Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 09. oktoobril 2012 Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-11-50736
Kohtuasi
M G ja V K hagi DK PHOÜ, G OÜ, D K , G A ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks
Hagihind Menetlusosalised ja esindajad
3 190 eurot Hageja I: M G (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja II: V K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hagejate lepingulised esindajad adv. Erki Kergandberg ja adv. Rolan Jankelevitš Kostja I: DK PHOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX) Kostja II: G OÜ (registrikood: XXX, asukoht: XX) Kostja III: D K (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostja IV: G A (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Kostjate I – IV lepinguline esindaja adv. Leonid Tolstov
Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Kostja V: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal (registrikood: 10221469, asukoht: Liivalaia 45, 10145 Tallinn) 29.08.2012 M G ja V K hagi DK PHOÜ, G OÜ, D K , G A ja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks ja ostueesõiguse olemasolu tuvastamiseks jätta rahuldamata Jätta menetluskulud M G ja V K kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Hagiavalduse asjaolud 03.11.2011 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on M G (edaspidi hageja I) BG Aktsiaselts (edaspidi BLRT) aktsionär, kellele kuulub 25 BLRT A-aktsiat ja 2 151 BLRT B-aktsiat. V K
(edaspidi hageja II) on BLRT aktsionär, kellele kuulub käesoleval ajal 37 BLRT A-aktsiat ja 2 994 BLRT B-aktsiat. 11.02.2011 võõrandas D K (edaspidi kostja III) 19 BLRT A-aktsiat ja 361 BLRT B-aktsiat. Samal kuupäeval võõrandas G A (edaspidi kostja IV) 16 BLRT A-aktsiat ja 35 BLRT B-aktsiat. Aktsiaid võõrandanud isikud ega BLRT juhatus ei ole teavitanud hagejaid aktsiate võõrandamislepingute sõlmimisest ega nende tingimustest hoolimata sellekohastest kirjalikest päringutest. Hagejatele on saanud teatavaks, et 09.02.2011 otsusega otsustas DK PHOÜ (edaspidi kostja I) ainuosanik kostja III suurendada kostja I osakapitali ning tasuda selle eest mitterahalise sissemaksega. 10.02.2011 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt andis kostja III kostjale I mitterahalise sissemaksena üle 19 BLRT A-aktsiat ja 361 BLRT B-aktsiat. Samal kuupäeval allkirjastati ka mitterahalise sissemakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 09.02.2011 otsusega otsustas G OÜ (edaspidi kostja II) ainuosanik kostja IV suurendada kostja II osakapitali ning tasuda selle eest mitterahalise sissemaksega. 10.02.2011 sõlmitud mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu kohaselt andis kostja IV kostjale II mitterahalise sissemaksena üle 16 BLRT A-aktsiat ja 28 BLRT B-aktsiat. Samal kuupäeval allkirjastati ka mitterahalise sissemakse üleandmise-vastuvõtmise akt. BLRT aktisaraamatu väljavõtetest nähtub, et tegelikkuses aktsiad kostjale I ja II üle ei kantud ja kostjaid I ja II BLRT aktsionäridena aktsiaraamatusse ei kantud, aktsiad kanti otse kostja V esindajakontole. Eesti väärtpaberite keskregistri (edaspidi EVK) poolt avaldatava tehingustatistika kohaselt tehti BLRT A-aktsiaga 10.02.2011 2 tehingut ja liikus 35 aktsiat. BLRT aktsiaraamatust nähtuvalt kuulub seisuga 10.02.2011 09.00 kostjale IV 16 aktsiat ja kostjale III 19 aktsiat. Seisuga 10.02.2011 23.59 kostjat III ja kostjat IV enam BLRT aktsionäride nimekirjas pole, uue aktsionärina on aktsiaraamatusse kantud kostja V, kelle kontol on 35 aktsiat. Arvestades 10.02.2011 tehtud tehingute arvu ja liikunud aktsiate kogust, peavad 10.02.2011 tehingud seisnema selles, et kostja III kontolt 19 aktsiat ja kostja IV kontolt liikus 16 aktsiat kostja V kontole. EVK poolt avaldatava tehingustatistika kohaselt tehti BLRT B-aktisaga 10.02.2011 3 tehingut ja liikus 390 aktsiat. Seisuga 10.02.2011 09.00 on kostja IV kontol 28 aktsiat ja kostja III kontol 361 aktsiat. Seisuga 10.02.2011 23.59 kostjat III ja kostjat IV enam aktsionäride nimekirjas pole, uue aktsionärina on aktsiaraamatusse kantud kostja V, kelle kontol on 389 aktsiat. Arvestades 10.02.2011 tehtud tehingute arvu ja liikunud aktsiate kogust, siis peavad 10.02.2011 tehingud seisnema selles, et kostja III kandis oma kontolt 361 aktsiat ja kostja IV kandis oma kontolt 35 aktsiat kostja V kontole. Eeltoodud asjaoludest nähtub, et mitterahalise sissemakse üleandmise tehingud olid näilikud, millega varjati BLRT aktsiate võõrandamist kostjale V. Kostjate III ja IV tahe ei olnud suunatud nende omandis olnud BLRT aktsiate üleandmisele kostjatele I ja II. Mitterahalise sissemakse tegemise ainsaks eesmärgiks oli BLRT aktsionäride poolt ostueesõiguse teostamise takistamine. Hagejatel on mitterahalise sissemakse üleandmise tehingute näilikkuse tuvastamiseks õigustatud huvi, kuna hagejatel on ostueesõigus nende võõrandamistehingute suhtes, mida mitterahalise sissemakse üleandmise tehingutega varjati ehk võõrandamistehingute suhtes, millega Kostjad III ja IV võõrandasid neile kuulunud BLRT aktsiad kostjale V. Hagejatel on kostjate III ja IV 10.02.2011 tehtud võõrandamistehingute suhtes ostueesõigus. Hagejaid ei ole BLRT aktsiate võõrandamisest ega tehingute tingimustest teavitatud, seega pole ostueesõiguse teostamise kahekuuline tähtaeg kulgema hakanud.
Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Kostjate I-IV vastuväidete kohaselt kanti BLRT aktsiad kostja V esindajakontole, kes eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) kohaselt hoiab esindajakonto vahendusel väärtpabereid enda nimel, kuid kliendi jaoks ja arvel; väärtpaberite omanikuks on klient, mitte esindajakonto omaja; kostjad I-IV ei ole BLRT aktsiaid kostjale V võõrandanud ning kostja V ei ole nende aktsiate eest kellelegi midagi maksnud; hagejatel ei saa tekkida ostueesõigust BGAS aktsiate panga esindajakontol hoiustamise suhtes; kostjate poolt teostatud mitterahalised sissemaksed ei ole näilikud; kostjate III ja IV otsuste kohaselt kanti vaidlusalused aktsiad mitterahaliste sissemaksetena kostjate I ja II osakapitali, suurendades
vastavalt osakapitali; osakapitali suurendamine vastavalt osanike otsusele on kantud äriregistrisse; mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute kohaselt on kokku lepitud mitterahalise sissemakse esemeks olevate BLRT aktsiate üleandmises; üleandmise-vastuvõtmise aktidega on BLRT aktsiate omandiõigus kostjatele I ja II faktiliselt üle antud; kostjad on seisukohal, et aktsionäride vahelise müügitehingu suhtes ostueesõiguse kehtestamine pole olemuslikult üldse võimalik. Kostja V vastuväidete kohaselt ei ole ta kunagi omandanud vaidlusaluseid BLRT aktsiaid ning hagejatel puudub õigus teostada ostueesõigust toimingu suhtes, mille käigus aktsiad olid hoitud panga esindajakontol; eesti väärtpaberite keskregistri seadusest tuleneb, et esindajakontol hoiustatud kliendi aktsiate omandiõigus kuulub kliendile; väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid; klientide arvel esindajakontol hoitavatest samaliigilistest ja samaväärsete õigustega väärtpaberitest tulenevate hääleõiguste teostamisel on esindajakonto omajal õigus hääletada vastavalt kliendilt saadud juhistele; hagejatel ei ole võimalik panga hoitud BLRT aktsiate suhtes ostueesõigust teostada, sest pank ei ole nende aktsiate suhtes ühtegi omandiõiguse käsutamisele suunatud võla- ega asjaõiguslikku lepingut sõlminud ega ole nende aktsiate eest kellelegi midagi maksnud; pank on osutanud kliendile väärtpaberite hoidmise teenust ega ole mingilgi moel olnud seotud pooltevaheliste võõrandamistehingutega. Kohtuotsuse põhjendused Esitatud hagis paluvad hagejad tuvastada nende tehingute näilikkust, millega kostjad III ja IV võõrandasid neile kuulunud BLRT aktsiad kostjatele I ja II, kuna nende tehingutega varjati aktsiate müüki kostjale V. Alternatiivselt paluvad hagejad tuvastada ostueesõiguse olemasolu vastavate tehingute suhtes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine. TsÜS § 89 lg 3 näeb ette, et kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut. VÕS § 244 lg 1 esimese lause järgi on ostueesõigus õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Vastavalt VÕS § 244 lg-le 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik teostada ostueesõigust, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. Kohtule esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et 10.02.2011 sõlmitud mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingute kohaselt andis kostja III üle kostjale I mitterahalise sissemaksena 19 BLRT A-aktsiat ja 361 BLRT B-aktsiat ja kostja IV kostjale II mitterahalise sissemaksena 16 BLRT Aaktsiat ja 28 BLRT B-aktsiat. Kostja I ja kostja II ainuosanike, kostjate III ja IV, 09.02.2011 otsustest nähtuvalt otsustati kanda vaidlusalused aktsiad mitterahalise sissemaksena kostja I ja kostja II osakapitali, suurendades vastavalt osakapitali 2500 eurolt 5000 euroni. 10.02.2011 koostatud mitterahalise sissemakse üleandmise-vastuvõtmise aktidest nähtuvalt andis kostja III BLRT aktsiate omandiõiguse üle kostjale I ja kostja IV kostjale II. Osakapitali suurendamine vastavalt osanike otsusele on kantud äriregistri väljatrükkide kohaselt kostja I äriregistri B-osa registrikaardile 25.02.2011 ja kostja II äriregistri B-osa registrikaardile 23.02.2011. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostjate III ja IV mitterahaliste sissemaksete üleandmise lepingutes tehtud tahteavaldustes avaldatud tahtele vastavad õiguslikud tagajärjed on saabunud, kostja I ja kostja II on neile üle antud BLRT aktsiate omanikeks saanud ja hagejate väide, et tegelikkuses mitterahalise sissemakse esemeks olevaid aktsiaid kostjatele I ja II üle ei antud, on antud tõenditega ümber lükatud. Asjaolu, et kostjaid I ja II aktsionäridena BLRT aktsiaraamatusse ei kantud, ei tõenda aktsiate üleandmise tehingute näilikkust, kuivõrd aktsionärina aktsiaraamatusse kandmine võimaldab teostada aktsiatest tulenevaid õigusi
aktsiaseltsi suhtes ega mõjuta tehingute kehtivust. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18.11.2009 otsuse nr 3-2-1-121-09 p-s 12 on leitud, et: “osaühingu osade eest mitterahalise sissemaksega tasumisel ei ole üldjuhul ostueesõigust teostada võimalik. Osaühingu osa eest mitterahalise sissemaksega tasumisel on mitterahalise sissemakse tegija põhikohustus anda mitterahalise sissemakse ese üle osaühingule, osaühingu põhikohustus on anda vastu osa. Üldjuhul ei ole mitterahalise sissemakse eseme suhtes ostueesõigust omaval isikul võimalik täita seda lepingust tulenevat põhikohustust. Kuna tegemist ei ole lepingust tuleneva kõrvalkohustusega, vaid põhikohustusega, siis ei ole kohaldatav VÕS § 246 lg 1. Kui ostueesõigust omav isik ei ole võimeline täitma lepingust tulenevat põhikohustust, ei ole ostueesõiguse teostamine lubatav, kuna ostueesõiguse teostamise olemusega ei ole kooskõlas see, et eseme võõrandaja jääks olulisel määral ilma sellest, mille ta võõrandamislepingu kohaselt saaks eseme eest, mille suhtes kehtib ostueesõigus.“. Maakohus on samal seisukohal. Pooltel ei ole vaidlust, et kostjaid I ja II aktsionäridena BLRT aktsiaraamatusse ei kantud ja aktsiad kanti kostja V esindajakontole. Hageja on seisukohal, et tegelikkuses anti aktsiad üle kostjale V ja seega varjati mitterahalise sissemakse üleandmise tehingutega BLRT aktsiate võõrandamist kostjale V, milline tehing on käsitletav varjatud tehinguna TsÜS § 89 lg 3 tähenduses. Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse (EVKS) § 6 lg 1 esimese lause kohaselt on eesti väärtpaberituru kutselistel osalistel õigus omada väärtpaberikonto eriliigina esindajakontot, lg 3 esimese lause kohaselt hoitakse esindajakonto vahendusel väärtpabereid teise isiku (klient) jaoks ja arvel. EVKS § 6 lg 4 kohaselt esindajakonto omaja poolt kliendi käsundi täitmiseks või muu sarnase õigussuhte alusel oma nimel, kuid kliendi arvel omandatud või esindajakonto omajale lepingu või muu õigussuhte alusel kliendi jaoks täitmiseks ülekantud väärtpaberid loetakse esindajakonto omaja ja tema võlausaldajate suhtes kliendi väärtpaberiteks. Vastavalt EVKS § 6 lg-le 6 ei saa esindajakontol asuvatele väärtpaberitele pöörata sissenõuet täitemenetluses esindajakonto omaniku vastu ning need ei kuulu ka esindajakonto omaja pankrotivarasse. EVKS § 6 lg 7 esimeste lausete järgi on esindajakontol olevatest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamiseks õigustatud ja kohustuste täitmise eest vastutav esindajakonto omaja. Väärtpaberist tuleneva hääleõiguse ja muude õiguste teostamisel peab esindajakonto omaja järgima kliendi juhiseid. reguleerib aktsionäride üldkoosolekul osalemist, küll aga mitte poolte omavahelisi omandiõiguslikke suhteid – asjaõiguslikult jääb omanikuks ikka jätkuvalt klient, mitte esindajakonto omaja. Eeltoodud regulatsioonist tuleneb, et esindajakontol hoiustatud kliendi aktsiate omandiõigus kuulub kliendile. Järelikult on antud juhul kostja V pangana osutanud klientidele väärtpaberite hoidmise teenust ega ole saanud aktsiate omanikuks. Seega ei ole kostjad mitterahalise sissemakse tegemisega varjanud ka müügilepingut kostjaga V, mistõttu ei ole hagejatel võimalik kostja V hoitud BLRT aktsiate suhtes ostueesõigust teostada. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi
arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.