lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-09-15836/53

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-15836/53
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
17.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-15836

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue

Harju Maakohus Edith Oja 17.10.2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-09-15836 T OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: ES(isikukood XXX, aadress XXX) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup ([email protected]) Kostja: T OÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Blankin ([email protected])

Resolutsioon

Rahuldada T OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt. Välja mõista hagejalt ES’ilt (isikukood XXX) kostja T OÜ (registrikood XX) kasuks kostja menetluskulud summas 8116,78 (kaheksa tuhat ükssada kuusteist ja 78) eurot. Nimetatud summa kanda kostja pangakontole nr XXXXXXXXXXX.

2.2.Hagejal tuleb kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Määruse ärakiri kätte toimetada hageja esindajale ning kostja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud, põhjendused ja selgitused
1.Tsiviilasjas nr 2-09-15836 12.02.2010 tehtud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 30.11.2010 tehtud kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu otsuse muutmata, maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti ES kanda. Riigikohus oma 11.04.2011 kohtumäärusega jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud ES kanda. Seega jõustusid Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsused 11.04.2011.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kostja T OÜ lepinguline esindaja esitas 21.04.2011 Harju Maakohtule kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulusid tõendavate

2-09-15836 dokumentidega (arved, tööaruanded, pangakonto väljavõtted). Avaldus on esitatud tähtaegselt. Kostja menetluskulud moodustavad avalduse andmetel lepingulise esindaja kulud summas 140995 krooni e 9011,20 eurot (kostja avalduses on ilmselge viga: taotluste p-s 1 palub avaldaja määrata kindlaks T OÜ menetluskulud kokku summas 141831 krooni e 9064,65 eurot vastavalt Harju Maakohtu 09.07.2010 kohtuotsusele tsiviilasjas 2-09-43011 sisalduvale menetluskulude jaotusele), kostja palub välja mõista hagejalt ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.11.2011 vastuses on kostja oma nõuet täpsustanud ning palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas. 8833,84 eurot. Avalduses on kinnitatud, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Samuti on märgitud, et kostja ei soovi menetluskuludelt tasutud käibemaksu hüvitamist.

3.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldajate menetluskulude kohta. Kostja menetluskulude avaldus koos lisadega on hageja lepingulisele esindajale kätte toimetatud 13.10.2011.
3.1.14.11.2011 on hageja esindaja esitanud kohtule seisukoha kostja 21.04.2011 avalduse osas. Hageja hinnangul ei ole kostja menetluskulud summas 140.795,00 krooni põhjendatud ega nimetatud suuruses vajalikud. Arvestades antud vaidluse keerukust ja hinnates vaidluses esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole hageja hinnangul põhjendatud suuremate menetluskulude väljamõistmine hagejalt kui 1.768,75 eurot. Lähtuda tuleb Harju Maakohtu 12.02.2010 kohtuotsuses määratletud tsiviilasja hinnast 256912,40 krooni ning VV 04.09.2008 määrusest nr 137, seega ei saa hageja poolt hüvitatavad menetluskulud olla ühelgi juhul suuremad kui 2/3 Vabariigi Valitsuse 04. septembri 2008. a. määrusest nr 137 tulenevast piirmäärast ehk 66.666,67 krooni (4.260,78 eurot), kuna kohtuvaidlus läbis ainult kaks kohtuastet. Hageja hinnangul tuleb arvel nr 931347 pidada põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks mitte rohkem kui 5,0 tundi, mis vastab 10.000,00 kroonile; arve nr 931488 ei saa olla põhjendatud ja vajalik ajakulu olla suuremas ulatuses kui 3,25 tundi, mis vastab 6.500,00 kroonile; arve nr 931575 spetsifikatsioonist nähtuvalt nõuab Kostja Hagejalt menetluskulude hüvitamist, mis ei ole seotud tsiviilasja nr 2-09-15836 menetlusega. Nimelt nähtub viidatud spetsifikatsioonist, et arve hõlmab endas muuhulgas õigusteenuse osutamist Kostjale seoses vaidlusega OÜga L 4,25 tunni ulatuses (8500 krooni) ja OÜ-ga S 0,25 tunni ulatuses (500 krooni). Seega tuleb Kostja nõuet arve nr 931575 osas igal juhul vähendada 9.000,00 krooni võrra; arve nr 934575 esitamise aluseks olnud töömahust tsiviilasja nr 2-09-15836 menetlusega seonduvalt saab pidada vajalikuks ja põhjendatuks maksimaalselt 2,825 tundi, mis Kostja poolt avaldatud tunnihinnast lähtudes vastab 5.650,00 kroonile; arve nr 1031289 osas saab Hageja hinnangul pidada vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu 1 tund Hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja 2,5 tundi vastuse koostamiseks apellatsioonkaebusele, kokku seega maksimaalselt 3,5 tundi, mis vastab 7.000,00 kroonile; arve nr 1031419 esitamise aluseks olnud ajakulust loeb hageja põhjendatuks mitte rohkem kui 0,8 tundi, mis vastab 1.600,00 kroonile. Arvestades Kostja poolt avaldatud tunnihinda, saaks maksimaalselt Hagejalt väljamõistetavateks menetluskuludeks olla seega 15,375 tundi, mis vastab 30.750,00 kroonile (1.965,28 eurot). Hageja hinnangul on vastav summa maksimumsummaks, millest lähtudes siiski peaks kohus veel täiendavalt hindama Kostja kulude põhjendatust, arvestades sealjuures mitmeid vastuolusid Kostja avalduses, millest tulenevalt on põhjust kahelda, et kõik Kostja poolt avaldatud menetluskulud ei ole kantud käesoleva tsiviilasja raames. Hageja hinnangul ei ole usutav, et Kostja tasus Hagejale 2.000,00 krooni suurust tunnihinda. Hageja hinnangul oli mõistlikuks tunnihinnaks 2009.a. ja 2010.a. ligikaudu 1.800,00 krooni tunnis. Arvestades p.7.1. nimetatud tundide arvu, ei ole Hageja hinnangul põhjendatud seega Kostja kasuks suuremate menetluskulude väljamõistmine kui

2-09-15836 27.675,00 krooni (1.768,75 eurot).

3.2.Hageja vastuväited on kostja esindajale kätte toimetatud 21.11.2011. Kostja esindaja on Harju maakohtule 02.12.2011 vastanud hageja vastuväidetele ning täpsustanud kostja menetluskulude nõuet: kostja taotleb ES välja mõista 8833,84 eurot menetluskulusid. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga tsiviilasja hinna osas. Käesoleva tsiviilasja hind on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010. a otsusele 29’774,67 EUR (465 872,40 EEK). TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kostja hinnangul tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada just Tallinna Ringkonnakohtu määratud tsiviilasja hinnaga, kuna ringkonnakohtu otsuse otsusega tuvastati hagihinna väär määramine esimese astme kohtu poolt. Tallinna Ringkonnakohtu määratud hagihind on õige ning see vastab tsiviilasja tegelikule sisule. Esimese astme kohtu poolt valesti arvestatud hagihinnast ei saa tekkida õiguslikke tagajärgi ega Hagejale õiguspärast ootust menetluskulude piirmäära suhtes. Meelevaldne on hageja seisukoht, mille kohaselt peaksid Kostja menetluskulud kuuluma hüvitamisele vaid 2/3 Vabariigi valitsuse määruses nr 137 sätestatud piirmäära ulatuses. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise piirmäär kehtib kogu tsiviilasja menetluse kohta, olenemata selles läbitud kohtuastmete arvust. Arvetel nr 931347, 931488, 931575, 1031289 ja 1031419 kajastatud kulud summas 8’436 EUR on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad õigustatult täies ulatuses Hageja poolt hüvitamisele. Kostja nõustub Hagejaga selles osas, et Hageja poolt ei kuulu Kostjale hüvitamisele õigusteenuse osutamise eest väljastatud arve nr 931575 alusel 575,20 EUR (9’000 EEK), mis on ekslikult menetluskulude avaldusele lisatud. Seetõttu palub Kostja kohtul arve nr 931575 alusel mõista Kostja kasuks välja menetluskuludena summas 1’951,86 EUR (30’540 EEK). Eeltoodule tuginedes kuulub vähendamisele ka Kostja kogunõue menetluskulude väljamõistmisel summalt 9’011,20 EUR 8’436 EUR’ini. Hageja on esitanud Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele mahuka vastuväite, millele Kostja on olnud kohustatud vastama. See on suurendanud Kostja menetluskulude suurust 397,84EUR võrra, mille ulatuses Kostja ka hageja vastu esitatud nõuet suurendab. Kostja lepinguline esindaja on esitanud tehtud töö eest mahus 3 tundi kliendile arve nr 1122045 summas 397,84EUR, millele lisandub käibemaks.
3.3.Hageja esindaja on 11.01.2012 esitanud kohtule hageja seisukoha kostja 02.12.2011 seisukoha osas. Hageja leiab, et kostja taotlus menetluskulude nõude suurendamiseks 397,84 euro võrra tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puudub õiguslik alus. Hageja jääb oma seisukoha juurde tsiviilasja hinna määramise osas ja kostja menetluskulude põhjendatuse osas.
4.TsMS § 138 lg 1 ning § 144 p 1 sätestatust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja kulud menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Antud kohtuasjas esitati hagiavaldus kohtule 09.04.2009. Hagihind on määratud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 kohtuotsusega summas 465872,40. Ringkonnakohus on märkinud, et Harju Maakohus on oma otsuses määranud tsiviilasja hinna ebaõigesti. Hageja ei ole ringkonnakohtu seisukohta vaidlustanud, seega on ta seda aktsepteerinud ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ringkonnakohtu otsusest. Esindaja kulude hüvitamise piirmäära määratlemisel tuleb antud juhul lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmääradest. Käesoleva

2-09-15836 kohtuasja puhul oli tegemist nii varalise kui ka mittevaralise nõudega, seega juhinduvalt nimetatud määruse § 3 ja § 1 sätestatust on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks antud juhul maksimaalselt 10 230 eurot.

4.1.Kostjat esindasid käesolevas kohtumenetluses lepingulised esindajad Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaadid Elmer Muna ning hiljem Jaana Nõgisto (endise perekonnanimega Penne). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, selle lisade, hageja vastuväidete, kostja seisukoha ning kohtutoimikus olevate dokumentide põhjal hindab kohtunikuabi kostja lepingulise esindaja toimingute põhjendatust ja vajalikkust järgmiselt: -

-

-

Arve nr 931347 - lepingulise esindaja poolt ajavahemikus 21.07.2009 kuni 24.08.2009 tehtud toimingud – dokumentidega tutvumine, kliendiga suhtlemine nii telefoni kui e-kirja teel, hagiavalduse analüüs ja täiendavate materjalidega tutvumine, teate koostamine ja edastamine kohtule, hageja esindaja e-kirjaga tutvumine ja analüüs ja vastuse koostaminekohtule ja vastaspoolele, täiendavate materjalidega tutvumine, suhtlemine kohtuga, kliendi poolt edastatud täiendavate materjalidega tutvumine, tõendite komplekteerimine, hagile vastuse koostamine ja vormistamine – ajalises üldmahus 19,75 tundi, mis summaarselt moodustab 39500 krooni (esindaja tunnitasu on olnud 2000 krooni). Hagiavaldus esitati kohtule 09.04.2009, 15.07.2009 toimetati hagiavaldus kätte hageja seaduslikule esindajale, 23.07.2009 esitas hageja lepinguline esindaja kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks, 28.07.2009 kirjaga edastas hageja kohtule täiendavalt hagi lisa nr 6, 28.07.2009 on kostja lepinguline esindaja saatnud kohtule e-kirja, suhtlemine kliendiga ja kohtuga, täiendavate materjalidega tutvumine ja kostja vastuse koostamine ning edastamine kohtule 24.08.2009. Seega on käeolevas arves kajastatud toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikus mahus ning kuuluvad summas 39500 krooni hüvitamisele hageja poolt. Arve nr 931488 – lepingulise esindaja poolt ajavahemikus 26.10.2009 kuni 10.11.2009 tehtud toimingud – tutvumine hageja täiendava seisukohaga, analüüs, tutvumine kliendi kommentaaridega, ettevalmistus ja osalemine nõupidamisel, kohtumenetluse teeside koostamine (vastamine hageja täiendavatele seisukohtadele), ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine kohtuistungil, suhtlemine seoses kompromissiga, kliendile ülevaate andmine, aegumistähtaja selgitamine individuaalsest vastutusest tuleneva nõude esitamiseks, suhtlemine seoses kompromissiga (hageja ja kliendiga), vastus kohtule ja hagejale seoses kompromissiga, ajaliselt kokku 13,25 tundi, mis summaarselt moodustab 26500 krooni. 21.10.2009 esitas hageja kohtule seisukoha, kostja vastas sellele sisukohale 29.10.2009, 28.10.2009 toimus maakohtu istung, millest kostja lepinguline esindaja osa võttis, 10.11.2009 teatas kostja esindaja kohtule kompromissi mittesaavutamisest. Kostja esindaja toimingud täiendavate seisukohtadega tutvumisel, analüüsimisel, kliendiga suhtlemisel, kohtuistungiks ettevalmistamisel, istungil osalemisel, hageja seisukohale vastamisel ja kompromissi saavutamiseks, on olnud põhjendatud ja vajalikud ning ajaliselt mõistlikud ning kuuluvad summas 26500 krooni hageja poolt hüvitamisele. Kostja esindaja 26.10.2009 toiming – suhtlemine kohtuga istungi asjus – kohtutoimikus kajastamist ei leia. Kostja esindaja teatas kohtule kohtukutse kättesaamisest juba 27.08.2009, kohus istungi aja osas muudatusi ei teinud, mingeid sellekohaseid teateid pooltele ei saatnud, seega on kostja esindaja suhtlus kohtuga istungi asjus 26.10.2009 tõendamata ning nimetatud toimingu osas (ajaliselt 0,25 tundi) tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata. Arve nr 931575 – lepingulise esindaja poolt ajavahemikus 03.12.2009 kuni 31.12.2009 teostatud toimingud (arvestades ka kostja poolt 02.122011 esitatud

2-09-15836 taotlust) - täiendava taotluse tõendite osas esitamine, nõupidamine kliendiga, ettevalmistamine kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil, kohtuistungi protokolli läbitöötamine ja kohtuvaidluse kirjalike teeside koostamine, kokku ajaliselt 14,5 tundi, mis summaarselt moodustab 29000 krooni. 03.12.2009 on kostja esindaja esitanud kohtule täiendava taotluse tõendite asja juurde võtmiseks (koos lisadega), 10.12.2009 toimus kohtuistung, kostja esindaja osales sellel, 05.01.2010 esitas kostja kohtule kostja kohtuvaidluse teesid. Seega on nimetatud toimingud ajalises kogumahus 14,5 tundi, on olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikud ning kuuluvad summas 29000 krooni hageja poolt hüvitamisele. - Arve nr 1031289 – kostja lepingulise esindaja poolt ajavahemikul 15.06.2010 kuni 16.07.2010 - apellatsioonkaebusega tutvumine, analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, vormistamine ja saatmine, kokku ajaliselt 12 tundi, mis summaarselt moodustab 24000 krooni. 12.02.2010 tegi Harju Maakohus otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. 17.03.2010 esitas hageja apellatsioonkaebuse ning edastas selle ka kostja esindajale, 16.06.2010 võttis Tallinna Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse, kostja esindaja edastas kostja vastuse apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule 16.07.2010. Kostja esindaja eelnimetatud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ning ajaliselt mõistlikus mahus. Kuna apellatsioonkaebust ei olnud ringkonnakohus saabumisest kolme kuu jooksul menetlusse võtnud, on mõistetav kostja esindaja huvi ja suhtlemine sel teemal ringkonnakohtuga ning ka menetlusabi määrusega tutvumine. Apellatsioonkaebus oli mahukas (koos lisadega 20 lehekülge), seega on sellega tutvumiseks, analüüsimiseks ning vastuse koostamiseks kulunud 12 tundi olnud põhjendatud ja vajalik, ajaliselt mõistlik ning kuulub summas 24000 krooni hageja poolt hüvitamisele. - Arve nr 1031419 – lepingulise esindaja toimingud ajavahemikul 04.11.2010 kuni 10.11.2010 – hageja vastusega tutvumine, kaaskirja (põhjenduste) koostamine ja dokumentide edastamine ringkonnakohtule, ettevalmistus kohtuistungiks, osalemine Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungil, kokku ajalises mahus 4 tundi, mis summaarselt moodustab 8000 krooni. 02.11.2010 esitas hageja esindaja ringkonnakohtule seisukoha kostja 16.07.2010 vastusele, 04.11.2010 edastas kostja esindaja kohtule täiendavad dokumendid koos e-kirjalise selgitusega, 10.11.2010 toimus ringkonnakohtu kohtuistung, kostja esindaja osales sellel. Seega on kostja esindaja toimingud antud ajaperioodil olnud põhjendatud ja vajalikud, ajaliselt mõistlikud ning kuuluvad summas 8000 krooni hüvitamisele hageja poolt.

4.2.Kostja esindaja arvetel on kajastatud ka büroo üldkulu (3%), mis summaarselt moodustab 4095 krooni ja arvel nr 931575 riigilõiv 400 krooni. Nimetatud kulud hageja poolt hüvitamisele ei kuulu, kuna kostja ei ole tsiviilasja nr 2-09-15836 raames tasunud riigilõivu ning bürookulude kohta ei ole esitatud selgitust, millest need koosnevad ega ka kuludokumente, mistõttu ei ole võimalik hinnata kulutuste põhjendatust. Seega nimetatud kulude osas tuleb kostja menetluskulude avaldus jätta rahuldamata.
4.3.Kostja esindaja on 02.12.2011 vastuses esitanud täiendava menetluskulude nõude – hageja poolt kostja menetluskulude avaldusele hageja poolt mahuka vastuväite esitamise tõttu on kostja olnud kohustatud sellele vastama, mis on suurendanud kostja menetluskulusid 397,84 euro võrra ning kostja taotleb nimetatud kulu väljamõistmist hagejalt. Nimetatud nõude osas tuleb kostja avaldus jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. 1) Hagimenetluse lahendis märgitud menetluskulude jaotuse alusel hüvitatakse hagimenetluse kulud. Taotlus kulude hüvitamiseks tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul (TsMS § 174 lg 1), seega ei saa nõuda menetluskulude jaotuse alusel nende kulude hüvitamist, mis on tekkinud peale hagimenetluse lõppu. 2) Menetluskulude hüvitamise avaldus vaadatakse läbi hagita menetluse sätete alusel, hagita menetluses kannab kulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1).
4.4.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele menetluskulu summas 127 000 krooni ehk käibivas vääringus 8116,78 eurot (ilma käibemaksuta).

2-09-15836 4.5.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel välja mõista hagejalt menetluskulude viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. juulit 2012 oli 1,00%. 4.6.Hageja vastuväidete osas märgib kohtunikuabi, et tsiviilasja hinna osas on põhjendus esitatud käesoleva määruse p-s 4; kostja esindaja tunnihinna 2000 krooni osas võib märkida, et esindaja kulude ülemäärast paisutamist piirab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud esindajakulude piirmäär. Nimetatud piirmäär kehtib täies ulatuses, olenemata sellest, mitu kohtuastet vaidlus läbis. Antud juhul kostja esindaja kulud piirmäära ei ületa. Esindaja toimingutele kulunud aja osas on hageja esitanud põhjendamata väiteid – kostja esindajal on võimatu objektiivselt hinnata teise isiku poolt mingi dokumendiga tutvumiseks või dokumendi koostamiseks kulutatud aega. Võimalik on kontrollida toimingute teostamist, kuna see kajastub kohtuasja toimikus, samuti on toiminguid, mis tulenevad lepingulise esindaja rollist protsessis, näiteks suhtlemine kliendiga ja kohtuga. Toimingud, mis ei ole kajastatud toimikus või mille teostamine ei ole seotud antud kohtuasjaga, on jäetud antud juhul arvestamata ning menetluskulud selles osas välja mõistmata. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohaldatud õigusnormid TsMS § 22.1 lg 3, § 138, § 144, § 173 - § 178, § 466, § 661.

Edith Oja kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.