Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2010, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-22173
Tsiviilasi
OÜ RThagi ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate 31.03.2010 ja 28.04.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: OÜ RT(reg kood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Olev Kuklase (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, asukoht Pronksi 3, 10124 Tallinn) Kostja: ETGOÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Lembit Ülper (Ristiku 10, 10612 Tallinn)
esindajad
Asja läbivaatamine
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Olev Kuklase Kostja ETGOÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna esimees Lembit Ülper
Jätta rahuldamata OÜ RThagi ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate 31.03.2010 ja 28.04.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Menetluskulud jätta OÜ RTkanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ETGOÜ (edaspidi võlgnik) pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 23.09.2009 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-09-24749. 31.03.2010 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mille kohta oli avaldatud 15.03.2010 teade Ametlikes Teadaannetes alljärgneva päevakorraga:
26659 ja 1 500 000 krooni suuruses summas PSAS vastu kohtusse hagi esitamiseks KTI etapi ehitustööde eest tasu 10 306 044 krooni nõudes. Kuigi RTOÜ on hääletanud selle vastu, et maksta pankrotihalduri poolt viidatud kolme menetluse finantseerimiseks menetluskulude katteks teatavaid summasid, oli RTOÜ poolt antud otsuse vastu hääletamise põhjuseks asjaolu, et temal kui võlausaldajal ei võimaldatud tutvuda antud otsusega seonduvate materjalidega s.t. pankrotihalduri poolt viidatud pooleliolevate kohtumaterjalidega ja materjalidega, millest nähtub väidetav nõue PSAS vastu. Seega ei ole RTOÜ poolt otsuse vastu hääletamise põhjuseks asjaolu, et ta oleks antud otsusele sisuliselt vastu, vaid asjaolu, et ta ei saanudki antud otsuse osas sisulist arvamust avaldada, sest pankrotihaldur ei esitanud talle tutvumiseks käimasolevate kohtumenetluste ja võimaliku kohtumenetluse materjale. Seega on ebaõigesti kantud protokolli pankrotihalduri selgitus, et kõigil võlausaldajatel on olnud võimalik tutvuda materjalidega ning antud võimalust kasutasid vaid K AS ja RTOÜ, sest protokollist nähtuvalt on RT antud päevakorrapunkti osas selgitanud, et ei ole võimalik otsust langetada, kuna pankrotihaldur Kauri R polnud vastanud päringutele ja ei ole edastanud menetluse materjale. Üldkoosolekul osalenud võlausaldajate enamuse poolthäältega võeti vastu otsus sõlmida ja kiita heaks PSAS-ga kokkulepe KTI etapi ehitustööde eest tasumiseks summas 3 100 000 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 620 000 krooni. Esiteks ei saanud antud otsuse osas hääletamine olla seaduslik põhjusel, et nimetatud päevakorrapunkti ei ole 31.03.2010.a. toimunud üldkoosolekul päevakorda hääletatud. Kuigi 28.04.2010.a. üldkoosolek on välja kuulutatud 31.03.2010.a. üldkoosoleku jätkuna sama päevakorraga, siis kuna 28.04.2010.a. üldkoosolekul päevakorda ei kinnitatud ning 31.03.2010.a. üldkoosolekul ei saanud kinnitada päevakorda taoliselt nagu see on välja kuulutatud 28.04.2010.a. üldkoosoleku osas, ei ole võlausaldajad antud päevakorrapunkti üldkoosoleku päevakorrapunktina hääletanud. Lisaks eeltoodule on antud otsuse tegemisega rikutud võlausaldajate huve, sest pankrotihaldur Kauri Rattus pole isegi mitte vastanud päringutele edastada võlausaldajatele antud päevakorrapunktiga seonduvaid materjale ning pankrotihaldur on eksitanud võlausaldajaid, esitades päevakorrapunkte selliselt nagu oleks ETGOÜ-l (pankrotis) olemas rahalised vahendid ja materiaalne vara ning raha laekumas, kuigi 31.03.2010.a. toimunud üldkoosolekul esitati faktid justkui ETGOÜ-l (pankrotis) puudub vara. Faktiliselt jäeti pankrotihalduri poolt võlausaldaja R OÜ järelepärimisele üldse vastamata. Üldkoosolekul osalenud võlausaldajate enamuse poolthäältega võeti vastu otsus määrata pankrotitoimkonna esimees L.Ülper’ile ühekordselt väljamakstav tasu ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotitoimkonna esimehe ülesannete täitmise eest 43 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 14 256 krooni. Pankrotihalduri selgitustest nähtuvalt on pankrotitoimkonna esimehele ühekordse tasu määramise põhjuseks asjaolu, et pankrotitoimkonna esimees esindab ETGOÜ-d (pankrotis) kohtuvaidlustes. Tegemist on samuti võlausaldajaid ilmselgelt kahjustava otsusega kuivõrd pankrotitoimkonna liikmeks olemine on vabatahtlik ning soovi korral võib liige tagasi astuda. ETGOÜ-l (pankrotis) vahendid puuduvad ning pankrotitoimkond pole võlausaldajate huve tegelikkuses kaitsnud, millele viitab ka asjaolu, et kohtus on vaidlustatud üldkoosolekute otsused, sest pankrotihalduri poolt nõuetekohaselt ja kõigi võlausaldajate huve arvestades läbiviidud üldkoosolekutel vastuvõetud otsuseid ei oleks vaidlustatud. Seega on pankrotitoimkonna esimehe poolt kohtuvaidlustes osalemise tinginud ebaseaduslikud otsused, millede läbivaatamisega seonduvaid kulutusi ei peaks kandma võlausaldajad, sest pankrotivara arvelt kantavate kulutuste võrra väheneb võlausaldajate võimalus saada oma nõue rahuldatud.
Üldkoosolekul osalenud võlausaldajate enamuse poolthäältega võeti vastu otsus teha ETGOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses kompromissotsus vastavalt 10.03.2010.a. võlgniku kompromissettepanekus sätestatud tingimustel. RTOÜ lepingulise esindaja järelpärimisele, millega ta palus pankrotihalduril esitada pankrotihalduril enne 31.03.2010.a. üldkoosolekut tutvumiseks kompromissi projekti, jättis pankrotihaldur enne võlausaldajate üldkoosolekut üldse vastamata ning koosolekul põhjendas pankrotihaldur kompromissi projekti mittesaatmist sellega, et tema arvates ei kohusta seadus võlausaldajatele enne kompromissi kinnitamise koosolekut kinnitamisele tuleva kompromissi projekti saatma. Samuti teatas pankrotihaldur, et esialgselt esitatud kompromissi oluliselt täiendatakse, mistõttu tehakse nagunii uus kompromissi projekt. Asjaolu, et kompromissi oli oluliselt täiendatud leidis kinnitust ka hiljem 28.04.2010 koosolekul. RTOÜ lepingulise esindaja arvates on taolised pankrotihalduri põhjendused ja väited küsitavad, sest kui vaadata 28.04.2010.a. üldkoosolekul vastu võetud otsuse sisu, siis võeti vastu otsus teha kompromiss vastavalt võlgniku 10.03.2010 kompromissettepanekus sätestatud tingimustele, kuid üldkoosolek toimus 31.03.2010.a. ning peale seda koosolekut täiendati pankrotihalduri väitel oluliselt kompromissettepanekut. Seega, pidi võlgnik esitama 28.04.2010.a. üldkoosolekule hääletamisele mitte 10.03.2010.a. kuupäeva kandva kompromissettepaneku, vaid täiendatud ning peale 31.03.2010.a. kuupäeva kandva kompromissettepaneku. Nii menetluslikult kui ka faktiliselt on selge et täiendatud kompromisskava pidi valmis olema enne seda kui pankrotihaldur 12.04.2010 sellekohase kuulutuse Ametlikes Teadaannetes avaldas. RTOÜ leiab, et pankrotihaldur on käitunud ja käitub ilmselgelt võlausaldajate huve kahjustavalt ja järjekindlalt eirab võlausaldajate huvisid saada faktilist ja olulist teavet selle kohta mida konkreetselt võlausaldajate üldkoosolekul arutatakse. Ainuüksi Ametlikes Teadaannetes esitatud päevakord ei anna võlausaldajatele infot tegelikest üldkoosolekul läbivaatamisele tulevatest andmetest. Samas sisulisi andmeid pankrotihaldur võlausaldajale tutvumiseks ei saada ja jätab korduvalt võlausaldaja päringutele üldse vastamata. Suuliselt selgitas pankrotihaldur ka 28.04.2010.a. üldkoosolekul, et tema ei anna kompromissiga seonduvaid materjale enne üldkoosolekut võlausaldajatele tutvumiseks ja ei edasta võlausaldajatele sellekohast informatsiooni enne seda kui kompromiss on esitatud kohtule ja kohus on selle kinnitanud. Eeldasin, et taoline pankrotihalduri väide on ka 28.04.2010 protokolli kantud, kuid pankrotihalduri poolt edastatud üldkoosoleku protokollist nähtuvalt ei ole selles kajastatud suuremat osa pankrotihalduri selgitustest. RTOÜ on seisukohal, et õige ja seaduslik ei saa olla üldkoosoleku otsus, kui selle otsuse eelselt ja ka järgselt on pankrotihaldur käitunud ilmselgelt võlausaldajaid kahjustavalt ning ei anna võlausaldajale kui üldkoosolekul otsuse langetajale enne otsuse langetamist võimalust tutvuda otsuse tegemise aluseks olevate materjalidega. Võlausaldajale kompromisskava enne üldkoosolekut tutvumiseks mitteandmine on võlausaldajate suhtes teadvalt informatsiooni blokeeriv, pahatahtlik, võlgniku tegelikku majandussituatsiooni eirav. Seega rikub pankrotihaldur korduvalt ja jätkuvalt võlausaldaja õigusi ja võlausaldajal ei ole olnud võimalust oma õigusi reaalselt võimalik kaitsta enne üldkoosolekul otsuste langetamist. Lähtuvalt Riigikohtu lahendist nr. 3-2-1-53-05 (eelkõige punktidest 18, 20, 21, 22, 23, 25 jne) peab olema võlausaldajal reaalselt võimalus oma õigusi kaitsta. Pankrotihaldur selgitas ka koosolekul, et pankrotivõlgniku ettevõtte väärtust ei ole tema hinnanud sest temal esinevad selles osas raskused. Seega taolises olukorras ja eriti põhjustel, et võlausaldajale sellekohast infot keeldutakse andmast, on ETGOÜ (pankrotis) 28.04.2010.a. üldkoosoleku otsused kehtetud. Kostja vastuväited Kostja ETGOÜ (pankrotis) ei tunnista hageja poolt esitatud kaebust võlausaldajate 28.04.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, leides, et hagi on alusetu ega
kuulu rahuldamisele. Kostja vastuväited on alljärgnevad. Vastustaja juhib hageja tähelepanu sellele, et vastavalt PankrS § 83 lg-le 2 võib nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Hageja ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul pöördunud kohtusse kostja võlausaldajate üldkoosoleku 31.03.2010 otsuste kehtetuks tunnistamise nõudega, mistõttu hageja taotlust tunnistada kehtetuks kostja 31.03.2010 üldkoosoleku otsused rahuldada ei saa. Hageja taotleb kohtult kostja võlausaldajate üldkoosoleku 28.04.2010 otsuste täielikult kehtetuks tunnistamist. Sellel koosolekul arutasid võlausaldajad alljärgnevaid küsimusi :
Kostja on arvamusel, et võlausaldajad, hääletades hagiavalduses vaidlustatud otsuse poolt, langetasid kaalutletud ja soovitud otsuse, mis just ongi võlausaldajate ühistes huvides. Seadusest ei tulene, et 100% võlausaldajaid peavad olema vastu võetud otsuste poolt. Alati on olemas teisi arvamusi, kuid siiski jääb kehtima häälteenamusega vastu võetud otsus. Meeldigu see mõnele võlausaldajale või mitte. Kaebuses esile toodud asjaolud ei ole kooskõlas PankrS § 83 lg. 1 alustega võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Lähtudes eeltoodust palub kostja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ärakuulanud hageja ja kostja, leiab, et hagi on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagi ETGOÜ (pankrotis) võlausaldajate 31.03.2010 ja 28.04.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Esmalt võtab kohus seisukoha selles, kas nõue on esitatud kohtule tähtaegselt. PankrS § 83 lg 2 võib nõude kohtusse esitada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Võlausaldajate üldkoosolek toimus 31.03.2010, seega viimane päev nõude esitamiseks oli 31.04.2010. Hageja esitas kohtule hagi 10.05.2010. Seega nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul pöördunud kohtusse kostja võlausaldajate üldkoosoleku 31.03.2010 otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega, mistõttu hageja taotlust tunnistada kehtetuks kostja 31.03.2010 üldkoosoleku otsused rahuldada ei saa. Lisaks esitas hageja hagi 28.04.2010 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuivõrd 28.04.2010 toimus üldkoosolek ja hagi esitati 10.05.2010, on antud hagi esitatud tähtaegselt. Seega võtab kohus seisukoha üksnes 28.04.2010 toimunud üldkoosoleku osas. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse vaidlustamist reguleerib PankrS § 83. Antud paragrahvi lg 1 alusel võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduses sätestatud korda, mis seisneb selles, kas 31.03.2010 alanud võlausaldajate üldkoosolek oleks pidanud jätkuma 28.04.2010 senise päevakorraga. Hageja leiab, et pankrotihaldur on rikkunud oluliselt üldkoosoleku kokkukutsumise korda, sest 28.04.2010 toimunud üldkoosolek pidi olema 31.03.2010 koosoleku jätk ning 28.04.2010 koosolekul lähtuti üldkoosoleku protokollist tulenevalt 31.03.2010 kinnitatud päevakorrast, kuigi 31.03.2010 ja 28.04.2010 üldkoosolekute päevakorrad on täiesti erinevad, v.a. üks punkt, milleks on kompromissi läbivaatamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 31.03.2010 toimunud võlausaldajate üldkoosolek toimus alljärgneva päevakorraga: 1. Pankrotimenetlusega seotud muud küsimused. 2. Kompromissettepaneku läbivaatamine (tl 56) ning 31.03.2010 alanud üldkoosolek jätkus 28.04.2010 senise päevakorraga: 1. Kohtumenetlused ja nendega seonduvad pankrotimenetluse kulud. 2. Kokkulepe PSAS-ga. 3. Pankrotitoimkonna liikmete tasude kinnitamine. 4. Kompromissi läbivaatamine (tl 57). Hageja väide, et taolise päevakorraga üldkoosoleku toimumisest ei olnud võlausaldajad teadlikud on paljasõnaline ja ei ole
tõendamist leidnud, kuivõrd teates Ametlikud Teadaanded nähtusid päevakorra punktid. Seega olid 28.04.2010 toimunud koosolekul päevakorras olevad teemad võlausaldajatele koosoleku kokkukutsumise teatega piisavalt teatavaks tehtud. Koosoleku kokkukutsumise teates oli selgesõnaliselt fikseeritud, millised teemad tulevad arutlusele. Samuti leiab kohus, et 31.03.2010 päevakorra punktis 1 toodud küsimuse arutamine (pankrotimenetlusega seotud muud küsimused) võib muu hulgas sisaldada 28.04.2010 päevakorra punkte 1-3, milleks on kohtumenetlused ja nendega seonduvad pankrotimenetluse kulud; kokkulepe PSAS-ga ja pankrotitoimkonna liikmete tasude kinnitamine. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et koosoleku kokkukutsumisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda ja võlausaldajate esimesest üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles, kas 28.04.2010 toimunud üldkoosoleku otsusega rikuti võlausaldajate ühiseid huve, kuivõrd pankrotihalduri poolt ei esitatud võlausaldajatele tutvumiseks andmeid, mille põhjal oleks võlausaldajad saanud oma otsused langetada. Hageja väidetel ei saanud ta antud otsuse osas sisulist arvamust avaldada, sest pankrotihaldur ei esitanud talle tutvumiseks käimasolevate kohtumenetluste ja võimaliku kohtumenetluse materjale. Pankrs § 83 lg 1 kohaselt võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et võlausaldajatel oli võimalik tutvuda pankrotimenetluse dokumentidega leppides eelnevalt kokku pankrotihalduriga kuni 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist (tl 57). Seega oli võlausaldajatele antud võimalus dokumentidega tutvumiseks ja kui võlausaldajad antud võimalust ei kasutanud, ei ole neil võimalus hiljem antud väitele tugineda. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et seadus ei näe ette, et haldur peaks võlausaldajatele dokumentidest väljastama koopiad või neile kirjavahetuses dokumente ümber kirjutama. Lisaks leiab hageja, et pankrotitoimkonna esimehele Lembit Ülperile ühekordselt väljamakstavat tasu 43 200 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 14 256 krooni, ei peaks kandma võlausaldajad ning tegemist on võlausaldajaid ilmselgelt kahjustava otsusega. Ka vaidlustab hageja päevakorra punkti 4 – kompromissi läbivaatamine. PankrS § 83 lg 3 kohaselt üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa vaidlustada. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos kinnitamiseks esitatava üldkoosoleku otsusega. Seega ei saa vaidlustada üldkoosoleku otsust, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse. Pankrotitoimkonna liikmetele tasu maksmise ja kompromissi kinnitamise otsustab kohus. Seega ei ole hagejal võimalik vaidlustada pankrotitoimkonna esimehele väljamakstava tasu suurust ega kompromissi kinnitamist. Ka Riigikohus on 14. märtsi 2001 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4501 leidnud, et kompromissi kinnitanud võlausaldajate üldkoosoleku otsust ei saa vaidlustada, kuna selle kinnitab kohus. Arvestades hagiavalduses ja kostja vastuses märgitud põhjendusi ja pankrotiseaduses sätestatut järeldub, et puuduvad alused võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Lukiina Vismann kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.