AS DNB Liising pankrotiavaldus Ingemar Saks`a pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): (registrikood 11315936)
AS
DNB
Liising
Võlausaldaja esindajad: Maarja Männik; Airi JansenUueda (AS DNB Liising juristi abi, Tartu mnt 10, 10145 Tallinn, tel:
8502, e-post: [email protected]) Võlgnik: Ingemar Saks (isikukood 38003176517, elukoht Kääpa küla, Lasva vald, 65545 Võrumaa, elukoht registri kohaselt Anne tn 49-114, Tartu linn, Tartu maakond; epost: [email protected]); Pankrotihaldur Küllike Mitt, kontaktandmed OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a Tartu, telefon 7 420 583; 50 53 344; e-post: [email protected]. Istungi toimumise aeg
20.02.2012.a.
Istungil osalenud isikud
Võlausaldaja esindaja Airi Jansen –Uueda; võlgnik Ingemar Saks
Resolutsioon
1.Rahuldada võlausaldaja AS DNB Liising (registrikood 11315936) avaldus Ingemar Saksa (Saks, isikukood 38003176517) pankroti väljakuulutamiseks.
Kuulutada välja Ingemar Saksa (Saks, isikukood 38003176517) pankrot 16. oktoobril 2012.a. kell 14.00
3.Nimetada Ingemar Saksa pankrotihalduriks Küllike Mitt, kontaktandmed OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a Tartu, telefon 7 420 583; 50 53 344; e-post: [email protected].
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 31. oktoober 2012.a. algusega kell 11.00 Võrus, Vabaduse 13 asuvas Tartu Maakohtu Võru kohtumaja saalis nr 1.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
1.AS DNB Liising (edaspidi Võlausaldaja) ja OÜ Saksaliisu (edaspidi Liisinguvõtja) vahel sõlmiti 04.01.2008.a liisinguleping nr 048538 (edaspidi Liisinguleping), mille alusel andis Võlausaldaja Liisingulepingu kehtivuse perioodiks Liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse Liisingulepingu objektiks oleva harvendusraide Harvester MHT 9002HV. Liisinguvõtja kohustus tasuma Võlausaldajale Liisingulepingus ettenähtud korras liisingu osamakseid ja intressimakseid ning täitma muid Liisingulepingus fikseeritud kohustusi. Samal päeval sõlmiti Võlausaldaja ja Ingemar Saksa (Saks) (edaspidi Võlgnik) vahel käendusleping nr 048538 (edaspidi Käendusleping) millega Võlgnik võttis endale kohustuse tagada kõiki Liisingulepingust tulenevaid kohustusi solidaarselt Liisinguvõtjaga. Võlgniku vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati 210 516,98 eurot. Liisinguvõtja ei suutnud kohustusi kohaselt täita. Võlausaldaja edastas Liisinguvõtjale teatise 08.06.2009.a. tekkinud võlgnevusest ning Liisingulepingu ülesütlemise kohta, mille kättesaamist kinnitas Võlgnik, kui Liisinguvõtja juhatuse liige, oma allkirjaga. Põhjusel, et Liisinguvõtja ega Võlgnik ei kasutanud Võlausaldaja poolt teatises võimaldatud täiendavat tähtaega Liisingulepingu järgse võlgnevuse tasumiseks, ütles Võlausaldaja edastatud teatise alusel 22.06.2009.a Liisingulepingu üles. 1.1 Käesoleva pankrotiavalduse esitamise hetke seisuga on Võlausaldaja nõue Võlgniku vastu 7 360,25 eurot (seitse tuhat kolmsada kuuskümmend eurot ja 25 senti), so: tähtajaks tasumata osamaksed summas 5 201,21 eurot; tähtajaks tasumata intressid summas 1 124,94 eurot; tähtajaks tasumata viivised summas 1 034,10 eurot. Võlgnevuse kohta saatis Võlausaldaja Liisinguvõtjale ja Võlgnikule 27.09.2010.a võlateatise. Liisinguvõtjale ega Võlgnikule võlateatiseid kätte toimetada ei õnnestunud, kuid lähtuvalt Liisingulepingu üldtingimuste punktist 10.3. luges Võlausaldaja võlateatised 27.10.2010.a kättetoimetatuks, sest viimased edastati Liisinguvõtja ja Võlgniku lepingulistele aadressidele ning need tagastati postiasutuse poolt hoiutähtaja möödudes. Lisaks põhivõlgnevusele on viivis, arvutatuna 5 201,21 euro suuruselt põhivõla summalt alates 27.10.2010.a (pankrotiavalduse lisas 5 toodud võlgnevuse sissenõutavaks muutumise kuupäev) kuni 10.01.2012.a (pankrotiavalduse esitamise kuupäev). Lähtuvalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 113 lg-st 6 ei arvesta Võlausaldaja viivist intressisummalt. Tulenevalt mõistlikkuse ja hea usu põhimõttest vähendab Võlausaldaja viivisenõuet ning palub mõista välja viivis põhinõudega võrdses osas. 2(6)
1.2 Võlausaldaja on korduvalt Võlgnikku informeerinud, et Liisinguvõtja on rikkunud Liisingulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu Võlausaldaja on nimetatud Liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetanud. Kuna Võlgnik vaatamata korduvatele meeldetuletamistele ei ole asunud võlgnevust tasuma, on Võlausaldajal alust arvata, et Võlgnik on maksejõuetu. Liisingulepingust 048538 tulenev nõue Võlgniku vastu kokku on summas 7 360,25 eurot (sh põhivõlgnevus summas 5 201,21 eurot ja kõrvalnõue summas 2 159,04 eurot), millele lisandub viivisenõue summas 5 201,21 eurot. 1.3 VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tähtpäev on kindel päev, mil kohustus tuleb täita, tähtpäeva saabumine määratakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 1 kohaselt tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäev on vastavalt VÕS § 82 lg le 1 määratletav, peab võlgnik kohustuse täitma sellel päeval, kui ta teeb seda varem, on tegemist ennetähtaegse täitmisega, kui aga hiljem, on ta kohustust rikkunud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Pankrotiseadus (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja on Võlgnikku korduvalt teavitanud nõudest ja andnud täiendavaid tähtaegu kohustuste täitmiseks, kuid Võlgnik hoiab kohustustest kõrvale. Eeltoodust lähtuvalt on Võlausaldaja seisukohal, et Võlgnik on maksejõuetu ning olukord ei ole mööduv. Krediidiinfo eraisiku krediidireitingu 09.01.2012.a väljavõttest nähtub, et Võlgnikul on alates aastast 2007 täitmata rahalisi kohustusi nelja erineva krediteerija juures kuni 64 000 euro ulatuses ja 2009 aastast alates pangandussektoris kuni 64 000 euro ulatuses. Ühtlasi puudub Võlgnikul kinnisvara, mille arvelt oleks võimalik tekkinud võlgnevus katta. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt loetakse võlgniku maksejõuetus põhistatuks, kui võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud (saatnud pankrotihoiatuse) kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja saatis Võlgnikule pankrotihoiatuse 20.09.2011.a, mille kättesaamist kinnitati 22.09.2011.a. Tulenevalt TsMS § 322 lg-st 1 loeb Võlausaldaja pankrotihoiatuse kättetoimetatuks, kuna viimase võttis vastu Võlgniku vanaema. Võlgnik ei täitnud kohustust ka peale pankrotihoiatuse kättesaamist. Seega on nõue sissenõutav, pankrotihoiatus on Võlgniku poolt kätte saadud ning pankrotiolukord on tõendatud. AS DNB Liising poolt käesolevaga esitatud pankrotiavaldus ja kuulutada välja Ingemar Saksa (Saks, isikukoodiga 38003176517) pankrot.
2.20.02.2012 kohtumäärusega kohustati võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasuks ja kulutusteks kokku 1 000 (üks tuhat) eurot. Võlausaldaja tasus nimetatud summa 01.03.2012. 05.03.2012 määrusega nimetati Ingemar Saksa ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mitt.
3.Ajutise halduri seisukoha kohaselt on pankrotimenetluse läbiviimine võimalik ainult juhul, kui võlausaldajate või kolmandate isikute poolt seda täiendavalt finantseeritakse. Juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima, esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
4.Avaldaja palus vastuses võlgniku pankrott välja kuulutada, sest on võimalus Kinnistu 1 ja Kinnistu 2 tagasivõitmiseks. 3(6)
5.17.09.2012 kohtumäärusega tegi kohus võlausaldajale või kolmandatele isikutele ettepaneku tasud pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 2000 (kaks tuhat) eurot.
6.Võlausaldaja tasus nõutud summa 08.10.2012. Ajutise halduri aruanne
7.Võlgniku varad. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et seisuga 05.03.2012 kuulub võlgnikule järgmine vara: 1) arvelduskontol 10402035194003 AS’s SEB Pank rahalisi vahendeid 0,03 €; 2) arvelduskontol 1107908693 AS’s Swedbank rahalisi vahendeid 0,00 €; 3) arvelduskontol 4278627702807 AS’s Eesti Krediidipank rahalisi vahendeid 0,32 €; 4) arvelduskontol 17001114917 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis rahalisi vahendeid 0,00 €; 5) maksude ettemaksed 0,00 €; 6) Saksaliisu OÜ (rg-kood 11438219, Sauraoja kinnistu, Halla küla Vastseliina vald Võrumaa 65204, osakapital 40 000,- kr, esmakande aeg 13.11.2007.) osa nimiväärtusega 40 000,- kr. Kuna Saksaliisu OÜ osakutega börsil ei kaubelda, siis on Ingemar Saks’a osaku hinda käesoleva pankrotimenetluse raames ka äärmiselt raske määrata. Saksaliisu OÜ ei ole esitanud kogu oma tegevusaja jooksul mitte ühtegi majandusaasta aruannet, mille alusel võiks teha järeldusi äriühingu vara, kohustuste ja maksevõime kohta. Ingemar Saks’a selgituste kohaselt Saksaliisu OÜ’l puudub majandustegevus ja vara juba aastaid. Samas nähtub äriregistri andmetest, et äriühingul on tasumata maksuvõlad kogusummas 6 590,50 € ning maksuvõlgadele lisanduvad intressid summas 4 629,40 €. Eeltoodut arvestades on Saksaliisu OÜ suure tõenäosusega maksejõuetu äriühing ning Ingemar Saks’ale kuuluva osaku turuväärtus on faktiliselt 0,00 €. Isikule on tehtud sundlõpetamise hoiatus. 7.1 Ingemar Saks’a kirjaliku seletuse kohaselt nõuded puuduvad. Lisaks on liiklusregistris registreeritud Ingemar Saks’a nimele traktor MTZ 80L (riiklik reg. märk 3097TA, esmase kasutuselevõtu aeg 1988), traktor John Deere 4230 (riiklik reg. märk 3932TA, esmase kasutuselevõtu aeg 1976), sõiduauto Ford Sierra (riiklik reg. märk 880TAT, esmase kasutuselevõtu aeg 1986), mille kohta Ingemar Saks on avaldanud, et faktiliselt ei ole kõnealuseid liiklusvahendeid enam alles seoses nende utiliseerimisega või vargutsega. Ajutisel halduril puuduvad käesoleva aruande esitamise hetkeks andmed, mis kummutaksid võlgniku väiteid. 7.2 Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgnikule kuuluva vara väärtus ei ületa 0,35 €. 7.3 Ajutise halduri poolt kogutud andmetest ja Ingemar Saksa kirjaliku seletuse kohaselt ei saa ta ametlikku palgatulu ning seega ei ole isiku palgatuluga kui pankrotivara suurendamise allikaga võimalik arvestada. 7.4 Võlgnikul puuduvad laekumised äritegevusest ja hetkel ei ole võimalik arvestada osaniku dividendituluga ja juhatuse liikme tasuga kui Ingemar Saksa pankrotivara suurendamise allikatega. 7.5 Ingemar Saks’a selgituste kohaselt ei ole tal mingeid muid eelpool nimetamata sissetulekuid. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud Ingemar Saks’al mingeid muid sissetulekuid. 7.6 Võlgniku vara tagasivõtmise võimalusi hinnates märgib ajutine haldur järgmist. Ingemar Saks on võõrandanud viimase viie aasta jooksul kõik temale kuulunud kinnisasjad (13 tk), mille tegelik turuväärtus tehingu tegemise hetkel ja ostja poolt vara eest faktiline tasumine on jäänud dokumentaalsete tõendite puudumise tõttu käesolevaks hetkeks ebaselgeks. Eeltoodut arvestades peab ajutine haldur isiku suhtes pankroti väljakuulutamise korral põhjendatuks nimetatud tehingute põhjalikumat uurimist. 4(6)
Tähelepanuväärseimateks tehinguteks on Ingemar Saks’a poolt 03.08.2009. tehtud tehinguid oma lähikondsega (isa) – Aavo Saks’aga, mille puhul Ingemar Saks kinkis temale kuulunud kaks kinnistut reg. osa nr 65941 (Vargal I) ja reg. osa nr 634741 (Külaveere) isale. Pooled määratlesid tehingus kinnistute väärtuseks vastavalt 150 000,- kr ja 100 000,- kr. Ingemar Saks’a selgituste kohaselt oli vaatamata tehingu kinkelepinguna vormistamisele tegemist siiski tasulise tehinguga. Kinnistute võõrandamisega Aavo Saks’ale tagastas Ingemar Saks väidetavalt samade kinnistute soetamiseks Aavo Saks’alt võetud laenu. Tehing vormistati kinketehinguna ainuüksi notari soovitusel lähikondsete vahelise tehinguga seotud tasude ja lõivude vähendamiseks. Ingemar Saks’a väidetel oli nendel kinnistutel juba nende soetamise hetkeks teostatud eelmiste omanike poolt lageraie ning mingit raieküpset metsa nendel kinnistutel võõrandamise hetkel ei olnud. Kuna antud asjaolude kohta täpsemaid andmeid ei ole esitatud, ei ole ajutisel halduril võimalik hetkel hinnata kõnealuse kinkelepingu tagasivõitmisega seotud võimalusi ning väljendada seisukohta ülalnimetatud kinnistuste tagasivõitmise majandusliku otstarbekuse kohta. 7.7 Võlgniku kohustuste osas märgib ajutine haldur, et pandiga tagatud võlakohustused puuduvad. Pandiga tagamata võlakohustusi on kokku krediidiasutustele, liisinguandjatele ja kohtutäituritele 118 337,78 eurot. Võlakohustused kasvavad iga päevaga seoses tähtajaks tasumata võlgadelt arvestatavate viivitusintressidega. Lisaks on Ingemar Saks avaldanud, et tal järgmised varalised kohustused: 1) võlg Priit Süüden’ile laenulepingu alusel. Täpset võlga ei tea, kuid need võivad ulatuda 31 955,82 €. (Priit Süüden ei ole ajutise halduri päringule käesolevaks hetkeks vastanud). 2) võlg Aavo Saks’ale laenulepingu 10.05.2004. alusel. Täpset võlga ei tea, kuid need võivad ulatuda 15 000,00 €. (Ajutisele haldurile esitatud laenulepingu järgi oli laenu summaks vaid 9 586,75 €). Seega võivad võlgniku Ingemar Saksa võlakohustused ulatuda 165 00, 00 (või enama) euroni. 7.8 Ajutine haldur seisukohal, et võlgnik – Ingemar Saks ei suuda mõistliku aja jooksul rahuldada kõigi teadaolevate võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis viitaks võlgniku tulude hüppelisele suurenemisele ja tema majandusliku olukorra järsule paranemisele. Seega võib öelda, et võlgnik on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. 7.9 Ajutise halduri seisukoha kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks nn muu asjaolu ja käesolevaks hetkeks ei ole tuvastatud süüte tunnustega tegusid. Maksejõuetuse on põhjustanud isiku poolt endale suure laenukoormuse võtmine, samuti kolmandate isikute kohustuste enda kanda võtmine liiga suures ulatuses. Isik ei ole hinnanud piisavalt põhjalikult riske seoses tema poolt juhitavate äriühingute - Saintrans OÜ ja Saksaliisu OÜ poolt võetud laenu- ja liisingukohustuste tagamiseks käenduslepingute sõlmimisel ega näinud ette neid negatiivseid tagajärgi, mis talle kaasnevad juhul kui äriühingud muutuvad maksejõuetuks, ta ise kaotab töö või tema sissetulekud järsult kahanevad. Arvestades Ingemar Saks’ale kuuluvate kinnisasjade müügiprotsesse ning Ingemar Saks’a poolt juhitud äriühingute majandustegevuse seiskumist, olen seisukohal, et isiku alaline maksejõuetus on välja kujunenud juba hiljemalt 2009. aastal. 7.10 Ajutine haldur leiab, et pankrotimenetluse läbiviimine on konkreetsel juhtumil võimalik ainult võlausaldajate või kolmandate isikute poolt pankrotimenetluse täiendava finantseerimise korral. Juhul kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima, esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
8.Avaldaja (võlausaldaja) AS DNB Liising on kirjalikus vastuses avaldanud, et nõustub ajutise halduri hinnanguga võlgniku olemasolevate varade osas, kuid peab oluliseks märkida, et hindab reaalseks ka võlgniku varade olulist suurendamist läbi võlgniku poolt 03.08.2009.a sooritatud kinkelepingute tagasivõitmise PankrS § 111 lg 1 p.2 alusel või alternatiivselt PankrS § 110 lg 1 p.3 alusel juhul kui menetluse käigus tuvastatakse, et vastavatel tehingutel ei ole kinke iseloomu. 5(6)
Tagasivõitmise menetluse tulemusena laekub võlgniku pankrotimenetluses pankrotivara hulka 2 kinnistut, mille arvel on võimalik tasuda nii pankrotimenetlusega kaasnevaid kulusid kui ka rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid. Avaldaja palub kuulutada võlgnik pankrotis olevaks. Kohtumääruse põhjendused
9.Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega ja kuulanud ära võlgniku arvamuse ja ajutise halduri seisukoha, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on antud asjas pankrotilahendi tegemiseks vajalikud toimingud teinud, sh. on asjas peetud kohtuistung ning arvestades senist menetlusaega ei pea kohus uue istungi pidamist enam vajalikuks. Võlausaldaja ei ole oma avaldusest loobunud ja on kohtule kirjalikult teatanud, et jääb avalduse juurde ning soovib võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik ei ole senini võlausaldaja nõudest midagi tasunud. Kohus kuulutab välja Ingemar Saksa (isikukood 38003176517) pankroti. Pankrotihaldur Küllike Mitt esitas 15.10.2012 kirjaliku nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks ning sellest tulenevalt määrab kohus pankrotihalduriks Küllike Mitti.
10.PankrS § 1 lg-te 2 ja 3 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud võlgniku maksejõuetus, maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlausaldaja on esitatud avaldust piisavalt põhjendanud. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
11.Kohus leiab, et võlgnik Ingemar Saks on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara 0,35 € ja kohustusi kokku 165 000,00 €, mis kasvavad iga päevaga seoses arvestatavate viivitusintressidega. Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille arvelt neid kohustusi täita. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, kuid neid kulutusi on tasunud avaldaja. Seega on võimalik välja kuulutada Ingemar Saksa pankrott ja teostada pankrotimenetlust.
12.Ajutise halduri tasu väljamaksmine on lahendatud eraldi määrusega.
Heiki Kolk kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.