilinemise eest nõutud viivist (vastav arvestus tl 168-169, III köide). Ühtlasi palus hageja mõista kostjatelt välja solidaarselt viivis töövõtulepingu punkti 3.6 alusel alates 12.11.2008 alusetult vastuvõtmata ja tasumata tööde maksumusest 2 957 730 kroonist 427 392 krooni (viivis 0,05%, s.o 1478, 86 krooni päevas, viivitatud 289 päeva). Kostjate seisukoht Kostja I hagi ei tunnistanud ning palus jätta selle täies ulatuses rahuldamata. Hageja (töövõtja) ja kostja I (tellija) sõlmisid 31.07.2007 töövõtulepingu nr 10/07E. Lepingu punktist 4.1 tulenevalt pidi hageja tööd lõpetama ja kostjale üle andma hiljemalt 15.09.2008. Hageja töid nimetatud tähtajaks teostada ei suutnud. Lepingu kohaselt toimus tööde üleandmine üleandmise-vastuvõtmise aktidega (teostatud tööde aktidega), millele vastavalt pooled ka toimisid. Pooled allkirjastasid vastavaid akte kümnel korral, misjärel ilmnes, et hageja oli töid alusetult ette akteerinud ja seeläbi saanud ettemaksu 4 814 112 krooni. Vastava asjaolu fikseerisid pooled 25.05.2008 teostatud tööde korrigeerimise aktis. Meelevaldne ja vastuolus lepinguga on hagis esitatud väide, et tööde üleandmine toimus „loenditega“ ning et loendis 1 nimetatud tööd on kostja jätnud vastu võtmata. Lepingu 10/07E punkti 3.1 kohaselt oli lepingujärgsete tööde maksumuseks 19 565 328 krooni (lisandub käibemaks). Hageja teostas objektil töid kokku maksimaalselt summas 13 586 432, 68 krooni. Objektil tehtud tööde mahu/maksumuse fikseerisid hageja ja kostja I kahepoolse aktiga 07.01.2009 ehk pärast seda, kui hageja oli objektilt lahkunud. See nähtub ka 07.01.2009 protokollist. Hageja ei teinud Meremõisa objektil muid töid, kui 07.01.2009 läbirääkimiste protokollis on kajastatud. Protokollis fikseeriti hageja tehtud tööde maksumuseks 11 513 926 krooni, koos käibemaksuga seega 13 586 432, 68 krooni. Kostja on hagejale tööde eest täielikult

Tsiviilasi nr 2-09-26659 4 tasunud, tegelikult isegi 21 491, 32 krooni rohkem, s.o kokku 13 607 924 krooni. Et kostja on Meremõisa objekti eest nimetatud summa hagejale tasunud, nähtub 16.02.2010 vastusele lisatud tabelist (tl 101, III köide), mille kohaselt kostja on tasunud hageja pangakontole 32-l korral kokku 13 607 924 krooni. Täiendavaid töid summas 2 957 730 krooni ei ole hageja objektil teinud. Tööde mahtusid ja maksumust on hageja ise 07.01.2009 kinnitanud. Enne hagi esitamist ei ole hageja kostjale ka mingeid pretensioone esitanud. Hageja esitatud viivisenõuded on alusetud. Kostja I esitas vastuses konkreetsed vastuväited viivisele seoses väidetava viivitusega kolme arve tasumisel: arve nr E010301, arve nr EE10401 ja arve nr K148. Esimese arve järgi on arvestatud viivist 159 931 krooni, kuid hageja ei ole seejuures arvestanud, et nimetatud arve oli ebaõige. Arve nr E010301 ebaõigsust on hageja ise kinnitanud, väljastades arvele 31.07.2008 kreeditarve, mistõttu on viivise arvestamine alusetu. Arve nr EE10401 eest on hageja arvestanud viivist 110 835, 31 krooni, kuid ka nimetatud arve oli ebaõige. Ka selle arve ebaõigsust on hageja ise tunnistanud, väljastades 31.07.2008 kreeditarve nr K148 summas - 1 019 464 krooni. Arve nr K148 eest on hageja arvestanud viivist 26 040 krooni, milline arvestus on alusetu. Nimetatud arve puhul oli tegemist kreeditarvega varasematele ebaõigetele arvetele nr E010301 ja nr EE10401. Ühtlasi on kostja seisukohal, et hageja viivisenõue on ka ilmses vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 6 kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik, kes on juba saanud rohkem raha kui tal oleks õigus saada, arvestab ja nõuab viivist. Kostja II hagi ei tunnista. Hagiavalduse 05.05.2010 esitatud täienduses leitakse, et kostja II vastutab hageja ees kostja I kohustuste täitmise eest, mis tulenevad hageja ja kostja I vahelisest lepingust nr 10/07E. Hageja käsitlus on arusaamatu ning kostja II vastu hagi esitamine TsÜS § 132 alusel on täiesti põhjendamatu. Hageja ja kostja II vahel ei esine mistahes lepingulist suhet. Emaettevõtteks olemise fakt ei saa tähendada tütarettevõtte tegevuse/tegevusetuse automaatset omistamist emaettevõttele või tema vastutamist tütarettevõtte eest. Maakohtu otsus Kohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi hageja tööd lõpetama ja kostjale I üle andma hiljemalt 15.09.2008. Lepingu punkt 3.1 kohaselt oli tööde kogumaksumus 19 565 328 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja I poolt on hagejale tasutud 13 511 662 krooni (s.h käibemaks). Hageja leiab, et kostja I poolt on aktsepteeritud tööde eest tasumata 62 971 krooni. Lisaks on kostjatel kohustus vastu võtta alusetult aktsepteerimata tööd ja nende eest tasuda. Kostja I on jätnud allkirjastamata loendi nr 1. Hageja leiab, et kostjatel on kohustus vastu võtta loendis nr 1 kajastatud tööd seisuga 01.11.2008 ning tasuda viidatud tööde eest 2 957 730, 10 krooni. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostjad on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, s.h aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäimisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (s.o

Tsiviilasi nr 2-09-26659 5 lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtule on esitatud töömahtude loend nr 1, milles loetletud tööde teostamist kinnitavad hageja hinnangul ehitustööde päevikud. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt viidatud ehituspäevikud loendis nr 1 märgitud tööde teostamist. Vastavalt loendile nr 1 ja hagiavalduse punktile 1.3.1 olid tööd teostatud seisuga 25.05.2008, samas nähtub hageja poolt esitatud ehituspäevikutest, et fikseeritud töid teostati augustis ja septembris 2008. Seega ei saa kohtu hinnangul olla tegemist töödega, mis fikseeriti 25.05.2008 seisuga. Lepingu punkti 3.3 kohaselt toimub töö vastuvõtmine töö üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Lepingu punkti 8.1 järgi loetakse töö vastuvõetuks, kui on alla kirjutatud töö üleandmise-vastuvõtuakt. Töövõtja kohustub pärast kõigi lepingus nimetatud tööde teostamist töö vastuvõtmiseks esitamisest kirjalikult teatama. Kokku allkirjastasid pooled 10 teostatud tööde akti ja ühe töömahtude korrigeerimise akti, millega korrigeeriti varasemat 10 akti kokku aktsepteeriti töid summas 9 290 062 krooni tl 121, III köide). Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusaluseid töid oleks kostjale I üritatud üle anda ning kostja I oleks nende vastuvõtmisest keeldunud. Kuna ei ole tõendatud ka loendis nr 1 nimetatud tööde teostamine hageja poolt, ei ole kohtul alust tuvastada kostjate kohustust need tööd vastu võtta. Ainuüksi asjaolu, et vaidlusalune objekt on käesolevaks hetkeks kaetud asfaldiga, ei anna alust järelduseks, et eeltööd on hageja poolt teostatud. Pooled on lepingu punktis 3.3 leppinud kokku tehtud tööde vastuvõtmise korra. Lepingu punkti 3.4 järgi toimub tasumine tööde üleandmisevastuvõtmise aktide ja arvete alusel lepingus sätestatud korras. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõige 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes. Töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, samuti peab ta tõendama ka seda, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks loendis nr 1 nimetatud tööd teostanud ning kostja I oleks alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kohtule on esitatud 07.01.2009 läbirääkimiste protokoll, kus hageja ja kostja I on kirjalikult kinnitanud, et seisuga 01.11.2008 on lepingu nr 10/07E alusel teostatud Meremõisa objektil töid kokku summas 11 513 926 krooni (lisandub käibemaks). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kohus nõustub kostjatega selles, et 07.01.2009 fikseerisid lepingupooled Meremõisa objektil hageja tehtud tööde mahu ja maksumuse, s.o kokku summas 13 586 432, 68 krooni (koos käibemaksuga), mistõttu puudub alus väita, et tööde maht tegelikkuses oleks olnud sellest erinev. Kostja on hagejale tööde eest vastava summa täielikult tasunud. Vaidlust ei ole selles, et ühtegi pretensiooni või nõuet selle kohta, et hagejal oleks kostja vastu tasunõue, hageja kohtuväliselt kostjatele ei esitanud. Kohtu hinnangul oli poolte tahe seega fikseerida hageja poolt teostatud tööde maht ja maksumus ning sellisena see ka 07.01.2009 allkirjastati. Lepingupooled olid ka 25.05.2008 teostatud tööde korrigeerimise aktis fikseerinud, et hageja ei ole teinud töid sellises mahus, nagu esitatud kümnes allkirjastatud aktis ning tegelikult on hageja teinud objektil töid üksnes maksumuses 9 260 062 krooni ning selliselt akteerinud alusetult töid ette summas 4 814 112 krooni. Eeltoodust tulenevalt peab kohus veenvaks kostjate selgitust, et tegelikkuses oli hageja saanud kostjalt I ettemaksu mai 2008 seisuga summas 817 865 krooni ning kostjal I puudus täitmata kohustus hageja ees. Hageja on hagiavalduse täienduses leidnud, et kostjal II on tekkinud solidaarne kohustus TsÜS § 132 lg 1 alusel, mille kohaselt isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- ja kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- ja kutsetegevusega. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kostjal I puudub täitmata

Tsiviilasi nr 2-09-26659 6 kohustus hageja ees, ei ole ka kostjal II tekkinud kohustust hageja ees. Samuti ei saa hagejal olla kostjate vastu viivisenõuet, kuivõrd kostjatel puudub hageja ees põhikohustus. Apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus tervikuna ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohus on rikkunud nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja esitatud faktiväidete osas ega hageja nõudeid sisuliselt lahendanud. Tõendite arvestamata jätmist ei ole kohus põhjendanud, samas lugenud usutavaks kostjate paljasõnalised väited. Hagiavalduses ja selle 05.05.2010 täienduses (tl 152-156, III köide) palus hageja lugeda nii kostjate poolt alates 12.11.2008 vastu võetuks loendis nr 1 seisuga 01.11.2008 kajastatud hageja poolt teostatud ehitustööd summas 2 506 551 krooni (millele lisandub käibemaks). 23.03.2011 vastuses kostja II vastusele (tl 123-131, IV köide) nimetas hageja asjaolud ja dokumentaalsed tõendid, mis kinnitavad pärast kostja poolt tööde seiskamist teostatud teede ehitustöid seisuga 01.11.2008. Kohus seevastu leidis, et nende tööde teostamist ehituspäevikud (tl 261-272, I köide) ei kinnita, kuna vastavalt vaidlusalusele loendile ja hagiavalduse punktile 1.3.1 oli tööd teostatud seisuga 25.05.2008. Kuivõrd vaidlusalune loend nr 1 seisuga 01.11.2008 asub toimikus (tl 34-36, I köide) ja hagiavalduses on seda käsitletud punktis 1.4, siis otsusest nähtuvalt ei ole kohus hageja nõuet üldse lahendanud. Loendi nr 1, 25.05.2008 seisuga (tl 17-19, I köide) osas vaidlust ei ole. Selles loendis ei saanudki sisalduda augustis-septembris teostatud tööd, sest 25.05.2008 seisuga kajastati kuni 31.03.2008 teostatud tööd. Hageja palus lugeda vastuvõetuks tööd, mis teostati pärast 25.05.2008. Kohus luges nõude aluseks ja vaidlusaluseks aktiks ebaõige dokumendi. Hageja esitatud ehitustööde päevikutest tegi kohus küll õige järelduse, et hageja on teinud ehitusobjektil töid augustis - septembris 2008, kuid seostanud seda 25.05.2008 kuupäeva loendiga nr 1. Seda ei ole hageja kunagi väitnud. 23.03.2011 vastuses esitas hageja faktiväited ja tõendid tööde teostamise kohta pärast nende seiskamist 01.04.2008 ja pärast 25.05.2008. Lisaks hagejale tegid ehitusobjektil töid alates juulist 2008 hageja alltöövõtjad Demirek OÜ, AS Mentor-T ja Fooneks OÜ. Alles siis, kui need töövõtjad olid töö torustiku ja kaablite paigaldamisel lõpetanud (mis nähtub nende koostatud ja kostjaga II lepingu sõlminud tellija omanikujärelevalve poolt vastu võetud kaetud tööde aktidest - tl 274-291, II köide, lk 2), oli hagejal võimalik alustada teede killustikaluste väljaehitamist. Nende tööde teostamist ja vastavust kostjatega sõlmitud töövõtulepingu lisaks olevale ehitusloale (tl 179, IV köide) ning hinnale (tl 159, III köide) kinnitavad hageja koostatud ja tellija omanikujärelevalve poolt vastuvõetud kaetud tööde aktid (tl 3-11, II köide). Hageja teostatud eeltöid tegemata poleks võimalik olnud kostjal II teede asfalteerimine ja töid ei oleks olnud võimalik tellijale üle anda (ja ekspert poleks talle eelnimetatud eksperthinnangut andnud). Kohtuotsuse kohaselt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusaluseid töid oleks kostjale I üritatud üle anda ning kostja I oleks nende vastuvõtmisest keeldunud. Siinjuures on kohus jätnud tähelepanuta hageja poolt 23.03.2011 esitatud täiendavad tõendid: hageja ja kostjate esindajate e-kirjavahetuse ja loendi nr 1 kättesaamist tõendava kirja (tl 184-195, IV köide). Kostja I on 05.11.2008 loendi nr 1 kätte saanud ja lugenud selle teedeehitustööde üleandmisevastuvõtmise lõplikuks aktiks (tl-184-185, IV köide). Lepingu punkti 3.3 kohaselt oli kostja kohustatud akti 3 päeva jooksul läbi vaatamata ning punkti 3.4 kohaselt teatama töös esinevatest puudustest või töö lepingutingimustele mittevastavusest. Jõustunud kohtuotsusega (tl 132-144, IV köide) on tuvastatud, et kostja II on kogu objektil teostatud tööd ühes täitedokumentatsiooniga juba 12.11.2008 tellijale üle andnud. Tööde üleandmiseks pidi ta olema need eelnevalt hagejalt vastu võtnud. Tegelikkuses oligi kostja II hagejalt tööd vastu võtnud 23.10.2008, sest sellest päevast alates alustas kostja II teede asfalteerimist. Hageja nõuetest arusaamiseks pidanuks kohus

Tsiviilasi nr 2-09-26659 7 menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid vajalikus ulatuses nii faktiliselt kui õiguslikust küljest läbi arutama (ja vajadusel küsima hagejalt selgitust). Seega on kohus rikkunud TsMS § 351. Kohus ei ole põhjendanud VÕS § 644 lg-st 2 tulenevate hageja väidete arvestamata jätmist ning on ebaõigesti tõlgendanud hageja ja kostja I vahel 07.01.2009 allkirjastatud läbirääkimiste protokolli. Nimetatud protokollis on fikseeritud kahepoolselt akteeritud aktide alusel teostatud tööde maht ja maksumus. Loend nr 1 seisuga 01.11.2008 on aga kahepoolselt allkirjastamata, mistõttu selles loetletud tööde maht ja maksumus 07.01.2009 läbirääkimiste protokollis ei sisaldu. Maakohus on põhjendamatult lugenud tõendatuks kostjalt I ettemaksu 817 865 krooni saamise mai 2008 seisuga ja sama aja seisuga kostja täitmata kohustuse, kuid otsusest ei nähtu selle järelduse seos hagiga. Hageja on hagiavalduses esitanud konkreetsed nõuded ning need ei seondu kogu lepinguga ega seisuga 25.05.2008 teostatud töödega. Kostjad ei ole hagejale esitanud mitte mingeid nõudeid Meremõisa ehitusobjektil ehitustööde täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest seisuga 25.05.2008 või hiljem. Kostja I kõik nõuded on jäänud rahuldamata Harju Maakohtu 08.09.2010 ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-5073. Selles asjas tuvastati, et ühe hageja esitatud loendi jättis kostja I allkirjastamata. Hageja esitas kohtule 23.03.2011 täiendavaid dokumentaalseid tõendeid, tõendamaks 01.11.2008 seisuga loendis nr 1 nimetatud tööde teostamist (ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid, kostja II tellitud ekspertiisiakti teede kandevõimest, teostusjoonised, katsetuste protokollid). Kõik tööd on vastu võtnud tellija MTÜ Meremõisa omanikujärelevalve vastavalt MTÜ Meremõisa ja kostja II vahelisele lepingule. Teede ehitustööd on hageja poolt teostatud vastavalt lepingule, ehitusprojektile ja ehitusloale. Kostja II on kohtuistungil väitnud, et tegi need tööd ise, mis on vale, sest kumbki kostja ei oma seaduses nõutud tegevuslitsentsi selliste tööde tegemiseks. Kostja I keeldub töid hagejalt vastu võtmast, kuid kostja II on need tööd faktiliselt vastu võtnud, vähemalt 23.10.2008 kui alustas teede asfalteerimist. Maakohus on jätnud hagi aluseks olevad faktilised asjaolud tuvastamata ning hageja nõude allkirjastatud aktide alusel 62 971 krooni rahuldamata jätmise motiveerimata. Kohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude 62 971 krooni väljamõistmiseks. Tuvastatud asjaolude kohaselt oleks kohus pidanud hagi selles osas rahuldama. Lugedes tööde mahuks ja maksumuseks 07.01.2009 protokollis fikseeritud (koos käibemaksuga) 13 586 432, 68 krooni, millest on tasutud 13 511 662 krooni, on hagejale vähem tasutud 74 770, 68 krooni, millest hageja nõue on 62 971 krooni (läbirääkimiste protokollis olev summa on ebatäpne). Maakohus jättis täielikult käsitlemata kostjate vastu esitatud viivisenõude seoses hilinenult tasutud arvetega, selle nõude rahuldamata jätmist ei ole kohus otsuses põhjendanud. Vastustajate seisukoht Kostja I ja kostja II on seisukohal, et ei esine alust vabastada hageja apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest, mistõttu ei ole ka õige kaebuse menetlusse võtmine. Vastustajad paluvad tühistada hagejale menetlusabi andmine ning kohustada hagejat tasuma apellatsioonkaebuselt riigilõiv, selle tasumata jätmisel jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Mõlemad vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele ka sisuliselt vastu ja paluvad jätta apellatsioonkaebuse täielikult rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ärakuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad 12.04.2012 toimunud kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu kaevatav otsus tuleb

Tsiviilasi nr 2-09-26659 8 kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 osaliselt tühistada, s.o osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja I poolt aktsepteeritud tööde eest 62 971 krooni (4024, 58 eurot) tasumata jätmisest tuleneva nõude ning viivisenõude summas 300 216 krooni (19 187, 30 eurot), samuti menetluskulude jaotamise osas. Ülejäänud osas ei võimalda apellatsioonkaebuse väited Harju Maakohtu otsust tühistada. Kuigi maakohus eksis tööde loendi nr 1 sisule antud hinnangus, tuvastades selle põhjal vastuolu kohtule esitatud ehituspäevikutes kajastatuga, ei ole maakohtu lõppjäreldus hagi 2 957 730, 10 krooni rahuldamata jätmise (tööde vastuvõetuks lugemise) osas ebaõige. Ka muud ebatäpsused otsuses ning menetlusnormide rikkumine asjaolude tuvastamisel ei too kaasa kohtuotsuse tervikuna tühistamist. Kohtule on esitatud 07.01.2009 läbirääkimiste protokoll, kus hageja ja kostja I on kirjalikult kinnitanud, et seisuga 01.11.2008 on lepingu nr 10/07 alusel teostatud Meremõisa objektil töid kokku summas 11 513 926 krooni (lisandub käibemaks). Maakohus nõustus kostjatega selles, et 07.01.2009 fikseerisid lepingupooled Meremõisa objektil hageja tehtud tööde mahu ja maksumuse, s.o kokku summas 13 586 432, 68 krooni (koos käibemaksuga), mistõttu puudub alus väita, et tööde maht tegelikkuses oleks erinev olnud. Maakohus, tuginedes VÕS § 29 lg-le 1, mille kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, leidis põhjendatult, et 07.01.2009 protokolli allkirjastamisel oli poolte tahteks fikseerida hageja poolt teostatud tööde maht ja maksumus. Kolleegiumil ei ole alust teha nimetatud tõendist teistsugust järeldust. Hageja ei ole kohtule nimetanud mõistlikku põhjendust, miks jäeti nimetatud dokumendis kõrvale osa väidetavalt juba suvel 2008 tehtud töödest (loend nr 1). Vastupidist ei võimalda järeldada ka hageja esitatud e-kirjavahetus ega muud tõendid. Poolte vahel hiljem peetud läbirääkimistest ei tulene kostja(te)le lepingulisi kohustusi. Pealegi ei ole vaidlust selles, et poolte vahel oli samal ajal käimas veel teinegi kohtuvaidlus. Samas ei nõustu kolleegium kostja I väitega, et kõnealuse summa (väidetavalt rohkemgi, s.o 21 491, 32 krooni enam) on ta hagejale täielikult tasunud. Kostja I esitas kohtule teostatud maksete kohta tabeli (tl 101, III köide), millest nähtuvalt on ta hagejale tasunud kokku (koos käibemaksuga) 13 607 924 krooni. Hageja esitas kohtule omapoolse tõendi - tabeli, mille kohaselt on talle seoses vaidlusaluse lepinguga laekunud kostjalt I makseid kokku summas 13 511 662 krooni: kostja arvestuses märgitud viis viimast makset summas 3 499 997, 80 krooni, väidetavalt teostatud juulis 2008 (SEB Pank), ei ole hagejale laekunud, küll aga on kostja poolt kantud hageja kontole Hansapangas kahe maksega 3 403 736 krooni. Kuna hageja eitas viidatud maksete laekumist, tuli kostjal I tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 oma väidet tasumise kohta tõendada. Maakohtu menetluses kostja seda ei teinud, tugines vaid paljasõnaliselt ja järjekindlalt enda poolt kohtule esitatud tabelile. Kuna apellatsiooniastmes jätkus vaidlus eelnimetatud maksete laekumise üle, palus kohus esitada kostjal I tasumise kohta tõend. Sellest tulenevalt esitas kostja I ringkonnakohtule Swedbank Liising AS-i tõendi, mille kohaselt nimetatud äriühing teatab „et K&H Tallinn AS-i poolne tasumine arve EE0104 eest toimus järgnevalt: mk 788 16.07.08 900 000,00 EEK; mk 809 22.07.08 500 000,00 EEK; mk 816 24.07.08 900 000,00 EEK; mk 817 24.07.08 849 998,20 EEK, mk 818 25.07.08 349 999,80 EEK“. Kuna tõendist nähtus maksete tegija, kuid ei nähtunud, millisele pangakontole (kellele) olid summad tasutud, tuvastas ringkonnakohus kostja I konto väljavõtte põhjal (ajavahemiku 16.07.2008 - 25.07.2008 kohta), et kõik viis makset olid ülekanded AS Hansa Liising Eesti pangakontole. Maksekorralduste selgitustes on küll viide MHG Baltic OÜ arvele, kuid kostja ei ole menetluses tõendanud, et tema poolt kolmanda isiku pangakontole kantud summade puhul oli tegemist vaidlusaluse lepingulise kohustuse täitmisega ning kõnealune raha on jõudnud hagejani (või et poolte vahel oli mõni muu tasumist reguleeriv kokkulepe). Samuti ei ole kostja I kohtule selgitanud, millega on tegemist tema poolt Swedbank AS-s (Hansapangas) tehtud kahe makse puhul, mida hageja arvestab sama lepingulise kohustuse täitmiseks, kuid kostja ise neid sellena ei

Tsiviilasi nr 2-09-26659 9 käsitle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluse tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna kohtule esitatud tõendite põhjal saab teha järelduse, et kostja I on tasunud tema poolt aktsepteeritud tööde eest hagejale 13 511 662 krooni, on hageja tasunõue põhjendatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb kostjalt I välja mõista 4024, 58 eurot (62 971 krooni). Hageja nõude rahuldamiseks solidaarselt kahe kostja vastu ei ole alust. Selles osas on maakohtu otsuse lõppjäreldus õige. Kuigi maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata seetõttu, et kostjal I puudub täitmata kohustus hageja ees, mistõttu ei ole ka kostjal II tekkinud kohustust, on ringkonnakohus seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik kohaldada TsÜS § 132 lg-t 1. Hageja ja kostja I kui kahe juriidilise isiku vahelisest lepingulisest suhtest tulenevate nõuete eest kostja II ei vastuta. Vaidlusaluses lepingulises suhtes kostja II ei osalenud ega ole tema puhul ka tegemist isikuga, keda kostja I oleks TsÜS § 132 lg 1 tähenduses kasutanud oma majandus- või kutsetegevuses. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus ei ole tema viivisenõuet kohtuotsuses sisuliselt käsitlenud. Kohus on vaid üldsõnaliselt märkinud, et hagejal ei saa olla kostjate vastu viivisenõuet, sest neil puudub hageja ees põhikohustus. Nimetatud viide on asjakohane vaid väljamõistmata jäetud põhikohustuselt nõutava viivise (s.o vastuvõtmata ja tasumata tööde maksumusest tuleneva viivise 427 392 krooni) osas, kuid ei ole õige arvete maksmisega viivitamise eest nõutud viivise puhul. Hagiavalduses, tuginedes lepingu punktile 3.6, palus hageja mõista kostjalt välja viivise 0,05% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kuna kostja I oli väidetavalt viivitanud arvete tasumisega, soovis hageja saada kostjalt viivist 448 422 krooni (viivise arvestus hagiavalduse lisas 21 - tl 51, II köide). Kostja vaidles viivisenõudele vastu, nimetades kolme arvet (nr E010301, nr EE10401 ja nr K148), mille tasumisega ta ei viivitanud ning mille eest nõutud viivis on seetõttu alusetu. Ühtlasi oli kostja seisukohal, et hageja viivisenõue on ka vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6): hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus isik, kes on juba saanud rohkem raha kui tal oleks õigus saada, arvestab ja nõuab viivist. 05.05.2010 esitatud hagiavalduse täienduses vähendas hageja arvete tasumisega viivitamise eest nõutavat viivist 300 216 kroonini. Kostja vastuväitest tulenevalt korrigeeris hageja arvete tasumisega hilinemise eest esitatud viivisenõuet (vastav arvestus tl 168-169, III köide). Sellele arvestusele ei ole kostja I konkreetset vastuväidet esitanud. 16.06.2010 esitatud vastuses on kostja I pidanud hageja 05.05.2010 menetlusdokumendis sisalduvat viivisenõuet (tervikuna) hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 2 tähenduses ning keeldunud sellele nõusoleku andmisest (tl 204-205, III köide). VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooltevahelise töövõtulepingu nr 10/07E punktis 3 reguleeriti töö eest tasumise tingimusi, mille alapunkti 3.6 kohaselt kohustub tasumisega viivitamise korral selles süüdiolev pool tasuma teisele poolele viivist 0,05% tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest, punkti 3.7 kohaselt oli tööde eest tasumise tähtaeg 20 päeva. Hageja eelviidatud arvestusest nähtuvalt on kostja I viivitanud kümne arve tasumisega, mille eest on hageja arvestanud viivist 300 216 krooni, s.o 19 187, 30 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt I välja mõista. Ringkonnakohus ei nõustu kostja I käsitlusega viivisenõude vastuolust hea usu põhimõttega. Kostja ei ole välja toonud mingeid elulisi asjaolusid, millele tuginevalt võiks järeldada, et hageja oleks pooltevahelises võlasuhtes rikkunud vastastikuse käitumise üldkehtivaid õiguslik-eetilisi norme, mis välistaksid nõude maksmapaneku (lepingust tuleneva kohaldamata jätmise). Asjaolu, et hageja esitas viivisenõude alles hagi esitamisel, ei võimalda samuti hinnata seda hea usu vastaseks.

Tsiviilasi nr 2-09-26659 10

Menetluskulude jaotus Nii hagi kui apellatsioonkaebuse esitamisel oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused, lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud. TsMS § 190 lg-st 3 tulenevalt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi esitamise ajal vabastati hageja riigilõivu tasumisest riigituludesse, kehtinud seaduse kohaselt tulnuks tal hagi esitamisel tasuda riigilõivu 9267, 18 eurot. Riigikohtu 07.05.2012 otsusega nr 3-41-7-12 on tunnistatud RLS § 57 lg 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 Põhiseaduse vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734, 94 eurot kuni 223 690, 76 eurot tuli tasuda riigilõivu 9267, 18 eurot ning riigilõivu määraks kohaldati 5096, 95 eurot. Seetõttu tuleb ka käesolevas asjas riigilõivu määra osas lähtuda sellest summast. Seega tuli hagi esitamisel ja samas hinnas kaebuse esitamisel hagejal tasuda kummalgi juhul riigilõivu 5096, 95 eurot, seega kokku 10 193, 90 eurot. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi kostja I vastu osaliselt, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse vastav riigilõiv (TsMS § 190 lg 3). Hagi esitamise ajal tulnuks tasuda rahuldatud põhinõudelt riigilõivu 8500 krooni, s.o 543, 24 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel selle nõude osas samas summas (kaebuse rahuldatud osalt), seega kokku tuleb kostjalt I mõista TsMS § 190 lg 3 alusel välja riigituludesse riigilõiv 1086, 48 eurot. Arvestades hagi ja kaebuse rahuldamise ulatust, tuleb hagejalt mõista riigituludesse riigilõiv hagilt ja apellatsioonkaebuselt kokku 9107, 42 eurot (TsMS § 190 lg 2). Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega, mille tulemusel rahuldatakse hagi kostja I vastu osaliselt, jätab ringkonnakohus kahes kohtuastmes hageja ja kostja I kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Kostja II poolt kahes kohtuastmes kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg-st 1 ja § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda.

Ü. Jänes

T. Kollom

I. Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.