Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

85 572,99

euro

suurused

maksed

pankrotipesale

koos

intressiseaduse §-s 3.2 nimetatud intressidega arvestatuna alates 7.

detsembrist 2009 kuni hagiavalduse teatavaks tegemise päevani 2. aprillini 2012 ning maksma sellele järgneva aja eest nimetatud summalt intressiseaduse § 4 lg-s 1 nimetatud intressi; 4.2 määras MX- OY poolt MSI’le ajavahemikus 19. jaanuar 2009 kuni 27. jaanuar 2010 tehtud maksed summas 1 371 463,12 eurot tagasinõutavaks ning kohustas MSI’t tagastama saadud 1 371 463,12 euro suurused maksed pankrotipesale koos intressiseaduse §-s 3.2 nimetatud intressidega arvestatuna alates 27. jaanuarist 2010 kuni hagiavalduse teatavaks tegemise päevani 2. aprillini 2012 ning maksma sellele järgneva aja eest nimetatud summalt intressiseaduse § 4 lg-s 1 nimetatud intressi; 4.3 kohustas MSI’t hüvitama pankrotipesa kohtukulud summas 2 359,21 eurot (sisaldab käibemaksu) koos intressiseaduse § 4 lg-s 1 nimetatud intressidega ja ametlikus lehes avaldatud teadaandega seotud kulud koos intressiseaduse § 4 lg-s 1 toodud intressidega, kusjuures mõlema puhul arvestatakse intressi alates 15. juunist 2012.

on

õigus esitada

täidetavaks

tunnistatud

kohtulahend

Eesti

kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Resolutsiooni punkti 5 (alapunktide 5.1-5.2) osas on käesolev kohtumäärus viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

2-12-32210

Edasikaebamise kord

Harju

Maakohtu

kaudu

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest.

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

MX- OY pankrotipesa (edaspidi avaldaja) esitas 21.08.2012 Harju Maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamiseks. Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu poolt 05.05.2012 tsiviilasjas nr L 11/44088 tehtud tagaselja kohtuotsusega rahuldati hagi täies mahus ning määrati MX- OY pankrotipesale tagasinõutavaks MSI’lt (edaspidi puudutatud isik) MX- OY poolt puudutatud isiku kasuks tehtud väljamaksed summas 1 457 036,11 eurot. Tagasinõutavale summale lisanduvad intressid Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud määras. Puudutatud isikut

kohustati ka hüvitama avaldajale pankrotipesa kohtukulud summas 2 359,21 eurot (sh käibemaks), millele lisanduvad intressid Soome Vabariigi intressiseaduses sätestatud määras. Koos avaldusega palus avaldaja esialgse õiguskaitse korras: - arestida puudutatud isikule kuuluva FÄ OÜ (registrikood XXX) osa; - keelata puudutatud isikul FÄ OSAÜHINGU (edaspidi äriühing) ainuosanikuna võtta vastu otsuseid äriühingule kuuluva kinnisasja 1/9 suuruse kaasomandi osa (XXXTallinn asuvast kinnistust; Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) võõrandamiseks või koormamiseks ja teha ise tehinguid või toiminguid nimetatud kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks; - Äriühingule kuuluva kinnisasja 1/9 kaasomandi suuruse osa (asukoht XXX Tallinn; Harju Maakohtu Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX) võõrandamise korral keelata äriühingul maksta puuduattud isikule välja kinnistu võõrandamisest saadavat rahasummat ükskõik millisel viisil ning kohustada äriühingut tasuma vastav rahasumma kohtu ettenähtud pangakontole. Kohus jättis 23.08.2012 elektronkirjaga avalduse ja avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks käiguta ning kohustas kohtukirjas osundatud puudused kõrvaldama. Avaldaja on kohtu korraldusi arvesse võtnud 21.09.2012 ja 10.10.2012 kohtule esitatud menetlusdokumentides.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 619 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut üksnes ulatuses, milles EL Nõukogu määruses 44/2001/EÜ kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ja määruses 2201/2003/EÜ, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus 1347/2000/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta (ELT L 143, 30.04.2004, lk 15-39), määruses (EÜ) nr 1896/2006, määruses (EÜ) nr 861/2007 ning muudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes ei ole ette nähtud teisiti. EL Nõukogu määruse 44/2001/EÜ (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Sellest tulenevalt lahendab kohus asja kirjalikus menetluses lähtuvalt Brüsseli I määruse sätetest. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54

2-12-32210 sätestatud tunnistuse välja andnud 05.10.2012, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele puudutatud isiku MSIsuhtes. Kohus leiab, et kuna on täidetud Brüsseli I määruse artiklis 53 sätestatud vorminõuded, kuulub Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu poolt 15.05.2012 tsiviilasjas nr L 11/44088 tehtud tagaselja kohtuotsus Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele. Kohtule esitatud dokumentide alusel pole kohus tuvastanud kohtuotsuse tunnustamist välistavaid asjaolusid.

Kohus asub seisukohale, et avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab esialgset õiguskaitset hagita menetluses kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. TsMS § 622 lg 2 kohaselt võib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse tagamiseks rakendada esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõusid. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 näeb hagi tagamise abinõuna muu hulgas ette kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmise kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemise muusse vararegistrisse. Hagi tagamiseks võib rakendada ka TsMS § 378 lg 1 p 3 kohast abinõu, milleks on kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. Kohtul tuleb tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda (TsMS 378 lg 4).

Hageja poolt esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud asjaolud annavad kohtu arvates aluse hagi tagamise abinõude rakendamiseks. Avaldaja märgib, et käesoleval juhul on alust arvata, et puudutatud isik ei asu vabatahtlikult täitma Helsingi esimese astme kohtu otsust ning üritab ennast hoopis muuta varatuks. Sellele viitab kasvõi asjaolu, et puudutatud isik on varjanud ennast ja teadlikult kõrvale hoidnud Soomes toimunud kohtumenetlusest. Avaldaja lisab, et kahtlust äratab asjaolu, et puudutatud isik ei ole avaldajale avaldanud oma tegeliku elukoha aadressi Eestis, avaldades vaid postkasti aadressi. Avaldaja kohaselt viitavad eeltoodud asjaolud selgelt sellele, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib raskendada hiljem kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Avalike registrite kohaselt kuulub puudutatud isikule Eestis FÄ OSAÜHINGU 2 556,47 euro suuruse (s.o 40 000 kroonise) nimiväärtusega osa, mille ainuomanikuks puudutatud isik on. Äriühingule kuulub omakorda XXX Tallinn asuvast kinnistust 1/9 kaasomandi suurune osa (kinnistusraamatu registriosa nr XXX). Seega on puudutatud isikul sisuliselt täielik otsustusõigus ja kontroll äriühingule kuuluva kinnistu 1/9 suuruse osa üle. Samuti kuuluks puudutatud isikule nimetatud kinnisasja võõrandamise korral õigus sellest saadavale tulule. Äriühing ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid juba alates 2007. aastast ning talle on tehtud ka sellest tulenevalt kustutamishoiatus, mis viitab sellele, et äriühingul ei ole juba aastaid olnud mingit majandustegevust ning et osundatud

kinnisasi on käesoleval hetkel ilmselt ainsaks äriühingu varaks. Sellest tulenevalt muudaks selle kinnisasja võõrandamine ja/või sellest saadava tulu väljamaksmine äriühingu osa sisuliselt väärtusetuks.

Kohtu hinnangul esinevad TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eeldused avaldaja poolt taotletud esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõude rakendamiseks. Avaldaja on esialgse õiguskaitse rakendamise aluseks olevaid asjaolusid taotluses piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 2). Kohus ei ole tuvastanud, et puudutatud isikule endale kuuluks Eestis kinnisasju. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel praegusel juhul silmas ka Eestis täidetavaks tunnistatava Soome kohtuotsusega puudutatud isikult väljamõistetud nõude suurust. Eelnimetatud kohtuotsusega määrati puudutatud isikult tagasinõutavaks summaks 1 457 036,11 eurot, millele lisanduvad veel intressid. Sellise nõude rahuldamine on ilmselt võimalik üksnes võlgnikule kuuluva vara (sund)võõrandmise või koormamise teel. Kohus nõustub hageja väitega, et äriregistrisse esitatud dokumentide põhjal võib järeldada, et äriühingule kuuluva vara võõrandamine või koormamine ilmselt vähendaks puudutatud isikule kuuluva osa väärtust. Arvestades Helsingi esimese astme kohtuotsuse täitmisega tekkivaid eelduslikke raskusi, leiab kohus, et taotlus esialgse õiguskaitse korras hagi tagamise abinõude rakendamiseks tuleb rahuldada. Kohus peab põhjendatuks avalduse palvepunktis 1.1. toodud abinõu, mille kohaselt tuleb avalduse tagamiseks TsMS § 378 lg p 2 alusel arestida puudutatud isikule kuuluv osa äriühingus FÄ OSAÜHING (registrikood XXX). Kohus märgib, et äriühingu osa arestimiseks (vastavate täitetoimingute tegemiseks) peab avaldaja pöörduma kohtutäituri poole. Lisaks on kohus eelnevalt tuvastanud, et käesolevate andmete põhjal on äriühingu ainukeseks varaks Tartu mnt 18 kinnistu. Selle võõrandamise või koormamise otsuse vastuvõtmine äriühingu ainuosanikuks oleva puudutatud isiku poolt, vähendaks tõenäoliselt äriühingu osa väärtust. Seega leiab kohus, et hagi tagamise eesmärkide seisukohalt on oluline ka rahuldada avaldaja palve keelata puudutatud isikul äriühingu ainuosanikuna võtta vastu otsuseid ühingule kuuluva kinnisasja võõrandamiseks või koormamiseks. See abinõu kuulub kohaldamisele TsMS § 378 lg 1 p 3 alusel. Kohtu arvates on rakendatud abinõud proportsionaalsed TsMS § 378 lg 4 mõttes, kuna ei koorma puudutatud isikut rohkem kui seda võib avaldaja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks pidada.

Arvestades käesolevas määruses eelnevalt rakendatud hagi tagamise abinõude ulatust, on kohus seisukohal, et avaldaja poolt avalduse palvepunktis 1.3 märgitud abinõu rakendamine ei ole vajalik. Avalduse palvepunktis 1.3. palub avaldaja äriühingule kuuluva kinnisasja võõrandamise korral keelata äriühingul maksta selle ainuosanikule (e puudutatud isikule) välja kinnistu võõrandamisest saadavat rahasummat ükskõik millisel viisil vaid kohustada äriühingut tasuma vastav rahasumma kohtu ettenähtud pangakontole. Kohus leiab, et käesoleva kohtumäärusega kohaldatud abinõud on piisavad selleks, et Soome kohtu otsuse täitmine tagada. Kohus märgib, et TsMS § 378 lg-s 4 toodut arvesse võttes, peab kohus hagi tagamise abinõude rakendamise valikul lähtuma ka puudutatud isiku huvidest. Valitud abinõud ei tohi koormata puudutatud isikut rohkem kui see oleks vajalik ning põhjendatud.

2-12-32210

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt kandma mõni teine menetlusosaline. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Lähtudes TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb menetluskulud kohtu hinnangul jätta praeguses asjas avaldaja kanda. Käesolev lahend on tehtud avaldaja huvides. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskulude osalist või täielikku jätmist puudutatud isiku kanda. Samuti ei ole avaldaja toonud välja põhjuseid, mis annaksid aluse menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamiseks. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis (TsMS § 174 lg 3).

TsMS § 390 lg 2 järgi ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.