lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-7820/27

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 15.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-7820/27
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.10.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1469
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 122 lg 1, 2Tsiviilasja hindTsMS § 436 lg 2, 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusAÕS § 75 lg 1Koormatiste ja kulutuste kandmineKOS § 13 lg 1TsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 134 lg 3Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-7820/31Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult

15.oktoobril 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-7820

Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu kostja kohustamises eemaldada hagejale kuuluva korteri küttesüsteemile paigaldatud eraldi soojusmõõtja ja hageja õiguse tunnistamises keelduda tasumast küttearvetest perioodi november 2010.a. kuni aprill 2011.a. 442,52 euro suurust summat Hageja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx; e- post: xxxx); Hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Natalia Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, Herne 23-2, 10135 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja seaduslik esindaja Xxxx.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagihind

442,52 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

24.09.2012.a.

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada Xxxx õigust keelduda tasumast küttearvetest perioodi november 2010.a. kuni aprill 2011.a. 442,52 euro suurust summat.
3.Jätta rahuldamata Xxxx nõue OÜ Xxxx kohustamiseks eemaldama hagejale kuuluva korteri küttesüsteemile paigaldatud eraldi soojusmõõtja. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 23.09.20262-26-18673/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-26-13716/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 25.08.20262-19-8647/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-20553/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
1.Xxxxmenetluskulud jätta 50% ulatuses OÜ Xxxx kanda ja 50% ulatuses tema enda kanda. OÜ Xxxx menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.Xxxx esitas 25.02.2011.a. kohtule hagi Xxxx OÜ vastu. 12.08.2011.a. täpsustatud hagiavalduse kohaselt omandas hageja 08.02.2006.a. korteriomandi asukohaga xxxx. Elamus ei ole loodud korteriühistut ja maja hooldamise ning haldamisega tegeleb kostja. Alates 2006.a. on Xxxx elamu eraldi asetsevas tiivas paiknevatele korteritele nr. 2-5 paigaldatud soojusarvestid ning alates 2010 aasta kütteperioodist esitatakse korteritele 2-5 küttearveid just nende näitude järgi. Teistele korteritele soojaarvesteid paigaldatud ei ole ja nende vahel jagatakse elamu küttekulud võrdeliselt neile kuuluva korteriomandi suurusega. Hagejale kütte eest esitatud arved on perioodil november 2010.a. kuni aprill 2011.a. suuremad kokku 442,52 euro võrra. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama hagejale kuuluva korteri küttesüsteemile paigaldatud eraldi soojusmõõtja ja tunnustada hageja õigust keelduda tasumast küttearvetest perioodi november 2010.a. kuni aprill 2011.a. 442,52 euro suurust summat. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagejal tuleb tasuda tegelikult tarbitud küttekulu eest. Tallinnas Xxxx asuv eluhoone koosneb kahest ühist seina omavast osast, millest 7-korruseline hoone on täielikult renoveeritud, väiksem hoone on renoveerimata. Hageja korter asub väikses renoveerimata majaosas. Küttekulude mõõtmiseks on paigaldatud kaks soojusmõõtjat, millest esimene asub kaugkütte hoonesse siseneval torustikul ning selle näitude alusel esitab Tallinna Küte ühisusele tarbitud soojuse eest arveid. Teine soojamõõtja on paigaldatud väiksemasse hoonesse minevale torustikule ja sellega mõõdetakse selle hoone poolt tarbitud soojushulka. Kostja tellis hoonete küttekulude suure erinevuse põhjuse väljaselgitamiseks energiaaudiitori arvamuse. Selle kohaselt on väiksema hoone suur küttekulu põhjustatud seinte ja katuse soojustamata jätmisest. Soojusmõõtja paigaldamine otsustati 26.04.2006.a. korteriomanike üldkoosoleku otsusega. Kostja palub hagi jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on eluruumi asukohaga Xxxx, Tallinnas omanik (t/l 45). Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on esitanud hagejale arveid perioodil november 2010.a. kuni aprill 2011.a. nn „väikese maja“ soojamõõturite näitudest lähtuvalt. 2011.a. kütteperioodil arvestas kostja hagejale küttekulu lähtuvalt tema kaasomandi suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud ka summat 442,52 eurot, mida hageja loeb enammakstuks võrreldes tegelikult tasuda tuleva kohutusega. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on õigesti määranud hagejale küttekulude summa lähtudes väikese maja soojusmõõdikute näidust. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja küttekulude jaotuse määramisel lähtunud ekslikult soojusmõõturite näitudest. Kuivõrd Tallinnas Xxxx elamus ei ole loodud korteriühistut, toimub korteriomandite valitsemine korteriomandiseaduse (KOS) alusel. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. AÕS sätteid kohaldatakse korteriomanike suhtes niivõrd, kui korteriomandiseadusest (KOS) ei tulene teisiti. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
6.Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille kohaselt oleksid Xxxx elamu korteriomanikud sõlminud kokkuleppe, millega oleksid korteriomanikud otsustanud kalduda küttekulude jaotamisel kõrvale seaduses sätestatud kulude jaotusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes (RKTKo 09.02.2011.a. nr 3-2-1-146-10, p. 11). Samas lahendis osundas Riigikohus, et korteriomanike kokkulepet ei asenda häälteenamusega vastu võetud üldkoosoleku otsused. Kui puudub korteriomanike kokkulepe selle kohta, et kulutuste eest tasumine toimub võrdselt kõigi korteriomanike poolt, tuleb kulutuste jagamisel lähtuda seaduses sätestatud (KOS § 13 lg 1 esimene lause) põhimõttest ehk korteriomanik kannab kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
7.Kohus leiab, et kostja vastuväide selles, et väikese maja küttekulude jagamine tooks kaasa täiendavaid kulusid suures, 7-korruselises tiivas elavatele korteriomanikele ei ole asjakohane. Tallinnas Xxxx kinnistul olev hoone koosneb kahest ühist vaheseina omavast osast. Tegemist on ühe hoone ja ühe kinnistuga. Kohtu hinnangul puudub käesoleval juhul seaduses sätestatud alus kohelda küttekulude jaotamisel ebavõrdselt ühel kinnistul asuva hoone erinevates osades elavaid korteriomanikke.
8.Kohus märgib, et praegusel juhul puudub korteriomanike kokkulepe, et jagada küttekulud erinevalt hoone erinevates osades asuvate korteriomandite vahel. Kuna sellist kokkulepet ei ole, siis tuleb AÕS § 75 lg 1 ja KOS § 13 lg 1 kohaselt hagejal tasuda kaasomandi majandamise kulutused sh küttekulu võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Eeltoodu alusel tuleb tunnustada hageja õigust mitte tasuda küttearvetest perioodi november 2010.a. kuni aprill 2011.a. 442,52 euro suurust summat.
9.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat eemaldama soojaarvesti tema korteri küttetorult. Hageja ei ole esiletoonud, kuidas rikub soojaarvesti olemasolu hageja õigusi. Hageja õigusi sai rikkuda vaid küttekulude ebaõige jaotus korteromanike vahel. Selles osas on kohus hageja nõude käesoleva otsusega rahuldanud.
10.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et tuleb tunnustada hageja õigust mitte tasuda küttearvetest perioodi november 2010.a. kuni aprill 2011.a. 442,52 euro suurust summat.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. TsMS § 134 lg 3 järgi kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 442,52 eurot. Menetluskulude jaotamine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt tuleb hageja menetluskulud jätta 50% ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses tema enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja