Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult

Tsiviilasi nr 2-12-12453 teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Sisulised asjaolud Hageja AS Danske Bank esitas 27.03.2012.a hagi H.A. ja G.V.i vastu solidaarselt põhivõla ja kõrvalnõuete summas 9586.75 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja OÜ Straver vahel sõlmiti 23.10.2007.a laenuleping KL-231007ST, mille kohaselt hageja andis OÜ-le Straver 9586.75 eurot, mille OÜ Straver kohustus tagastama vastavalt graafikule. Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on sõlmitud käendusleping KÄ-231007ST/1 H.A. ja käendusleping KÄ-231007ST/2 G.V.iga. Käendajate vastutuse maksimumsumma on 9586.75 eurot (iga käendaja jaoks). Hageja on lepingu üles öelnud 10.08.2009.a ja saatnud kostjatele nõude käenduslepingu täitmiseks. Kostjad hageja nõuet ei täitnud ning seega palub hageja kostjatelt välja mõista solidaarselt põhivõlg 7311.64 eurot, intress 185.21 eurot ning viivis 2089.90 eurot. 3.07.2012.a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjaid esitama oma kirjalik vastus hagiavaldusele. 10.05.2012.a kostja H.A. poolt ja 30.07.2012.a kostja G.V.i poolt esitatud kirjalikes vastustes võtsid kostjad hagi õigeks. Menetluskulud palusid kostjad jätta tulenevalt TsMS § 168 lg 6 kohaselt hageja kanda, kuna kostjad on hagi kohe õigeks võtnud. Kostja H. A. pakkus võimalust tasuda võlga maksegraafiku alusel summas 70 eurot kuus. 2.10.2012.a esitas hageja menetluskulude osas seisukoha, milles palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hageja on pidanud kohtuvälises menetluses läbirääkimisi H.A.ga, kes on pakkunud üksnes laenu põhiosa tasumist 50 euro suuruste kuumaksetega. Hageja esindaja on teatanud, et üksnes põhiosa tasumine hagejat ei rahulda ja nõustunud vähendama viivist põhiosa suuruseni. Hageja on hoiatanud H. A.t, et kokkuleppe mittesaavutamise korral pöördub hageja kohtusse. Kokkulepet ei ole sõlmitud ega teostatud ka makseid tunnustatud põhiosa katteks. Hageja on kohtuvälises menetluses pakkunud H. A.le maksegraafiku sõlmimist kuni juulini 2012 summas 50 eurot kuus, kuid käesoleval ajal hageja maksegraafiku sõlmimisega ei nõustu, kuivõrd H. A.l on hageja ees veel kaks nõuet summas 527.27 eurot ja 693.13 eurot, mille tasumist on H. A. lubanud alustada, kuid ei ole seda käesoleva ajani teinud. G.V.ile on hageja edastanud teate hagiavalduse koostamise kohta ja pakkunud kohtuvälist lahendust. G. V. ei ole teatele reageerinud, kokkulepet sõlminud ega teostanud ühtegi makset. Kogu käesolevas lõigus nimetatu kohta on hageja esitanud vastava ekirjavahetuse. Hageja palub kostjailt solidaarselt välja mõista tasutud riigilõivu 798.89 eurot ning õigusabikulud 20% hagi rahuldatud osalt, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulude osas on hageja hagi lisana esitanud kinnituskirja, mille kohaselt on hageja ja Lindorff Eesti AS vahel sõlmitud sissenõudmis- ja õigusabiteenuse osutamise leping ning hageja kohustub võla kohtu kaudu sissenõudmisel nimetatud summa esindajale tasuma. Kohtu põhjendused Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kohtuotsusega asjas kohtuistungit pidamata kooskõlas TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 440 lg 1 ja lg 3, kuna kostjad on eelmenetluses kohtule esitatud vastustes hagi õigeks võtnud. Hagi on kostjatepoolse õigeksvõtuga põhjendatud, kohtul puudub alus õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda. Kostjad ei ole omapoolsed rahalisi kohustusi hageja ees täitnud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Solidaarne vastutus tuleneb käendajate puhul VÕS § 145 ja § 65 sätetest. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjatelt põhivõlg 7311.64 eurot, intress 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-12-12453 185.21 eurot ja viivis 2089.90 eurot, kokku 9586.75 eurot. Maksegraafiku saavad pooled koostada ka hilisemas täitemenetluses, võla suurust ja selle sissenõutavaks muutumist juba 2009.aastal arvestades ei ole alust kohtuotsuse täitmist kostja H. A. pakutud maksegraafikuna määrata. Kostjad ei ole võlga senini mingis osas tasunud, rääkimata asjaolust, et pakutud maksegraafiku korral toimuks võla kustutamine (koos menetluskuludega) ca 15 aastat. Menetluskulude osas märgib kohus järgmist. Kohus nõustub hagejaga, et antud asjas ei saa kohaldada TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Antud juhul on hageja märkinud ja esitanud ka vastava e-kirjavahetuse, et on püüdnud korduvalt saavutada kostjatega kohtuvälist lahendust, kuid see ei ole õnnestunud. Hageja on kostja H. A.le saatnud pakkumise tasuda võlga 50-eurose kuumaksega kuni juulini 2012.a ja seejärel uue maksegraafiku sõlmimisega, mis on isegi väiksem kuumakse, mida sama kostja oma kirjalikus vastuses pakub. Paraku ei võtnud kostja H. A. sellist pakkumist vastu, kostja G. V. aga temale saadetud e-kirjale üldse ei reageerinud (kuigi kiri saadeti samale meiliaadressile, millelt ta kohtumenetluses ise vastuse on saatnud). Seega on kostjad oma käitumisega andnud hagejale põhjuse hagi esitamiseks, sest nõue kostjate vastu oli hagi esitamise ajaks juba ligemale 3 aastat vana ja hagi esitamata jätmise korral oleks see nõue tänaseks aegunud. Seega jäävad menetluskulud TsMS § 162 ja § 165 lg 3 kohaselt solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt peab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrama otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Hageja tasutud riigilõiv 798.89 eurot on selgelt vajalik kulutus hagi esitamisel ning selles osas on põhjendatud tasutud summa kostjailt väljamõistmine. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise osas ütleb TsMS § 175 lg 1, et need mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asjaolu, et antud juhul oli õigusabi vajalik üksnes hagiavalduse ja hiljem menetluskulude jaotuse osas seisukoha esitamiseks, ei ole põhjendatud õigusabikuludena välja mõista rohkem kui 300 eurot. Hageja on ise 02.10.2012.a menetlusdokumendis märkinud, et ajakulu menetlusdokumentide esitamiseks oli 2 tundi ja 30 minutit, mis kohtu hinnangul on mõistlik aeg. Selle eest aga ligemale 2000 euro väljamõistmine (nõue on 1917.35 eurot) ei ole kohane, see oleks kordades enam kui kõrgkvalifitseeritud advokaadi mõne tunni töötasu. Kostjad ei saa ega pea vastutama õigusabikulude eest vajalikust suuremas ulatuses vaid seetõttu, et hageja on esindaja vastavasisulise lepingu sõlminud.

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.