2-12-1289/25 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-12-1289 12.06.2014. a esitas pankrotihaldur Küllike Mitt kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu PankrS § 158 lg 4 tähenduses ja PankrS § 158 lg 3 kohase aruande. DNB Liising AS (praegune ärinimi DNB Pank AS) nõudis Ingemar Saks’a pankroti väljakuulutamist vaatamata asjaolule, et võlgnikul puudus vara isegi pankrotimenetluse kulude katteks. Seda seetõttu, et DNB Liising AS hindas vara pankrotivarasse tagasivõitmise potentsiaali selles menetluse staadiumis heaks. Kohus kuulutaski 16.10.2012. a välja Ingemar Saks’a pankroti ja Ingemar Saks’a pankrotihaldur ning pankrotitoimkond (mille kaks liiget olid nimetatud DnB Pank AS’i poolt) seadsid pankrotimenetluse põhieesmärgiks selgitada täpsemalt välja vara tagasivõitmise võimalused (sh. selgitada välja tagasivõidetava vara turuväärtus), esitada hagi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja rahuldada võlausaldajate nõuded tagasivõidetud vara arvelt. Seejuures arvestati, et tagasivõitmise hagiga seotud kohtukulusid hakkab finantseerima DnB Pank AS. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise hagi ettevalmistamiseks tellis haldur nende metsakinnistute hindamise, mille osas pankrotitoimkond ja pankrotihaldur olid seisukohal, et need võivad olla potentsiaalselt tagasivõidetavad. 2013. aasta maikuus lõppes metsakinnistute hindamine ja haldur edastas hindamisaktid pankrotitoimkonna liikmetele ja DnB Pank AS’i esindajatele tutvumiseks. 2013. sügisel jõudis haldurini informatsioon, et DNB Pank AS ei ole siiski kindel hagi esitamise ja sellega seotud kohtukulude finantseerimise mõttekuses. Eeltoodut arvestades kutsus haldur kokku Ingemar Saks’a võlausaldajate üldkoosoleku otsustamaks tagasivõitmise hagi esitamise otstarbekuse ning kohtumenetlusega seotud kulude finantseerimise. 17.03.2014. a toimunud Ingemar Saks’a võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad arvestades pankrotivaras rahaliste vahendite puudumist ning võlausaldajate soovimatust teha täiendavaid kulutusi seoses Ingemar Saks’a pankrotimenetlusega mitte anda haldurile luba täiendavate kulutuste tegemiseks Ingemar Saks’a pankrotimenetluses vara tagasivõitmiseks või mistahes muu kohtumenetluse algatamiseks. Kohus on avaldanud 17.06.2014. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 2 000,00 eurot hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul alates käesoleva teate ilmumisest. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3)

Tsiviilasi nr 2-12-1289 9) tasuliste registriteenustega, riigilõivuga seotud kulud 6,05 €; Ingemar Saks’a pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril olnud vajalik kasutada bürooteenust. Selleks on ostetud jooksvalt teenust OÜ’lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks võlgnikuga ja võlausaldajatega. Kõikide pankrotimenetluse ajal kasutatud teenuste eest esitas OÜ ÜK Büroo koondarve 31.05.2014. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt PankrS §’le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ’ga Õigusbüroo Faktootum). PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt PankrS §’le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Pärast eelnimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §’s 146 sätestatule. Haldur on 18.03.2014. esitatud jaotusettepanekus teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb Ingemar Saks’a pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega PankrS § 158 alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse ajal tekkinud või pankrotimenetluse jätkumisel tekkivaid kohustusi. Arvestades Ingemar Saks’a pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olnud rahalisi vahendeid ning pankrotimenetluse aegseid rahalisi laekumisi on pankrotimenetluse ajal tekkinud kulusid olnud võimalik katta vaid osaliselt – s.o. summas 2,20 €.

Tsiviilasi nr 2-12-1289 enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Lähtudes PankrS §’st 111 lg 3 võib kohus PankrS § 111 lg 1 sätestatud alusel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Pankr § 119 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 kui teine pool teadis või pidi tehingu tegemisel teadma, et tehing kahjustab teiste võlausaldajate huve, saab ta võlgnikule üleantu eest nõuda hüvitist üksnes pankrotivõlausaldajana. Sel juhul loetakse teise poole hüvitisenõue tunnustatuks ja rahuldatakse samas järgus PankrS §’s 153 lõike 1 punktis 3 nimetatud nõuetega. Ingemar Saks on võõrandanud viimase viie aasta jooksul kõik temale kuulunud kinnisasjad (13 tk), mille tegelik turuväärtus tehingu tegemise hetkel ja ostja poolt vara eest faktiline tasumine on jäänud dokumentaalsete tõendite puudumise tõttu ebaselgeks. Eeltoodut arvestades pidas haldur põhjendatuks nimetatud tehingute põhjalikumat uurimist. Tähelepanuväärseimateks tehinguteks pidas haldur Ingemar Saks’a poolt 03.08.2009 tehtud tehinguid oma lähikondsega (isa) – Aavo Saks’aga, mille puhul Ingemar Saks kinkis temale kuulunud kaks kinnistut reg. osa nr 65941 (Vargal I) ja reg. osa nr 634741 (Külaveere) isale. Pooled määratlesid tehingus kinnistute väärtuseks vastavalt 150 000,- kr ja 100 000,- kr. Ingemar Saks’a selgituste kohaselt oli vaatamata tehingu kinkelepinguna vormistamisele tegemist siiski tasulise tehinguga. Kinnistute võõrandamisega Aavo Saks’ale tagastas Ingemar Saks väidetavalt samade kinnistute soetamiseks Aavo Saks’alt võetud laenu. Tehing vormistati kinketehinguna ainuüksi notari soovitusel lähikondsete vahelise tehinguga seotud tasude ja lõivude vähendamiseks. Ingemar Saks’a väidetel oli nendel kinnistutel juba nende soetamise hetkeks teostatud eelmiste omanike poolt lageraie ning mingit raieküpset metsa nendel kinnistutel võõrandamise hetkel ei olnud. Aavo Saks on halduri päringule vastuseks teatanud, et andis Ingemar Saks’ale 30.10.1999. laenu summas 250 000,- kr kinnistu reg. osa 65941 (Vargal I) ostmiseks ja 12.12.2003. laenu summas 150 000,- kr kinnistu (Külaveere) ostmiseks. Vastavalt laenulepingule kohustus Ingemar Saks tasuma laenuraha kasutamise eest intressi 1 % kuus. Ingemar Saks kohustus laenud tagasi maksma rahas või siis selle võimatuse korral vormistama kinnistud Aavo Saks’a nimele. 03.08.2009. sõlmitud kinkelepinguga täitis Ingemar Saks enda laenulepingujärgsed kohustused Aavo Saks’a ees. Lisaks on Aavo Saks teatanud, et pärast kinnistute omandamist on ta teostanud nendele olulises ulatuses parendusi – rajatud on kilomeetrite ulatuses metsateid, teostatud on metsahooldustöid ja raideid, istutatud uusi puid, rajatud kraave, paigaldatud truupe ja teostatud muid metsahooldusega seonduvaid töid. Aavo Saks hakkas 2009. tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana ning see tegevus on hõlmanud muuhulgas nimetatud metsakinnistuid. Kinnistud on registreeritud FIE Aavo Saks’a ettevõtluses kasutatava varana ning sellega seoses on ta saanud ettevõtlustoetust, samuti SA Erametsakeskus ja PRIA poolt antud toetusi (noore metsa rajamise ja hooldamise toetus, pindalatoetus). Saadud toetustega seoses on nende kinnistutega võetud pikaajalisi kohustusi vähemalt 5. aastaks. Aavo Saks ei ole detailsemaid andmeid kinnistutele tehtud parenduste, tehtud kulutuste ja saadud toetuste kohta esitanud. Vargal I ja Külaveere metsakinnistute turuväärtuse selgitamiseks ning vara pankrotivarasse tagasivõitmise hagi majandusliku otstarbekuse hindamiseks tellis haldur kooskõlastatult pankrotitoimkonnaga kõnealuste kinnistute hindamise. Mais 2013. a lõppes metsakinnistute hindamine ja haldur edastas hindamisaktid pankrotitoimkonna liikmetele ja DnB Pank AS’i (kui pankroti väljakuulutamist nõudnud isiku) esindajatele tutvumiseks. 2013. a sügisel jõudis haldurini informatsioon, et DnB Pank AS ei ole siiski kindel hagi esitamise ja sellega seotud kohtukulude finantseerimise mõttekuses. Pärast DnB Pank AS’lt 26.02.2014. taotluse saamist pankrotitoimkonna liikme Airi Jansen-Uueda tagasi kutsumiseks kutsus haldur kokku Ingemar Saks’a võlausaldajate üldkoosoleku (17.03.2014), mille ühe päevakorra punktina

Tsiviilasi nr 2-12-1289 pidi võlausaldajad otsustama ka tagasivõitmise hagi esitamise ning kohtumenetlusega seotud kulude finantseerimise otstarbekuse. 17.03.2014 toimunud Ingemar Saks’a võlausaldajate üldkoosolekul otsustasid võlausaldajad arvestades pankrotivaras rahaliste vahendite puudumist ning võlausaldajate soovimatust teha täiendavaid kulutusi seoses Ingemar Saks’a pankrotimenetlusega mitte anda haldurile luba täiendavate kulutuste tegemiseks Ingemar Saks’a pankrotimenetluses vara tagasivõitmiseks või mistahes muu kohtumenetluse algatamiseks. 2) korraldanud olemasoleva pankrotivara kohta informatsiooni kogumise. Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada Ingemar Saks’al realiseerimiskõlbuliku materiaalse vara olemasolu. Samuti ei ole õnnestunud tuvastada sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid; kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust; puuduste ilmnemisel suhelnud võlausaldajatega ja andnud neile võimaluse nõudeavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. 4) korraldanud ja viinud läbi Ingemar Saks’a pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku. Ingemar Saks’a pankrotimenetluses toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek 15.03.2013, millel tunnustati võlausaldajate poolt esitatud nõudeid kogusummas 191 354,21 €. Haldur esitas 18.03.2014 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale kinnitamiseks Ingemar Saks’a pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 25.04.2014 ja määrus on 26.05.2014 jõustunud. 5) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal. Tuginedes pankrotiseaduse §’le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil. Pankrotiseaduse § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pankrotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pankpankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes pankrotiseaduse §’le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt pankrotiseaduse §’le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on regulaarselt suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. 6) pidanud jooksvalt arvestust võlgniku sissetuleku üle ning taganud võlgnikule pankrotiseaduses ning täitemenetluse seadustikus sätestatud ulatuses rahaliste vahendite saamise pankrotimenetlusega seoses blokeeritud arvelduskontodelt. Haldur on koostanud igakordse laekumise korral arvestuse, millises summas on võlgnikul õigus arvelduskontole laekunud vahendeid käsutada ning milline summa kuulub pankrotivarasse. 7) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning korraldanud pankrotitoimkonnale nende tööks vajaliku informatsiooni edastamise toimkonna otsuste ning kooskõlastuste saamiseks.

Tsiviilasi nr 2-12-1289 vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 2,20 € hüvitada pankrotihaldurile võlgniku arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt. DnB Pank AS (endine ärinimi DNB Liising AS) on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks 01.03.2012. a tasunud 1 000,00 € ja 08.10.2012. a tasunud 2 000,00 €, mille arvel saab tasuda pankrotihaldur Küllike Mitt ́i tasu koos maksudega (kokku 1 063,97 €) ja pankrotimenetluse kulud summas 900,29 € koos maksudega ning ülejäänud summa tuleb DNB Pank AS-le tagastada. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Tulenevalt PankrS § 171 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. Ingemar Saks esitas kohtule 31.10.2012 võlgniku avalduse, milles palus vabastada ennast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Ingemar Saks kinnitas, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada kohustustest vabastamise ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi (II kd tl 127). Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 31.10.2012. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lg 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS §-s 170 lg 1 sätestatud tähtaega järgides. Võlgniku avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole Ingemar Saks ́a kohustustest vabastamise avaldusele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ingemar Saks ́a kohustustest vabastamise menetlus. Vastavalt PankrS § 172 lg 1, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur avaldas 02.06.2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 12.06.2014 päevakorraga mh kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Koosolekust võttis osa võlausaldaja AS Bigbank, kes omab 2 713 häält. Ingemar Saks ́a pankrotimenetluses 12.06.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosolek otsustas teha kohtule ettepaneku Ingemar Saksa enda kohustamiseks täitma usaldusisiku kohustusi ning juhul kui kohus ei pea võimalikuks määrata Ingemar Saks ́a ennast täitma usaldusisiku kohustusi palub üldkoosolek kohtul määrata Ingemar Saks ́a usaldusisik omal äranägemisel. Võlausaldajate üldkoosolekul viibinud Ingemar Saks avaldas, et on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus leiab, et kuna võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud teha kohtule ettepaneku võlgniku Ingemar Saks ́a enda kohustamiseks täitma usaldusisiku kohustusi, Ingemar Saks ́a sellekohane nõusolek on protokollitud võlausaldajate üldkoosolekul, jätab kohus antud juhul usaldusisiku määramata ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Tulenevalt PankrS 173 lg 3 loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud