XXXOÜ (likvideerimisel) hagi XXXAS-i (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Allikvere ning AS-i XXX(pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks XXXAS-i (pankrotis) pankrotimenetluses.
Hagi hind
22 635,50 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXOÜ (likvideerimisel) registrikood XXX, hageja lepinguline esindaja XXX (e-post [email protected]) Kostja 1: XXXAS (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere (epost [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma, e-post [email protected]); Kostja 2: AS XXX((pankrotis), registrikood XXX, asukoht XXX, esindaja pankrotihaldur Sirje Tael, e-post [email protected]), lepinguline esindaja Mari XXX, e-post nouded@XXX); Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: XXX osaühing (registrikood XXX, asukoht XXX, lepinguline esindaja XXX, epost [email protected])
esindaja
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tunnustada XXXAS (pankrotis) pankrotimenetluses XXXOÜ (likvideerimisel) nõuet summas 275100.8 eurot teise järgu (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2) nõudena. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jätta hageja ja kolmanda isiku menetluskulud 53/100 ulatuses solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda.
4.Välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt hageja XXXOÜ (likvideerimisel) kasuks menetluskuluna 2458,32 eurot (kaks tuhat nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja 32 senti).
5.Välja mõista kostjalt 1 ja kostjalt 2 solidaarselt kolmanda isiku XXXosaühingu kasuks menetluskuluna 664,89 eurot (kuussada kuuskümmend neli eurot ja 89 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Õiend tsiviilasja menetluse käigu kohta
1.XXX(likvideerimisel) - edaspidi hageja) esitas 13.03.2012 Harju Maakohtusse hagi XXXAS (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Allikvere (edaspidi kostja 1 ) ja AS XXX(pankrotis) - edaspidi kostja 2) vastu nõude tunnustamiseks XXXAS (pankrotis) - edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses summas 514334,36 (I tl -8).
2.Harju Maakohus määras 27.03.2012 tsiviilasja hinnaks 1595 eurot (I tl 64).
3.Hageja tasus 02.04.2012 riigilõivu summas 319,55 eurot (I tl 70).
4.Harju Maakohus võttis 09.04.2013 kohtumäärusega hagi menetlusse (I tl 71).
5.Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2012 määrusega tühistati Harju Maakohtu määrus tsiviilasja hinna määramise kohta ja määrati tsiviilasja hinnaks 22635,50 eurot (I tl 129-131).
7.28.05.2013 kohtumäärusega kaasas Harju Maakohus XXXOÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmandas isikuna hageja poolel (II tl 62-63).
8.28.08.2013 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata (II tl 82-84).
9.Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 kohtuotsusega Harju Maakohtu otsus tühistati ja tsiviilasi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks, kohtuotsus jõustus 27.10.2014 (II tl 155-167,195).
10.Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse 05.11.2014 (III tl 7).
12.17.03.2015 kohtumäärusega kohtulahendi tegemise ajaks kirjalikus menetluses 07.05.2015, kohus pikendas tähtaega kuni 11.05.2015 (IV tl 121-122, 202).
Hagi asjaolud ja hageja nõue
13.Hagiavalduse kohaselt teatas hageja võlgniku pankrotihaldurile ehituse töövõtulepingutest nr 10/07E ja nr 12/07 E tulenevatest nõuetest võlgniku vastu kogusummas 988 630,86 eurot. 14.02.2012 võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmisel esitasid kostjad 1 ja 2 hageja nõudele vastuväited, mistõttu hageja nõue jäi tunnustamata. Nõudeavalduse kohaselt on hageja ja võlgnik (endise ärinimega AS XXX ) sõlminud alltöövõtulepingu nr 12/07E XXXkülas vee ja kanalisatsiooni torustike rajamiseks (edaspidi leping), mille kohaselt on hageja kõik tööd teostanud. Hageja on vastavalt tööde vastuvõtmise aktidele esitanud võlgnikule tasumiseks arved, mis on jäänud võlgniku poolt tasumata. Hageja esitas võlgnikule 11.12.2008. a nõudekirja lepinguliste kohustuste täitmise nõudega kogusummas 2663 390,89 krooni, millest lepingust tulenevate täitmata kohustuste osa on 2 114 273 krooni (135126,67 eurot) ja viivised seisuga 01.12.2008. a kogusummas 549 117,89 krooni (35095,03 eurot). Võlgnik sai nõudekirja kätte, kuid maksmise kohustust ei täitnud. Võla kättesaamiseks esitas hageja 26.01.2009 võlgniku vastu hagi kohtusse, kuid 19.09.2011 jättis kohus seoses võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamisega hagi läbivaatamata. Lepingu kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma võlausaldajale viivist tähtajaks tasumata arvete summalt 0,25 % iga viivitatud päeva eest. Võlgniku suhtes tehtud pankrotimääruse aja seisuga 14.09.2011 on hageja arvestanud viiviseid (alates 07.07.2008 kuni 14.09.2011, so valdavalt kohtumenetluse aeg) kogusummas 379207,69 eurot. Võlgniku poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise tõttu kandis hageja olulist kahju, mis väljendus hageja enda maksejõuetuses ning tema suhtes pankroti väljakuulutamises. Hageja nõue võlgniku vastu tulenevalt lepingust on kogusummas 514 334, 36 eurot, mille tunnustamist võlgniku pankrotimenetluses hageja taotleb (I tl 4-8).
14.Hageja täiendava seisukoha kohaselt ei ole tema nõudest võlgniku vastu viivise osa (379207,69 eurot) ebamõistlikult suur. Kuivõrd võlgnik oli jätnud juba 2008.a. augustis hagejale tasumata, siis ei suutnud hageja oma kohustusi teiste isikute ees täita ja võttis nende täitmiseks laenu, mille tõttu kandis kahju (I tl 183-189). Hageja leiab, et ta on arvestanud õigustatult viiviseid perioodi 26.01.2009 kuni 14.09.2011 eest kogusummas 326884,01 eurot, mil hageja nõue oli kohtumenetluses. Kuna võlgnik hagejale teostatud tööde eest ei maksnud, oli hageja sunnitud võtma nende tõttu laenu, mida ta ei suutnud laenuandjale tagastada, kandes täiendavaid kahjusid laenu kasutamise intresside näol 5425,71 eurot ja viiviseid 374962,39 eurot (III tl 16-33). Hageja ei nõustu, et tema nõue on põhinõude kui viiviste osas võlgnikupoolse tasaarvestusavalduse tõttu lõppenud, kuna hageja arvates kostjapoolne tasarvestus ei kehti (IV tl 36-42). Kostjate vastuväited Kostja 1 seisukoht
15.Kostja 1 hagi ei tunnista (I tl 146 -150). Hageja nõudest 514 334,36 eurot moodustab põhivõlg 135 126,67 eurot 26 % ja viivis 379 207,69 eurot 74 %, mis on ilmselgelt ebamõistlik ja ebaõiglane. Hageja poolt nõutavad viivised on arvestatud valdavas osas perioodi eest, mil hageja poolne põhivõla nõue oli maakohtu menetluses, millega seoses toimuva hagimenetluse viivituse eest kostjat vastutama panna on ebaõiglane. Kostja 1 märgib, et võlgniku pankrotimenetluses esitati ainuüksi juriidiliste isikute poolt võlgniku suhtes nõudeid kokku summas 2 922 646,63 eurot, mis ilmekalt iseloomustab võlgniku majanduslikku seisundit. Pankrotiseaduse üheks põhiliseks eesmärgiks on võlausaldajate võrdne kohtlemine ja neile võrdsete õiguste tagamine. Võlgniku võlausaldajate nõuete kaitsmisel esitas haldur näiteks ka võlausaldaja XXXAS (pankrotis) nõudele vastuväite kogu nõutud viiviste summa ulatuses (488 402,39 eurot), tunnustades vaid põhivõlga, ja kostja 1 hinnangul
pole mingit põhjust anda hagejale tema viivisenõude tunnustamisega eeliseid teiste võlausaldajate ees. Hageja on seisukohal, et hageja jätta viivisenõue summas 379 207,69 eurot tuleb jätta tunnustamata.
16.Kostja 1 täiendava vastuse kohaselt puudub hagejal üldse nõue võlgniku vastu, kuna see lõppes põhinõude osas võlgnikupoolse tasaarvestusega juba 13.04.2009. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal alus ka põhinõudelt viivise arvestamiseks . Samuti kostja 1 leiab, et võlgnik ei ole tsiviilasjas 2-09-5042, mille raames arutati hageja nõuet võlgniku vastu, menetlust venitanud (IV tl 1-8) ning hageja esitas arvest EE0304 tuleneva viivisenõude pärast nõudeõiguse lõppemist (IV tl 136-138). Kostja 2 seisukoht
17.Kostja 2 samuti hagi ei tunnista (I tl 156-162). Kostja 2 leiab, et hageja põhinõue on aegunud. Hageja on esitanud hagiavalduse nõude tunnustamiseks, mis tuleneb arvetest, mille tasumise tähtaeg oli perioodil 07.07.2008 - 10.10.2008. Hageja väidete kohaselt on edastatud ka nõudekiri 11.12.2008, mis on kostja I poolt kätte saadud 16.12.2008 a. Kostja 2 leiab, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on hageja põhinõue aegunud. Hageja nõude aegumine oleks peatunud juhul, kui hageja nõue võlgniku pankrotimenetlusse oleks esitatud korrektselt, kuid kuna nõude esitajal puudus esindusõigus, on nõue jäänud menetlusse esitamata ning seega aegunud. Hageja väide, et ta on sama nõudega pöördunud kohtusse juba 26.01.2009, dokumentidest ei nähtu. Hageja on esitanud AS XXX ja võlgniku vastu neli erinevat hagiavaldust (lisaks k.o asjale 2-1210456, 2-12-30883, 2-09-26659), mistõttu on keeruline tuvastada, et ka antud asjas on kohtusse eelnevalt nõue esitatud. Eelpool toodust tulenevalt leiab kostja 2, et hageja põhinõue summas 135 126,67 eurot on aegunud, mistõttu esitas kostja 2 ka sellele vastuväite.
18.Kostja 2 leiab samuti, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal ehk hagejal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18 ja 3-2-1-87-10 p 12), s.t. tõendama, milles seisnes kahju olemus, mis oli kahju suurus. Hageja on viidanud, et võlgniku poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu põhjustati tema maksejõuetus. Samas on aga hageja suhtes kompromissi kinnitamise määruses ts.asjas 2-09-24749 välja toodud, et hageja pankrotimenetluses tunnustati pandiga tagatud ehk I järgu nõudeid kogusummas 504 167,79 eurot ning tähtaegselt esitatud ehk II järgu nõudeid summas 1 198 064,30 eurot. Seega ei ole hageja tõendanud, et võlgnik on hagejale kahju tekitanud, kuna hageja oli juba siis maksejõuetus seisus, omades niivõrd suures ulatuses võlgasid. Hagejal ei saanud ilmselgelt viivitusest sellist kahju tekkida, et talle ei tasutud m.h põhivõlgnevust summas 135 126,67 eurot. Juhul, kui hagejale oleks selline summa võlgniku poolt tasutud, ei oleks hageja majanduslik seis muutunud - majandusnäitajad ei oleks oluliselt paranenud. Kostja 2 arvates hageja poolt esitatud viivisenõue on sedavõrd suur, et see ei kanna enam kompensatsioonilist ega eeldatavat kahju väljendavat iseloomu, mistõttu on sellises ulatuses viivise nõudmine vastuolus heausu põhimõttega. Pankrotimenetluse eripärast tulenevalt tuleb kõiki võlausaldajaid kohelda võrdselt, mistõttu ei ole võlausaldajal põhjendatud esitada sellises ulatuses viivisenõuet. Kostja 2 on seisukohal, et nõuetele vastuväidete esitamisel on oluline vaadata ka võlausaldajate kõrvalnõuete osakaalu kogu nõudes ja kõigi võlausaldajate suhtes. Antud põhimõte on kooskõlas VÕS § 162, mille kohaselt on oluline arvestada leppetrahvi vähendamisel kostja majanduslikku seisu. Kostja 2 osundab, et võlgniku pankrotihaldur (kostja 1) on muuhulgas esitanud vastuväite ka AS XXX(pankrotis) viivisenõudele ning AS XXX(pankrotis) puhul on ainult põhinõue tunnustatud. Kostja 2 leiab, et kui hageja põhinõue kuuluks rahuldamisele, siis kõrvalnõueteks olevaid viiviseid tuleks vähendada 0 euroni.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
19.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused ning kolmanda isiku seisukoha, samuti menetlusosaliste täiendavad seisukohad, ning olles uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks on seega, et hagi nõude tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt ja et hageja nõue võlgniku vastu oleks kehtiv ja sissenõutav.
21.Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 14.09.2011 välja võlgniku pankroti. Hageja esindajana esitas pankrotihaldur Kauri Rattus 29.09.2011 võlgniku pankrotihaldurile, kostjale 1, nõudeavalduse võlgniku vastu suunatud rahalise nõude summas 988 630,86 euro tunnustamiseks, sh nõude tulenevalt töövõtulepingust nr 12/07E kogusummas 514334,36 eurot (I tl 14-20), mille objektiks XXX külas vee ja kanalisatsiooni torustike (trassi) rajamine (I tl 21-37), tööde vastuvõtmise aktidest (I tl 38-42) ja hageja arvetest (I 43-46). 14.02.2012 nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue summas 988 630,86 eurot tunnustamata, kuna sellele vaidlesid vastu kostja 1 ja kostja 2 (I tl 9-13). Hageja esitas kohtusse hagi nõude tunnustamiseks 13.03.2012 (I tl 48).
22.Eeltoodud tulenevalt on kohtu hinnangul hageja poolt nõude kohtuliku tunnustamise formaalsed eeldused (PankrS § 106 lg 1) täidetud ja kohus peab kontrollima, kas nõude puhul on täidetud ka materiaalsed eeldused. Kostja 2 on esitanud hageja nõude suhtes aegumisvastuväite. Riigikohus on lahendis 3-2-1-101 märkinud (p 11), et vaidlustes, kus üks pool on taotlenud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
23.Asjas ei ole vaidlust, et hageja nõue võlgniku suhtes tuleneb töövõtulepingust nr 12/07E. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.
24.Tehingust tuleneva nõude puhul on vastavalt TsÜS § 146 lg 1 kolmeaastane aegumistähtaeg. Hageja poolt võlgnikule esitatud arvete tasumise tähtaeg oli 2008.a (I tl 43-46), seega johtuvalt TsÜS § 147 lg 1 algas nõude 3 aastane aegumistähtaeg alates 01.01.2009, mistõttu aegumistähtaeg oleks saabunud, juhul kui see ei oleks katkenud või peatunud (TsÜS § 158 ja 160) 01.01.2012. Kohus ei nõustu kostjaga 2, et hageja esindajaks olnud pankrotihalduri K.Rattuse poolt nõudeavalduse esitamine võlgniku pankrotimenetluses 29.09.2011 ei peatanud aegumist, kuna nõue ei olnud
esitatud korrektselt (TsÜS § 160 lg 2 p 1). Pankrotihalduri volitusi nõudeavalduse esitamiseks on kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus oma 06.06.2014 otsuses (II tl 155-167). Samuti loeb kohus tõendatuks, et 11.12.2008 esitas hageja tulenevalt töövõtulepingust nr 12/07E võlgnikule nõude võla tasumiseks (I tl 47-52) ja seejärel 26.01.2009 hagi kohtusse (I tl 201-207), mille kohus võttis 23.02.2009 menetlusse (I tl 53-54). TsÜS § 160 lg 3 kohaselt nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. TsÜS § 168 lg 1 kohaselt aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka ja lg 2 kohaselt nõue ei aegu enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Hageja kohtusse esitatud hagi jäeti läbivaatamata 19.09.2011 määrusega (tl 5556), mis 29.09.2011, so hageja poolt võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise ajaks, polnud veel jõustunud. Seega hageja nõudeavalduse esitamisega võlgniku pankrotimenetluses nõude aegumistähtaeg TsÜS § 160 lg 2 punkti 1 kohaselt peatus uuesti ja peatumise toime pole ka käesolevaks ajaks lõppenud, mistõttu hageja nõue ei ole aegunud ja kostja 2 taotlus asjas aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata.
25.Kohus võtab seisukoha kostja 1 vastuväite osas, et hageja põhinõue võlgniku vastu lõppes tasaarvestusega (VÕS § 186 p 2, § 197). Kostja 1 vastuväite kohaselt pidi hageja lepingu kohaselt teostama tööd hiljemalt tähtajaks 25.06.2008, kuid andis tööd üle 15.09.2008, so 82 päevase hilinemisega. Lepingu p-st 15.4.2 tulenevalt juhul, kui alltöövõtja ei pea kinni lepingu tingimustele vastava töö üleandmisel lepingus sätestatud lõpptähtajast, on ta kohustatud peatöövõtja nõudmisel maksma peatöövõtjale leppetrahvi 0,25% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kuna lepingu hind oli 2 501 600 krooni, on leppetrahvi suuruseks 2 501 600 x 0,25% = 6254 krooni (399,70 eurot) päevas. Eeltoodust tulenevalt esitas võlgnik 21.11.2008 hagejale leppetrahvi nõude summas 500 320 krooni (31976,28 eurot) 80 päeva eest ning palus tasuda leppetrahvi hiljemalt 28.11.2008. Ühtlasi teavitas võlgnik hagejat sellest, et leppetrahvi tasumisel pärast 29.11.2008 tuleb hagejal tasuda lepingu punkti 15.5.1 alusel viivist iga lisanduva päeva eest 1250,80 (79,94) krooni (IV tl 9). Hageja jättis võlgniku leppetrahvi nõude täitmata.
26.Samuti kostja 1 osundab, et lepingu punkti 10.3.1 kohaselt oli hageja kohustatud garantiiajal oma kohustuste täitmise tagamiseks esitama peatöövõtjale (võlgnikule) garantiiaja tagatise summas, mis vastab vähemalt kahele protsendile (2%) lepingu maksumusest ning mis peab olema kehtiv kogu garantiiaja ja lisaks vähemalt kolmkümmend (30) päeva arvates garantiiaja lõppemisest. Lepingu punkt 10.3.2 nägi ette, et garantiiaja tagatis esitatakse alltöövõtja poolt Eesti Vabariigis registreeritud ja kehtivat litsentsi omava krediidiasutuse või kindlustusseltsi poolt väljastatud garantiikirja vormis ning peab sisaldama peatöövõtja poolt aktsepteeritud tingimustel garandi kohustusi ja vastutuse ulatust juhtumiks, kui alltöövõtja rikub lepingu tingimusi garantiiajal, millega kaasneb rahaliselt hinnatava kohustuse tekkimine peatöövõtja ees, millisel juhul kuulub garantiiaja tagatis peatöövõtja esimesel nõudmisel temale tingimusteta väljamaksmisele. Vastavalt lepingu punktile 10.3.3 oli hagejal kohustus esitada garantiiaja tagatis töö lõplikul üleandmisel-vastuvõtmisel. Hageja jättis töö lõplikul vastuvõtmisel - üleandmisel garantiiaja tagatise esitamata. Lepingu punkti 15.6.1.1 kohaselt võib võlgnik tasaarvestada lepingu maksumuse summa ulatuses, mis võrdub kokkulepitud tagatissummaga, kuni tagatist pole kostjale esitatud. 2% lepingu maksumusest on 50 032 krooni (2501600x2%=50032 krooni =3197,63 eurot).
27.Samuti kostja 1 vastuväite kohaselt lepingu punkti 15.4.3 kohaselt juhul, kui alltöövõtja ei esita peatöövõtjale tähtaegselt kindlustuse või ehitusperioodi tagatise või garantiiaja tagatise olemasolu tõendavaid dokumente, on ta kohustatud peatöövõtja nõudmisel maksma peatöövõtjale leppetrahvi 0,25% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kuna lepingu hind on 2 501 600 krooni, on
leppetrahvi suuruseks 2 501 600 x 0,25% = 6254 krooni (399,70 eurot) päevas. Võlgnik esitas 01.12.2008 hagejale leppetrahvi nõude summas 481 558 krooni (30777,17 eurot), kuna seisuga 01.12.2008 oli hageja olnud garantiiaja tagatise olemasolu tõendavate dokumentide esitamisega olnud viivituses alates 16.09.2008 so 77 päeva (77x6254=481 558). Samas kirjas esitas võlgnik hagejale garantiikirja esitamise nõude ning kohustas hagejat tasuma leppetrahvi 6254 krooni päevas kuni kohase garantiikirja esitamiseni (IV tl 10). Hageja ei ole garantiikirja esitamise kohustust täitnud.
28.Kostja 1 märgib, e 22.12.2008 hagejale esitatud seisukohas ja korduvas nõudes (IV tl 11-18) kordas võlgnik oma leppetrahvinõuet tööde teostamise lõpptähtaja ületamise eest ning nõudis täiendavalt viivist perioodi eest 29.11.2008 kuni 22.12.2008 summas 30 019,20 krooni (1918,58 eurot). Samas dokumendis kordas võlgnik garantiiaja tagatise esitamise nõuet ning esitas nõude täitmatajätmise eest perioodini kuni 22.12.2008 leppetrahvinõude summas 594 130 krooni (37971,83 eurot). Lepingu punkti 15.6.1.4 kohaselt oli peatöövõtjal õigus vähendada tasumata lepingu maksumust tasaarvestusega, teatades alltöövõtjale tasaarvestuse tegemisest vastavasisulise kirjaliku avaldusega, kahjuhüvitise, viivise või leppetrahvi ulatuses, mille nõudmiseks alltöövõtjalt on peatöövõtjal nõudeõigus. Riigikohus on lahendi 3-2-1-111-06 punktis 16 selgitanud, et kostja võib tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtumenetluse raames ning selleks ei pea esitama vastuhagi. Võlgnik tasaarvestas oma leppetrahvinõuded hageja nõudega Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas 2-09-5042 13.04.2009 menetlusdokumendis - kostja vastuses - tehtud tasaarvestusavaldusega (IV tl 19-25). Võlgnik tasaarvestas hageja nõudega nõuded kogusummas 226168,80 krooni (129495,79 eurot), sh: tagatissumma nõude 42400 krooni; leppetrahvi nõude 1 313 340 krooni garantiiaja tagatise esitamata jätmise eest perioodi eest 16.09.2008 kuni 13.04.2009; leppetrahvi nõude 500 320 krooni tööde lõpptähtaja rikkumise eest viivise nõude 170 108,80 krooni leppetrahvi tasumisega viivitamise eest perioodi eest 29.11.2008 kuni 13.04.2009. Seoses eeltooduga kostja 1 leiab, et VÕS § 186 lg 1 p 2 tulenevalt lõppes hageja nõue võlgniku vastu võlgniku poolt 13.04.2009 tasaarvestusavalduse esitamisega.
29.Hageja seisukoha kohaselt ei võlgnikupoolne tasaarvestus lubatav. VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega on tasaarvestuse lubatavuse esmaseks eelduseks vastastikuste nõuete olemasolu. Hageja arvates pole võlgnikul nõudeid hageja vastu, mida võlgnik oleks saanud tasaarvestada. Hageja juhib tähelepanu, et ta on võlgniku 13.04.2009 tasaarvestusavaldusele oma 07.05.2009.a arvamuses kostja vastuse suhtes (IV tl 53-55) kui ka 28.09.2009.a. määruskaebuses (IV tl 45-52) vastu vaielnud ja sellele on viidanud ka Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasja 2-09-5042 30.10.2009.a kohtumääruse p-s 19 (III tl 41-45). Võttes arvesse, et hageja esitas võlgniku poolt 13.04.2009.a. kostja vastuses esitatud tasaarvestusavaldusele vastuväited, kuid võlgniku suhtes 14.09.2011.a. pankroti väljakuulutamise tõttu jättis kohus 19.09.2011 hageja hagi võlgniku vastu läbi vaatamata, siis ei ole kohus võlgniku tasaarvestusavalduse suhtes seisukohta võtnud ega selle lubatavust kontrollinud.
30.Kostja 1 vastuväite osas hageja poolt lepinguliste tööde üleandmisega hilinemisest arvestatud leppetrahvi osas juhib hageja tähelepanu, et tegelikult võtsid lepingupooled (hageja ja võlgnik) hagejapoolse tööde lõpetamisega hilinemise arvesse ja teostasid vastava tasaarvestuse juba ehitustööde vastuvõtmise aktis MK-01-04, leppides kokku vastava leppetrahvi suuruses 60000 krooni (3834,70 eurot) + km (I tl 41). Vastavalt lepingu p 15.4.4. pidi peatöövõtja (võlgnik) esitama lepingust tuleneva leppetrahvi nõude hiljemalt nelja kuu jooksul arvates päevast, mil tal tekkis leppetrahvi esitamise õigus. Tööde üleandmisega hilinemise eest tekkis võlgnikul leppetrahvi nõude
õigus 25.06.2008.a. s.o. päeval, mil hageja alltöövõtjana pidi võlgnikule kui peatöövõtjale üle andma kõik lepingus kokkulepitud ehitustööd (lepingu p 8.1). Leppetrahvi esitamise õiguse neljakuuline tähtaeg lõppes seega 25.10.2008.a. Ehitustööde faktilisel lõpetamisel ja tööde üleandmisel leppisid pooled kokku lepingu lõpptähtajast mahajäämuse rahalises suuruses 60 000 krooni ning kuni 25.10.2008 peatöövõtja muid leppetrahvi nõudeid alltöövõtjale ei ole esitanud, mistõttu lepingus kokkulepitud leppetrahvi nõude esitamise tähtaeg möödus ning võlgnik on kaotanud õiguse täiendavat leppetrahvi nõuda. Seega on hageja kohustus võlgniku ees leppetrahvi tasumise näol tulenevalt VÕS §-st 76 lg 3 alusel täidetud ning poolte kokkuleppel võlasuhe lõppenud. Kuna võlgnikul puudus alus nõuda hagejalt täiendavat leppetrahvi väidetavalt tööde teostamisega hilinemise eest, puudub kostjal ka alus nõuda viivist leppetrahvi tasumisega viivitamise eest.
31.Garantiiaja tagatise suhtes hageja märgib, et pooled pole lepingus kokku leppinud, et garantiitagatis tulnuks maksta rahas, vaid garantiitagatis pidi olema garantiikirja vormis (lepingu p 10.3.2). Kuna võlgnik võttis hagejalt kõik ehitustööd lõppaktiga vastu 15.09.2008, siis samal päeval oli hageja kohustatud esitama võlgnikule garantiiaja tagatise krediidiasutuse või kindlustusseltsi poolt väljastatud garantiikirja vormis (lepingu punkt 10.3.3). Hageja keeldus võlgnikule garantiiaja tagatise andmisest tuginedes VÕS § 110-le lg 1 ja §-le 111, mille kohaselt ta võis keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlgnik on rahuldanud hageja sissenõutavaks muutunud nõude võlgniku vastu. Võlgnikul oli selleks ajaks tasumata kolm hageja arvet kogusummas 1 824 400 krooni (116600,41 eurot: arved EE0304, EE1006, EE1007). Riigikohus on 02.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-96-10 rõhutanud, et VÕS § 110 lg 1 lubab võlgnikul kohustuse täitmisest keelduda, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 110 lg 1 tähenduses on töövõtja töövõtulepingust tuleneva tasunõude ning samast töövõtulepingust ja (või) seadusest tuleneva tellija ehitusgarantiist tuleneva nõude vahel piisav seos. Hageja leiab, et kuna tal oli õigus keelduda võlgnikule garantiitagatise andmisest, puudus võlgnikul ka alus tasaarvestuseks lepingu punkti
15.6.1.4.alusel leppetrahvi osas. Samuti on hageja arvates nimetatud leppetrahvi nõue summas 1 313 340,00 krooni (83937,72 eurot) ebamõistlikult suur, kuna ületab tagatise summa 31 kordselt.
32.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-11 märkinud (p 9 esimene lõige), et VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
33.Kohus nõustub hageja põhjendustega võlgnikupoolse tasaarvestuse mittelubatavuse kohta. Vaidlust ei ole, et võlgnik hilines lepinguga ettenähtud tööde üleandmisega (tähtaeg 25.06.2008, lõplik tööde üleandmine 15.09.2008 (I tl 42). Samas johtuvalt pooltevahelisest e-kirjavahetusest enne ehitustööde lõppakti vormistamist võlgnik osundas hagejale, et tal oleks õigus nõuda seoses hageja poolt töö üleandmise tähtaja ületamisega viivist ca 270000 krooni, kuid ta piirdub viivisega 100000 krooni + km, mistõttu muid tasaarvestusi arvesse võttes tuleks lepingu summat vähendada 368243 krooni + km (IV tl 43-44). Pärast nimetatud summa mõningast korrigeerimist tasaarvestati viimases ehitustööde üleandmise aktis MK-04 (periood 01.07.-05.08.2008) võlgniku kasuks mitmesuguseid teenuseid ja materjale summas 268243 krooni + km ja lepingu lõpptähtajast mahajäämus 60000 krooni + km (I tl 41) ning summa 328243 krooni (ilma km-ta) võrra ongi pooled
lepingu järgi tasumisele kuuluvat summat (2 120 000 krooni ilma km-ta) vähendanud, st tasumisele kuuluvaks summaks määrati 1791757 krooni + käibemaks 322516,26 krooni, so kokku 2 114 273,26 krooni (I tl 42). Kuna 60000 krooni ületavat täiendavat leppetrahvi nõuet võlgnik tähtajaks 25.10.2008 (lepingu p 15.4.4.) ei esitanud (esitas 21.11.2008), siis sellega võlgnik kaotas õiguse täiendavat leppetrahvi nõuda.
34.Garantiiaja tagatise osas on kohtu hinnangul põhjendatud hageja osundus, et seda ei tulnud hagejal maksta rahas, vaid hageja pidi esitama ehitustööde lõppaktiga üleandmise päevaks (15.09.2008) vastava garantiikirja. Samas, kuna võlgnik oli samaks ajaks, so 15.09.2008, jätnud täitma oma kohustuse hageja juba sissenõutavaks muutunud arvete tasumiseks kogusummas 1 824 400 krooni, st 116600,41 eurot (arved EE0304, EE1006, EE1007), oli hagejal tulenevalt VÕS § 110 lg 1 ja § 111 õigus keelduda oma kohustuse täitmisest seni, kuni võlgnik on nimetatud arved tasunud. Kuna võlgnik arveid ei tasunud, oli hagejal vastavalt ka õigus keelduda, st edasi lükata omapoolset garantiitagatise kohta garantiikirja andmise kohustuse täitmist. Kuna vaidlust ei ole, et võlgnik ühtegi hageja arvet ei tasunud, puudus kohtu hinnangul ka võlgnikul alus hagejalt garantiiaja tagatise nõudmiseks, samuti vastava kohustuse rikkumise eest leppetrahvi nõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgniku poolt tsiviilasjas 2-09-5042 kostja vastuse koosseisus esitatud tasaarvestus (IV tl 19-25) ei olnud VÕS § 200 lg 4 mõttes lubatav ja hageja nõuet võlgniku vastu ei lõpetanud (VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2).
35.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostjate 1 ja 2 ühise vastuväite osas, et hageja nõudest 514 334,36 eurot, millest põhivõlg on 135 126,67 eurot ja viivised summas 379 207,69 eurot, on viivise osakaal ebamõistlikult suur ning tuleks jätta täielikult tunnustamata või tuleks viivist vähendada nullini, on hageja esitanud põhjenduse, et võlgniku vastutegevuse tõttu hageja poolt algatatud tsiviilasja 2-09-5042 menetlemisel ei jõutud kahe ja poole aasta jooksul kohtuistungini (korduvad samaliigilised taotlused ja määruskaebused), mistõttu hageja hagi võlgniku vastu jäi võlgniku pankroti tõttu läbi vaatamata (I tl 55-56, III tl 37-56). Hageja arvates oli võlgnikupoolse venitamistaktika eesmärgiks hageja kasuks tehtava kohtuotsuse täitmise võimatuks muutmine ja samaaegselt võlgniku likvideerimise ja varatuks muutmise ettevalmistamine. Ehhki kohus arestis tsiviilasjas võlgniku pangakontod 212205,06 euro ulatuses ja seisuga 08.04.2009 oli võlgniku pangakonto jääk 82499,23 eurot, on lõpuks võlgniku poolt enamik raha kontolt välja võetud, mistõttu 14.09.2011 aresti lõppedes oli pangakontol 33658,24 eurot (I tl 176-178, III tl 34-36, 57). Hageja leiab, et kui võlgnik ei oleks menetlust tsiviilasjas venitanud, oleks kohus suutnud hagiavalduse mõistliku aja jooksul läbi vaadata ning hageja nõue oleks rahuldatud ning hageja ei oleks pidanud enam viiviseid arvestama ja vastavas osas võlgnikule nõuet esitama. Hageja leiab samuti, et võlgniku pangakontot käsutas tsiviilasja 2-09-5042 menetlemise ajal võlgniku emaettevõtja XXXAS, leppides samuti võlgnikuga kokku, et võlgniku arveid tasub XXXAS ning võlgnikule laekuma pidanud summad laekusid XXXAS-le (I tl 190). Hageja järeldab võlgniku 2008.a. ja 2009.a. majandusaasta aruannete alusel, et võlgnik on perioodil 01.01.2009 kuni 31.12.2009 loobunud 958846,08 euro nõudest nõudest XXXAS vastu (III tl 66-158). Võlgniku peamiseks varaks olid nõuded emaettevõtte XXXAS vastu, milleks olid XXXAS riigihankeobjektidel teostatud tööde eest saamata jäänud tasu nõuded. Juhul kui XXXAS oleks nimetatud summad võlgnikule tasunud, oleks hageja nõue olnud tsiviilasjas 2-09-5042 rahuldatud ja hageja ei oleks pidanud arvestama viiviseid ega vastavas osas nõuet võlgnikule esitama. Samuti juhul
kui võlgnik oleks nõudnud XXXAS-lt summa 961923,48 euro tasumist, milline summa viimasele maksti riigihankelepingu täitmisena XXXküla vee ja kanalisatsiooni torustike rajamise eest, oleks võlgnik suutnud täita oma kohustusi hageja ees (III tl 159-164). Hageja osundab, et kuna võlgnik hagejale Metsakasti objektil tehtud tööde eest mitte midagi ei tasunud, kuid hageja oli seotud lepinguliselt nii enda alltöövõtjatega, ehitusmaterjali müüjatega ja ehitustehnika liisinguandjatega, samuti olid tal kohustused töötajatele töötasu maksmiseks ja riiklike maksude tasumiseks, pidi hageja võtma XXXAS-lt laenu, mida ta tähtajaks tagastada ei suutnud, kandes seetõttu täiendavaid kahjusid, millest laenuintressid 5425,71 eurot ja laenu tähtajaks tagastamata jätmisest viivised 374962,39 eurot (IV tl 165-173). 23.09.2009 kuulutati hageja suhtes välja pankrot ja hageja pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja XXXAS pandiga tagatud nõudeid kogusummas 498510,86 eurot, mis vastavalt võlausaldajate ja hageja kompromissotsusele täielikult rahuldati (I tl 151-154, 163-166).
36.Kostja 1 põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik tsiviilasjas 2-09-5042 menetlust venitanud, vaid kasutas oma talle seadusega antud menetlusõigusi. Tsiviilasjas 2-09-5042 ei teinud kohus võlgniku suhtes menetluse venitamise osas ühtegi märkust ja jättis menetluse lõpetamise määruse kõik menetluskulud täielikult hageja kanda. Samuti on paljasõnalised hageja väited, et võlgnik ja XXXAS oleksid ellu viinud pahatahtlikku skeemi võlgniku võlausaldajate kahjustamiseks. Samuti leiab kostja 1, et hageja esitas arvest EE0304 tuleneva viivisenõude pärast nõudeõiguse lõppemist. Hageja ja võlgnik leppisid lepingu punktis 15.5.2 kokku, et viivise saamiseks õigustatud pool on kohustatud esitama viivisenõude teisele poolele 4 kuu jooksul arvates päevast, mil tal tekkis viivisenõude esitamise õigus. Hageja arve nr EE0304 summas 656644 tasumise tähtaeg oli 07.07.2008 ja viivisenõude esitamise õigus tekkis 08.11.2008, kuid hageja esitas esmakordselt viiviste nõude oma 14.11.2008 nõudekirjas, milliseks ajaks oli vastav nõudeõigus lõppenud.
37.Riigikohtu lahendi 3-2-1-66-05 seisukohtadest tulenevalt (p 18) tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul on viivist arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (0,25 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest – lepingu p 15.5.1. (I tl 33) ja kostja 1 võlgniku esindajana nõuab viivise vähendamist.
38.Kohus märgib, et viivis on leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma täitmisega viivitamise korral ja mille kaudu saab võlausaldaja lihtsama võimaluse kohustuse rikkumisest tuleneva eeldatava kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks kokkulepitud suuruses. Kuna hageja nõuab viivist rohkem kui põhinõudele vastavas suuruses (so 135126,67 eurot), peab hageja tõendama, et tema kahju võlgniku poolt arvete mittetasumise tõttu on suurem kui põhinõudele vastav viivis (so 135126,67 eurot) ning et põhinõude summat ületav viivis (244081 eurot = 379207,69 – 135126,67) vastab võlgniku poolt temale tekitatud kahjule.
39.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et põhinõude suurust ületav viivis on põhjendatud seetõttu, et võlgniku aktiivse tegevuse tõttu tsiviilasja 2-09-5042 menetlemisel (taotlused, määruskaebused) menetlus tsiviilasjas venis ning seetõttu ei jõutud kahe ja poole aasta jooksul kohtuistungini, mistõttu hageja hagi võlgniku vastu jäi võlgniku pankroti tõttu läbi vaatamata ning põhjustas kokkuvõttes hageja enda maksejõuetuse. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja 1 seisukoht, et menetlusosalise poolt talle seadusega antud menetlusõiguste kasutamine ei ole kvalifitseeritav menetluse venitamisena ja kahju põhjustava tegevusena. Hageja seisukoha suhtes, et võlgnikupoolse venitamistaktika eesmärgiks oli koostöös emaettevõttega XXXAS hageja kasuks tehtava
kohtuotsuse täitmise võimatuks muutmine ja võlgniku likvideerimise ning varatuks muutmise ettevalmistamine, kohus küll nõustub hageja järeldusega, et juhul kui võlgnik oleks hageja arved õigeaegselt tasunud või oleks võlgnikul olnud hageja arvete tasumiseks piisavalt vahendeid ja hagejal oleks õnnestunud need summad kohtumenetluse kaudu võlgnikult sisse nõuda, oleks hageja põhinõue olnud rahuldatud ja hagejal poleks vaja olnud viiviseid arvestada, kuid kohus leiab, et need asjaolud ei tõenda kahju tekkimist rohkem kui põhinõudele (so 135126,67 eurot) vastavas ulatuses. Samuti ei tõenda vastavat järeldust asjaolu, et hageja enda suhtes kuulutati juba enne võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist välja pankrot. Kohus nõustub siinkohal kostja 2 osundusega, et hageja suhtes kompromissi kinnitamise määruses ts.asjas 2-09-24749 on välja toodud, et hageja pankrotimenetluses tunnustati pandiga tagatud ehk I järgu nõudeid kogusummas 504 167,79 eurot ning tähtaegselt esitatud ehk II järgu nõudeid summas 1 198 064,30 eurot (I tl 163-165), seega hageja maksejõuetus ei olnud põhjustatud ainult sellest, et võlgnik ei tasunud hagejale põhivõlgnevust summas 135 126,67 eurot. Küll aga kohus leiab, et võlgniku poolt hagejale põhinõude mittetasumisega tekitatud kahju tuleneb asjaolust, et hageja oli sunnitud võtma oma kohustuste täitmiseks kolmandate isikute ees (alltöövõtjad, ehitusmaterjalide müüjad ja ehitustehnika liisinguandjad), töötajate ees (töötasu) ja riigi ees (maksud) laenu, kuigi oleks pidanud saama täita need kohustused võlgniku poolt makstava tasu arvel. Kohtu hinnangul on hageja poolt XXXAS-lt 2008.a. detsembris võetud laenudest kogusummas 2848000 krooni (182020,38 eurot) seotud XXXobjektiga laenud summas 1048000 krooni (930000 kr + 118000 kr), st 66979,41 eurot (III tl 168-173), mille tähtaegselt tagastama jätmisega seoses sai hageja kahju kokku 139974,13 eurot (intress 1996,55 eurot=1771,73 + 224,82 ja viivis 137977,58 eurot=122441,94 + 15535,64). Kostjate vastuväite osas, et hageja nõude tunnustamine viivisenõude osas oleks ebaõiglane seetõttu, et see on arvestatud aja eest, mil hageja nõue oli enne nõudeavalduse esitamist tsiviilasjas 2-09-5042 kohtumenetluses, samuti rikutakse sellega teiste võlausaldajate võrdset kohtlemist, kohus leiab, et vastuväide on põhjendatud osas, mis ületab viivisenõuet enam kui 139974,13 eurot. Kostja 1 täiendava vastuväite, et hageja esitas arvest EE0304 tuleneva viivisenõude pärast nõudeõiguse lõppemist, jätab kohus kui hilinenud vastuväite tähelepanuta. Seega on hageja nõue on tunnustatav summas 275100.8 eurot (135126,67 + 139974,13). Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 53% ulatuses (tunnustades hageja nõuet summas 275100.8 eurot hageja poolt nõutud summast 514334, 36 eurot), siis on põhjendatud jätta menetluskulud 53% ulatuses kostjate kanda ja kostjate menetluskulud kostjate enda kanda. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.
41.TsMS § 167 lg 1 kohaselt hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.
42.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (RKTKm 14.10.2013, 3-2-1-107-13, p 13). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
44.Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14).
45.TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
46.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (31.03.2015), mis sisaldas menetlustoimingute nimekirja ja millest nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 8050 eurot. Nimetatud menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 900 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja kulud 5 750 eurot (lisandub käibemaks 1 150 eurot, 57 tundi 50 minutit hinnaga 100 eurot/tund). Hageja esile toodud lepingulise esindaja XXX kulud on järgmised: - 13.03.2012 hagiavalduse koostamine, kohtusse esitamine 4 tundi - Harju Maakohtu 27.03.2012 kohtumäärusega tutvumine, riigilõivu tasumine, 02.04.2012 maksekorralduse kohtusse esitamine 20 min - kostja 1 määruskaebusega maakohtu 27.03.2012 kohtumäärusele tutvumine,06.06.2012 hageja vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund - 07.08.2012 täiendava riigilõivu tasumine, maksekorralduse kohtule esitamine 20 min - kostja 1 21.09.2012 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, 08.10.2012 hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 8 tundi - kostja 2 27.09.2012 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, 07.01.2013 hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 8 tundi - 13.05.2013 teatise hageja nõude loovutamisest ja taotluse hageja asendamiseks koostamine ja kohtule esitamine 1 tund - 29.05.2013 kohtuistungiks maakohtus ettevalmistamine ja istungil
osalemine - 13.06.2013 kostja 2 kompromissettepanekuga tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine - Harju Maakohtu 28.08.2013 kohtuotsuse vastuvõtmine, analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ja ringkonnakohtule esitamine - Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 kohtuotsuse vastuvõtmine, ja sellega tutvumine - 19.11.2014 täiendavate vastuväidete koostamine ja kohtule esitamine - kostjate 15.01.2015 seisukohtadega tutvumine ja analüüs - tsiviilasja nr 2-09-5042 materjalidega tutvumine - 21.01.2015 hageja ja kolmanda isiku seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine - Harju Maakohtu 17.03.2015 kohtumäärusega tutvumine - 31.03.2015 hageja ja kolmanda isiku lõppseisukohtade (kohtukõne teesid) koostamine, kohtule esitamine
1 tund 1 tund 12 tundi 1 tund 8 tundi 1 tund 2 tundi 5 tundi 10 min 4 tundi
47.Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa ka muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Selles osas vastab hageja taotlus TsMS § 174 lg-le 10 ja § 176 lg-le 5.
48.Kolmas isik on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja (31.03.2015), mis sisaldas menetlustoimingute nimekirja ja millest nähtuvalt on kolmanda isiku menetluskulud kokku 2 662,50 eurot. Nimetatud menetluskuludeks on apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja kulud 2 412,50 eurot (ilma käibemaksuta, 19 tundi 30 minutit hinnaga 125 eurot/tund). Kolmanda isiku esile toodud lepingulise esindaja vandeadvokaadi Tarvo Lindma kulud on järgmised: - Harju Maakohtu 28.05.2013 kohtumäärusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 1 tund - hagimaterjalidega tutvumine õiguslik analüüs, 29.05.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine 4 tundi - Harju Maakohtu 28.08.2013 kohtuotsuse analüüs 30 min - apellatsioonkaebuse koostamine ja ringkonnakohtule esitamine 12 tundi - hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha esitamine Ringkonnakohtule 1 tund - Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 kohtuotsuse vastuvõtmine, ja sellega tutvumine 1 tund
49.Kolmas isik kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning kulud 2 662,50 eurot ei sisalda käibemaksu. Selles osas vastab hageja taotlus TsMS § 174 lg-le 10 ja § 176 lg-le 5.
50.Kostja 1 edastas 07.04.2015 kohtule oma seisukoha hageja ja kolmanda isiku menetluskulude osas. Kostja 1 leiab hageja osas esmalt, et hageja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa ka muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on ümber lükatav väljavõttega äriregistri teabesüsteemist, millega on tõendatud, et perioodil 15.03.2007 kuni 03.11.2013 oli hageja registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tema käibemaksukohustuslase registrinumber oli XXX. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal võimalik antud tsiviilasjas perioodil 13.03.2012 kuni 03.11.2013 lepingulise esindaja poolt esitatud arvetelt käibemaks tagasi arvestada.
51.Ilmselt ülepaisutatud on hageja kulutused kostja 1 ja kostja 2 seisukohtadele vastuse esitamisel vastavalt 08.10.2012 ja 07.01.2013, kus hageja on väidetavalt mõlema dokumendi koostamisele kulutanud 8 tundi. Kostja 1 on seisukohal, et mõistlik ajakulu mõlema dokumendi koostamisele on poole väiksem, s.o 4 tundi. Samuti on üle paisutatud apellatsioonkaebuse koostamise kulu – 12 tundi, kuna mõistlikuks saaks lugeda 5 tundi. Põhjendamatu hageja kulutus on õigusabile 8 tunni eest 19.11.2014 täiendavate vastuväidete koostamisel, kuna puudus vajadus niivõrd mahukate täiendavate vastuväidete esitamiseks ja kohus jättis kõik hageja täiendavates vastuväidetes sisaldunud taotlused rahuldamata. Alates 05.01.2015 on XXX hageja seaduslik esindaja - algselt juhatuse liige ja seejärel likvideerija, seetõttu alates 05.01.2015 ei kasutanud hageja enam lepingulise esindaja teenust, vaid hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus hagejat esindada tuleneb otseselt seadusest ning hageja kulutused lepingulisele esindajale perioodil 15.01.2015 kuni 31.03.2015 12 tunni ja 10 minuti eest on põhjendamatud. Eeltoodust tulenevalt saab põhjendatuks lugeda hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot ja õigusabile summas 22 tunni ja 40 minuti eest hinnaga 100 eurot tund, s.o 2 267 eurot.
52.Kostja 1 on seisukohal, et arvestades iseseisva nõudeta kolmanda isiku positsiooni käesolevas menetluses, on tema kulutused õigusabile ebaproportsionaalselt suured. Hagiga tutvumisele, istungiks ettevalmistamisele ja osalemisele ei saanud kuluda üle 2 tunni. Harju Maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse esitamise põhjendatud kulu ei tohiks kokku ületada 5 tundi, hageja apellatsioonkaebusega tutvumine 0,3 tundi ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine 0,2 tundi. Kokku on põhjendatud ajakulu õigusabile 8,5 tundi. Kohtupraktika on seni pidanud mõistlikuks tunnihinnaks kuni 120 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt saab lugeda põhjendatuks kolmanda isiku kulutusi õigusabile summas 1020 eurot ja riigilõivule 250 eurot.
53.Kostja 2 edastas 07.04.2015 kohtule oma seisukoha hageja ja kolmanda isiku menetluskulude osas. Kostja 2 leiab hageja osas esmalt, et kostja 2 ei nõustu hageja esindaja tunnitasuga summas 100 eurot, kuna hageja esindaja XXX ei ole vandeadvokaat. Kostja 2 nõustub XXX tunnitasuga maksimaalselt summas 80 eurot, mis on keskmine juristi tunnitasu suurus. Ilmselt ülepaisutatud on hageja kulutused mitmesugustele menetlustoimingutele, kostja 2 ei nõustu ühegi hageja menetluskuluga, mis on tehtud pärast Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 otsust.
54.Kostja 2 ei nõustu kolmanda isiku menetluskulude taotlusega, kuna need ei ole põhjendatud. Kostja 2 on seisukohal, et kolmanda isiku osalemine antud menetluses ei ole olnud vajalik ning kolmanda isiku kulud on tingitud hagejast, kes on enda nõude loovutanud ja seetõttu ei peaks kolmanda isiku kulud ka jääma kostjate kanda. Juhul, kui kohus leiab, et kolmanda isiku kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud, vaidleb kostja 2 vastu kolmanda isiku menetluskulude suurusele ja ajakulule, leides need olevat ülepaisutatud.
55.TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, kas arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (nt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 16, 18). Kohus ei pidanud vajalikuks hageja kohustamist menetluskulude täpsustamiseks ega arvete eest tasumist tõendavate dokumentide esitamiseks. Kuigi äriregistri teabesüsteemist nähtub, et hageja oli perioodil
15.03.2007 kuni 03.11.2013 registreeritud käibemaksukohustuslasena ning tema käibemaksukohustuslase registrinumber oli XXX, mis tähendab, et hagejal oli võimalus antud tsiviil-asjas perioodil 13.03.2012 kuni 03.11.2013 lepingulise esindaja poolt esitatud arvetelt käibemaks tagasi arvestada, lähtub kohus käesoleval juhul hageja TsMS § 174 lg 10 alusel antud kinnitusest.
56.Kohus märgib, et hageja aritmeetilised tehted õigusabikulu osas ei ole õiged, kuna kohus saab 57 tunni 50 min eest kokku 5 783 eurot (ilma käibemaksuta, käibemaks 1 156,60 eurot) ja kolmanda isiku 19 tunni 30 min eest kokku 2 437,50 eurot (ilma käibemaksuta).
57.Kohus, tutvunud poolte poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja (lepingulise) esindaja kulusid põhjendatuks kokku 30 tunni 20 min ulatuses ja kolmanda isiku lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks kokku 8 tunni 10 min ulatuses. Selles ulatuses on hageja (lepingulise) esindaja ja kolmanda isiku lepingulise esindaja toimingud kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalikud. Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on 13.11.2013 määruses asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-92-13), tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13) ja tunnitasu 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-11515, p 14). Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks hageja esindaja XXXi tunnitasu määraks 115 eurot koos käibemaksuga ja kolmanda isiku esindaja vandeadvokaadi Tarvo Lindma tunnitasu määraks 123 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga, kuid ajakulu ei ole esindajate kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.
58.Kohtu hinnang vajalikule ja põhjendatud ajakulule (märgitud sulgudes, lepinguliste esindajate lõikes) on järgmine: hageja esindaja XXX menetlustoimingud – - 13.03.2012 hagiavalduse koostamine, kohtusse esitamine 2 tundi - Harju Maakohtu 27.03.2012 kohtumäärusega tutvumine, riigilõivu tasumine, 02.04.2012.maksekorralduse kohtusse esitamine 10 min - kostja 1 määruskaebusega maakohtu 27.03.2012 kohtumäärusele tutvumine,06.06.2012 hageja vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund - 07.08.2012 täiendava riigilõivu tasumine, maksekorralduse kohtule esitamine 10 min - kostja 1 21.09.2012 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, 08.10.2012 hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine + kostja 2 27.09.2012 vastusega tutvumine, seisukoha kujundamine, hageja seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi -13.05.2013 teatise hageja nõude loovutamisest ja taotluse hageja asendamiseks koostamine ja kohtule esitamine 20 min - 29.05.2013 kohtuistungiks maakohtus ettevalmistamine ja istungil osalemine 1 tund - 13.06.2013 kostja 2 kompromissettepanekuga tutvumine, kliendiga nõupidamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1 tund
- Harju Maakohtu 28.08.2013 kohtuotsuse vastuvõtmine, analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine ja ringkonnakohtule esitamine 2 tundi - Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 kohtuotsuse vastuvõtmine, ja sellega tutvumine 30 min - 19.11.2014 täiendavate vastuväidete koostamine ja kohtule esitamine 8 tundi - kostjate 15.01.2015 seisukohtadega tutvumine ja analüüs 1 tund - tsiviilasja nr 2-09-5042 materjalidega tutvumine 2 tundi - 21.01.2015 hageja ja kolmanda isiku seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 5 tundi - Harju Maakohtu 17.03.2015 kohtumäärusega tutvumine 10 min - 31.03.2015 hageja ja kolmanda isiku lõppseisukohtade (kohtukõne teesid) koostamine, kohtule esitamine 4 tundi kuna hagejat esindas alates 13.03.2012 hagiavalduse koostamisest, kohtusse esitamiseni kuni 04.01.2015 lepinguline esindaja XXX (TsMS § 218) ja alates 05.01.2015 tema seaduslik esindaja likvideerija XXX, ei ole põhjendatud hageja õigusabikulu 12 tunni 10 minuti ulatuses; kokku: 30 tundi 20 min, seega on hageja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 3 488,33 eurot (30 tundi 20 min x 115);
59.Kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma menetlustoimingud – - Harju Maakohtu 28.05.2013 kohtumäärusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 30 min - hagimaterjalidega tutvumine õiguslik analüüs, 29.05.2013 kohtuistungiks ettevalmistamine, istungil osalemine 2 tundi - Harju Maakohtu 28.08.2013 kohtuotsuse analüüs +apellatsioonkaebuse koostamine ja ringkonnakohtule esitamine 5 tundi - hageja apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha esitamine Ringkonnakohtule 20 min - Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2014 kohtuotsuse vastuvõtmine, ja sellega tutvumine 20 min kokku: 8 tundi 10 min, seega on kolmanda isiku põhjendatud esindaja tasu suuruseks 1 004,50 eurot (8 tundi 10 min x 123).
60.Kohtu 03.02.2015 määrusega rahuldati hageja avaldus enammakstud riigilõivu tagastamiseks osaliselt ja jäeti rahuldamata hageja taotlus riigilõivu summas 900 eurot tagastamiseks. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 19.02.2015.
61.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 4 638,33 eurot (riigilõiv hagiavaldustelt 900 eurot + riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250 eurot + lepingulise esindaja kulu 3 488,33 eurot koos käibemaksuga) ja tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjatel hagejale hüvitada menetluskuludest 53%, mis teeb summa 2 458,32 eurot.
62.Kokku on kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1 254,50 eurot (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250 eurot + lepingulise esindaja kulu 1 004,50 eurot ilma käibemaksuta) ja tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjatel kolmandale isikule hüvitada menetluskuludest 53%, mis teeb summa 664,89 eurot.
63.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.