Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud ja kohtu seisukoht 16.02.2012 esitas ACG OÜ avalduse EEKD pankroti väljakuulutamiseks. Avaldus põhines 05.01.2007 laenulepingul, mille kohaselt andis võlausaldaja võlgnikule laenu 570 000 krooni ning millest tuleneva kohustuse on võlgnik jätnud täitmata. 14.02.2011 ütles võlausaldaja laenulepingu üles. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb võlgnik võlausaldajale põhivõlga 28 344,82 eurot, ressi 14.02.2011 seisuga 6 203,09 eurot ja viivist perioodi 15.02.201115.02.2012 eest 5 187,10 eurot. Vaatamata pankrotihoiatusele ei ole võlgnik võlga tasunud. Võlausaldaja palub määrata võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 20.02.2012 jättis kohus avalduse käiguta ja andis tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste deposiidi tasumiseks. 22.02.2012 tasus võlausaldaja kohtu deposiiti 1 200 eurot. 29.02.2012 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse. 13.03.2012 eelistungil vaidles võlgnik pankrotiavaldusele vastu. Võlausaldaja nõue on ebaselge ja tuleb selgeks vaielda hagimenetluses. Laenulepingust tulenev võlgnevus muutub sissenõutavaks alates 31.12.2020. Võlausaldaja ei ütelnud laenulepingut kehtivalt üles. Võlgnikule ei ole kätte toimetatud pankrotihoiatust. Võlgnik ei ole ka maksejõuetu. Võlgnik palub jätta pankrotiavaldus rahuldamata. 16.03.2012 määrusega nimetas kohus ajutise pankrotihalduri Peeter Sepperi, rakendas pankrotiavalduse tagamise abinõud ning määras kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi summas 275 687,18 eurot, millele lisandub võlg ICCC RY ees summas 6 300 eurot. Viimane nõue on seotud raamatute trükkimise finantseerimisega, raamatud on müügis. See nõue on põhimõtteliselt varaga tagatud. Lisaks on hankijatele tasumata 159,78 eurot ja kohtutäitur Kadakule 243,05 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on võlgniku andmetel 28 344,82 eurot ja nõue on tagatud täies ulatuses AV käenduse ja tema varale seotud hüpoteekidega. Kui AV vara arvel täidetakse võlausaldaja nõue võlgniku vastu, tekib AV regressiõigus võlgniku vastu. Võlgniku kohustuste suurus seega ei muutu, muutub vaid võlausaldaja. Seetõttu ei saa rääkida võlausaldaja nõude pandiga tagatusest. AV on haldurit teavitanud, et tema võlgniku vastu regressinõuet ei esita. Võlgnikul vara puudub, esinevad nõuded liikmete vastu liikmemaksu osas arvestuslikult 26 302,88 eurot. Kontol on võlgnikul sularaha 214,33 eurot. Vastusest ajutise halduri järelepärimisele ja majandusaastate aruannetest nähtub, et süstemaatilist liikmemaksu kogumist ei ole toimunud: võlgniku majandusaasta aruande kohaselt koguti liikmemaksu 2008al 690,24 eurot, 2009a-l 1 319,45 eurot, 2010a-l 466,23 eurot ja 2011a-l 982 eurot. Vara tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalusi haldur ei tuvastanud. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur muud asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on valearvestus erakonna jätkusuutliku tegevuse rahalisel kindlustamisel, sh ei olnud riikliku rahalise toetuse lõppemine 2010a-l prognoositav. Kuriteotunnustega tegu või rasket juhtimisviga ei ole haldur tuvastanud. Haldur leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Liikmemaksunõuete sissenõudmise perspektiivi suhtes tuleb olla pigem pessimistlik. Pankrotti on alus välja kuulutada. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 20,4 töötunni eest 1 836 eurot (arvestusega 90 eurot tunnis) ning vajalike kulutuste katteks 42,86 eurot.

Ajutine haldur täiendas oma seisukohta ja märkis, et raamatute trükkimisest tulenev võlg summas 6 300 eurot on tasaarvestatud. ICCC RY-le on võlgniku poolt tagastatud 1 700 raamatut. 05.09.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma arvamuse juurde ja palus määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiit 10 000 eurot. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlausaldaja leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, vara tagasivõtmise võimalused esinevad ning pankrotimenetluse kulude katteks on 3 885 eurot. Võlgnikul on nõudeid juhtorganite liikmete vastu, deposiidi suurus ei ole põhjendatud. Võlgnik leidis, et tegemist on ajutise maksejõuetusega. Ajutise halduri tasule võlgnik ja võlausaldaja vastu ei vaielnud. 11.09.2012 määrusega määras kohus deposiidi suuruseks 3 500 eurot. 20.09.2012 tasus võlausaldaja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 500 eurot. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevas menetlusstaadiumis peab kohus hindama, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Küsimuse võlausaldaja nõude selguse osas on kohus lahendanud 16.03.2012 ajutise halduri nimetamise määruses. Selles määruses on kohus vastavalt võlgniku vastuväidetele hinnanud ka seda, kas esinevad ajutise halduri nimetamist takistavad asjaolud PankrS § 15 lg 3 järgi. Kohus leidis, et need asjaolud puuduvad. Praegu hindab kohus, kas võlgnik on maksejõuetu või mitte. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustusi summas 275 687,18 eurot ning raha pangakontodel summas 214,33 eurot, millele lisandub liikmemaksu nõuded arvestuslikult 26 302,88 eurot. Võlgnik leiab, et võlausaldaja nõue on täielikult pandiga tagatud, kuna AV varale on seatud hüpoteek. Seda leiab ka ajutine haldur, kuid võlausaldaja vaidleb sellele vastu. Võlausaldaja märgib, et ühtegi hüpoteeki võlausaldaja kasuks seatud ei ole. Asja materjalide juurde on esitatud käendus- ja muude tagatiste leping, millega AV on võtnud endale kohustuse seada ühishüpoteek summas 1 500 000 eurot temale kuuluvale 9 kinnistu suhtes 5 erineva laenulepingu tagamiseks (I kd, t lk 186-188). Toimikus puudub aga tõend selle kohta, et kinnistusraamatus oleks tõepoolest seatud hüpoteek võlausaldaja nõude osas. Selles osas nõustub kohus võlausaldajaga, et hüpoteeki seatud ei ole. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri hinnangus võlgniku kohustuste suuruse osas. Kohus on mitmel korral asja arutamist edasi lükanud lootuses, et võlgnik ja võlausaldaja jõuavad antud võla osas kokkuleppele. Kokkuleppele ei ole senimaani jõutud. Ajutine haldur märgib, et võlgniku esindaja on temale kinnitanud, et võlgnik tasub võlausaldaja ees võlgnevuse, mille osas ei ole vaidlust, kuid ka seda pole käesolevaks ajaks tehtud. Võlgnikul on küll nõuded liikmete vastu liikmemaksu saamiseks, kuid nende nõuete realiseerimise edukuse osas tuleb olla skeptiline, ka selles nõustub kohus ajutise halduriga. Võlgniku majandusaasta aruannete järgi ei ole võlgnik olnud suuteline liikmemakse mitmete aastate vältel olulises osas sisse nõudma, mis näitab kohtu jaoks nende nõuete realiseeritavust. Samuti ei kata liikmemaksuvõlgnevus kõiki võlgniku kohustusi. Kuivõrd võlgnikul on kohustusi summas 275 687,18 euro ulatuses ja reaalset vara summas 214,33 eurot, võlgniku nõuete realiseeritavus ei ole kõrge ning nõuded ei kata võlgniku kõiki kohustusi, leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS § 31 lg-ga 6 Peeter Sepperi. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlausaldaja leiab, et tegemist on raske juhtimisveaga, kuna võlgniku juhatuse liikmed AK ja AV võtsid laenu, mis on seadusega keelatud. Võlausaldaja on oma seisukoha kinnituseks lisanud Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2009 otsuse kriminaalasjas nr 1-08-10178, millega tunnistati võlgnik süüdi KarS § 402’ lg 2 järgi. Kohtuotsuse kohaselt võtsid võlgniku juhatuse liikmed AV ja AK 2007a-l laenu 4 798 000 krooni finantsasutusteks mitteolevatelt äriühingutelt (I kd, t lk 204-210). Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on valearvestus erakonna jätkusuutliku tegevuse rahalisel kindlustamisel, sh riikliku rahalise toetuse lõppemine 2010a-l, mis oli 2007a-l prognoosimatu. Praegu esitatud tõendite ja seisukohtade pinnal ei ole kohtul võimalik üheselt tuvastada rasket juhtimisviga. Kohtu jaoks ei ole nimelt üheselt selge kas kriminaalasja kohtuotsuses viidatud laenud on aluseks täna, s.o 5 aastat hiljem võlgniku püsivale suutmatusele oma kohustusi täita. Kohus leiab, et rasket juhtimisviga on võimalik tuvastada läbi konkreetse käitumise ning maksejõuetusega seotud põhjusliku seose. Seda põhjuslikku seost kohus tuvastada praegu ei saa ning seetõttu asub kohus seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Maksejõuetuse põhjus tuleb selgeks teha edasise menetluse käigus, kohus annab sellekohase hinnangu uuesti pankrotimenetluse lõppemisel. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20,4 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 1 836 eurot (lisandub sotsiaalmaks 605,88 eurot) arvestusega 90 eurot tund. Vajalike kulutuste katteks palub haldur välja mõista 42,86 eurot, mis tuleneb büroo- ja transpordikuludest. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20,4 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri arvestatud tunnitasu 90 eurot mahub tunnitasu piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 836 eurot. Tasule lisandub käibemaks summas 605,88 eurot. Kohus leiab, et ka vajalikud kulutused on põhjendatud. Menetlusosalised tasule ja kulutustele vastu ei vaielnud. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.