Eron Sakur avaldus RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni ja täitemenetluse täiteasjas nr 189/2012/952 peatamiseks või ajatamiseks kuni Eron Sakuri poolt esitatud taotluse lahendamiseni Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eron Sakuri määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Eron Sakur (isikukood: XXX)
esindajad
Vastustajad (puudutatud isikud): sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskus kohtutäitur Jane Rumjantseva, esindaja Peeter Pekri Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta osaliselt Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määruse resolutsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „1.1. Jätta rahuldamata Eron Sakuri taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 alates 01.01.2009 kehtinud redaktsioon osas, milles
tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni;
1.2.Keelduda menetlusse võtmast Eron Sakuri avaldust täiteasjas nr 189/2012/952 täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud Eron Sakuri kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või vandeadvokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1.Eron Sakur esitas 08.10.2012 Tartu Maakohtusse avalduse ja 26.11.2012 täpsustatud avalduse, milles palus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud RLS redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni. Samuti palus avaldaja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2012/952 kuni E. Sakuri poolt esitatud taotluse lahendamiseni või alternatiivselt ajatada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2012/952 selliselt, et igakuise osamakse suurus ei ületaks 150 eurot kalendrikuus.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus keeldus 30. novembri 2012 määrusega Eron Sakuri avalduse RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 (alates 01.01.2009 kehtinud RLS redaktsioon osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni) põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 189/2012/952 menetlusse võtmisest. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt tuleb keelduda nimetatud nõuete menetlusse võtmisest, sest avaldaja on minetanud õiguse tugineda sellele, et RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 (alates 01.01.2009 kehtinud RLS redaktsioon osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni) on põhiseadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-15836, mis on täitedokumendiks täiteasjas nr 189/2012/952, on jõustunud kohtuotsus. Kohtul puudub seadusest tulenev õigus tunnistada kehtetuks kohtuotsust või muuta kohustust, mis on menetlusosalisele määratud jõustunud kohtuotsusega. Jõustunud kohtulahendit on võimalik uuesti läbi vaadata üksnes juhul, kui esitatakse teistmisavaldus (TsMS § 702 lg 1). Kohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et nimetanud kohtuotsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses on avaldaja küll vaidlustanud riigilõivu summat, kuid ei ole tuginenud riigilõivumäära põhiseadusevastasusele.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.E. Sakur esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määruse osalist tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võtta tema 08.10.2012 taotlus menetlusse; rahuldada taotlus ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud RLS redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti keeldunud avaldaja taotluse menetlusse võtmisest. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on õigus võtta seisukoht ka juba tasutud riigilõivu põhiseaduspärasuse osas (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-49-12 ja 3-2-1-12-12). Kohtupraktikas on väljendatud selgelt suunist, et põhiseadusvastase määra alusel nõutud riigilõivud tuleb kohtu poolt tagastada. Avaldajat ei tohiks halvemasse olukorda asetada põhjusel, et tal on osa selgelt ebamõistlikult suurest riigilõivust veel tasumata. Taotluse menetlemine on seda enam põhjendatud, et kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt kuuluks avaldaja apellatsioonkaebuselt tasumisele riigilõiv summas 750 eurot (11 734,95 krooni) ehk ligi neli korda väiksem riigilõivusumma; 2) on käesoleval juhul avaldajat kohustatud apellatsioonkaebuselt tasuma riigilõivu summas 2 556,47 eurot, millest avaldajal oli kohtule taotluse esitamise hetkel tasumata 1 917,35 eurot (vastava summa sissenõudmiseks alustas Riigi Tugiteenuste Keskus täitemenetluse). Avaldaja on tsiviilasja nr 2-09-15836 raames juba tasunud riigilõivuna üle 30 000 krooni (1 917,35 eurot) ja kautsjonina 4 658,72 krooni (297,75 eurot), mis ilmselgelt katab kogu õigusemõistmise kulud antud tsiviilasja raames; 3) määras Tallinna Ringkonnakohus 24.03.2010 määruses tsiviilasja hinnaks 367 224 krooni, milliselt nõudelt kuulus sel ajal kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni. Avaldaja hinnangul ei ole sedavõrd suur riigilõivu määr kooskõlas põhiseaduse §-ga 15 ning maakohus on põhjendamatult jätnud avaldaja taotluse menetlusse võtmata ning kontrollimata, kas avaldajalt täiendava riigilõivu nõudmine on põhiseaduspärane või mitte. Seda olukorras, kus avaldaja põhistas ümberlükkamatult, et riigilõiv, mille tasumist avaldajalt nõutakse, rikub avaldaja põhiõigusi ehk ei ole põhiseaduspärane. Avaldajalt tuleks välja mõista riigilõiv enne 01.01.2009 kehtinud riigilõivu redaktsiooni alusel (analoogselt toimis Riigikohus ka kohtuasjas nr 3-4-1-7-12).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb osaliselt Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määruse resolutsiooni ja sõnastada see järgmiselt: „1.1. Jätta rahuldamata E. Sakuri taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 alates 01.01.2009 kehtinud redaktsioon osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni.
1.2.Keelduda menetlusse võtmast E. Sakuri avaldust täiteasjas nr 189/2012/952 täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 30. novembri 2012 määrus muutmata.
5.Asja materjalide kohaselt esitas E. Sakur 08.10.2012 maakohtule avalduse täitemenetluse pikendamiseks ja ajatamiseks (tl 2-3). Avaldaja on 26.11.2012 kõrvaldanud kohtu nõudmisel puudusi ning palunud: 1) tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud
RLS redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni; 2) esimese alternatiivina peatada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2012/952 kuni E. Sakuri poolt esitatud taotluse lahendamiseni või teise alternatiivina ajatada täitemenetlus täiteasjas nr 189/2012/952 selliselt, et igakuise osamakse suurus ei ületaks 150 eurot kalendrikuus (tl 11-14). Tartu Maakohus keeldus 30. novembri 2012 määrusega E. Sakuri avalduse menetlusse võtmisest.
6.TsMS § 659 kohaselt ringkohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on taotletud tühistada Tartu Maakohtu 30. novembri määrus osas, milles kohus jättis menetlusse võtmata E. Sakuri taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaid vaidlustatud osas, s.o ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast E. Sakuri avaldust täitemenetluse peatamiseks või ajatamiseks.
7.Maakohus on ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast E. Sakuri taotlust tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus alates 01.01.2009 kehtinud redaktsiooni alusel tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni. TsMS sätted ei anna võimalust keelduda menetlusosalise poolt esitatud taotluse menetlusse võtmisest, vaid võimalik on taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse resolutsiooni, kuid see asjaolu ei too kaasa määruskaebuse rahuldamist.
8.Nähtuvalt maakohtu vaidlustatud määruse põhjendustest (otsuse punkt 7) on maakohus jätnud sisuliselt E. Sakuri taotluse rahuldamata. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja on minetanud õiguse tugineda sellele, et RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 (alates 01.01.2009 kehtinud redaktsioon osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni) on põhiseadusega vastuolus. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-15836, mis on täitedokumendiks täiteasjas nr 189/2012/952, on jõustunud kohtuotsus. Kohtul puudub seadusest tulenev õigus tunnistada kehtetuks jõustunud kohtuotsust või muuta kohustust, mis on menetlusosalisele määratud jõustunud kohtuotsusega. Põhiseaduse § 152 järgi jätab kohus kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 alusel asja lahendamisel kohtuotsuse või -määruse alusel võib Riigikohus tunnistada kehtetuks või põhiseadusega vastuolus olevaks õigustloova akti, välislepingu või selle sätte, samuti õigustloova akti andmata jätmise, mis on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv. Lähtudes Põhiseaduse §-st 152 ja Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg-st 2 saab kohus jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata asjassepuutuva seaduse. Antud juhul käesoleva tsiviilasja lahendamisel ei ole asjassepuutuvaks seaduseks RLS § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 (alates 01.01.2009 kehtinud redaktsioon osas, milles tsiviilasja hinna puhul summas 367 224 krooni kuulus tasumisele riigilõiv summas 40 000 krooni). Maakohus ja ka
ringkonnakohus ei kontrolli iseseisvas menetluses, s.o väljaspool kohtuasja lahendamist, sätete vastavust põhiseadusele. Seega tuleb jätta E. Sakuri taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et E. Sakuri nimetatud taotlus oleks olnud asjakohane tsiviilasja nr 2-09-15836 menetluses, milles tehtud lahendit täitemenetluses täidetakse.
9.Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, et kohtupraktikas on väljendatud selgelt suunist, et põhiseadusvastase määra alusel nõutud riigilõivud tuleb kohtu poolt tagastada ning teda ei tohiks halvemasse olukorda asetada põhjusel, et tal on osa selgelt ebamõistlikult suurest riigilõivust veel tasumata, juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu Riigikohtu üldkogu
02.aprilli 2013 lahendile nr 3-2-1-140-12. Viidatud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enamtasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-140-12 kohaselt ei saa kohus hinnata lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseaduspärast, kui taotlus on esitatud pärast menetluse lõppemist. Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-09-15836, mis on täitedokumendiks täiteasjas nr 189/2012/952, on jõustunud 11. aprillil 2011, s.o menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga.
5.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel E. Sakuri kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.