Ühinguõigus › Sundlõpetamine

03.07.2012 teatas Oliver Luiv, et ei ole nõus enda likvideerijaks määramisega. 16.08.2012 kohtumäärusega andis kohus 30 päeva avaldajatele alates kohtumääruse kättesaamisest järgmiste nõudmiste täitmiseks: kas OÜ Partsest likvideerijaks sobiva kandidaadi ja tema nõusoleku esitamiseks või ettemaksuna 600,00 euro tasumiseks likvideerija tasu ja kulude katteks. 17.09.2012 esitasid Mart Aru ja Arne Priks kohtule riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Mart Aru ja Arne Priks on esitanud Tartu Maakohtule 17.01.2012 avalduse OÜ Partsest pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjon teinud otsused töövaidlusasjades 4.2-2/823-2011 ja 4.2-2/824-2011 avaldajate kasuks töötasu väljamõistmiseks. 7.06.2012 määrusega on kohus võtnud menetlusse avaldajate avalduse OÜ Partsest pankroti väljakuulutamiseks. 19.06.2012 toimunud eelistungil tsiviilasjas 2-12-2454 on avaldajad avaldanud, et ükski teine võlausaldaja ei ole huvitatud pankroti väljakuulutamisest, aga avaldajatel on huvi olemas, sest äkki saaksid nad kätte vähemalt hüvitise. Töötuskindlustuse seaduse § 19 kohaselt töötuskindlustuse seaduse mõttes on tööandja maksejõuetu, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu pankrotiseaduse § 29 lõike 1 tähenduses või kui teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis on kohus või muu pädev organ tunnistanud tööandja maksejõuetuks Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 160 30.06.2000, lk 1–18) tähenduses (edaspidi maksejõuetuks tunnistamine). Sama seaduse § 21 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitise taotlemiseks tööandja maksejõuetuse korral esitab pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur või teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis määratud vastava pädevusega isik (edaspidi haldur) töötukassale vormikohase avalduse koos tööandja maksejõuetuks tunnistamist tõendavate dokumentidega. Kohus selgitab, et sundlõpetamise otsustamise ja likvideerija määramise avalduse eesmärgiks on määrata likvideerija, kes lõpetab osaühingu tegevuse, nõuab sisse võlad, müüb vara ja rahuldab võlausaldajate nõuded. Kuid likvideerija ülesanne on äriseadustiku § 210 kohaselt muuhulgas ka pankrotiavalduse esitamine, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Seega on avaldajad esitanud kohtule kaks avaldust, millest sundlõpetami9se otsustamine ja likvideerija määramise avaldusega ei ole võimalik avaldajate taotletavat eesmärki- Töötukassast hüvitise saamine – saavutada. Seetõttu leiab kohus, et käesolev avaldus tuleb jätta läbivaatamata ja avaldajatel tuleb jätkata menetlust OÜ Partest pankroti väljakuulutamise menetluses tsiviilasjas 2-12-2454. Kohus leiab, et kuna avaldus tuleb jätta läbivaatamata, jätab kohus tähelepanuta avaldajate 17.09.2012 esitatud taotluse riigilõivu tasumisest vabastamise ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta.

TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 172 lg 2 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-s 150 sätestatule. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Kohus selgitab avaldajatele, et neil on õigus esitada riigilõivu (63,91 eurot) tagastamise taotlus Tartu Maakohtule kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.