Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 05.oktoober 2012, Tallinn 2-11-45710
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 22.märtsi 2012 vaheotsus Eesti Taara AS (pankrotis) apellatsioonkaebus 37 023,03 eurot Hageja AS Eesti Taara (pankrotis, registrikood 10089691), seaduslik esindaja pankrotihaldur E. A Kostja M. J (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v.adv Neve Uudelt Kirjalik menetlus
Menetluse liik
AS Eesti Taara (pankrotis) hagi M. J vastu kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 22.märtsi 2012 vaheotsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad hageja, AS Eesti Taara (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Eesti Taara (pankrotis) esitas Harju Maakohtule 23.09.2011 hagi M. J vastu kahju 148 092,11 euro hüvitamiseks.
2.Hageja pankrot kuulutati välja 05.07.2010. Hageja juhatuse liikmeks oli 18.10.1996 kuni XX.XX.XXXX H. P. J. Hageja pankrotimenetluse käigus ilmnes, et H. P. J omastas hageja juhatuse liikmeks oleku ajal hageja rahalisi vahendeid, kasutades ära oma positsiooni äriühingus ja saades otseselt isiklikult kasu. H. P. J tekitas hagejale suures ulatuses kahju. H. P. J suri XX.XX.XXXX ja tema vara päris tütar M. J, kes on tema õigusjärglane.
3.AS BDO Eesti poolt 28.09.2009 koostatud erikontrolli aruandega tuvastati, et AS Espak ostis hagejalt kaupa, mille eest tasuti H. P. J-le sularahas 2003. aastal 902 121 krooni, 2004. aastal 753 926 krooni ja 2005. aastal 661 091 krooni. AS-le Espak esitatud arveid kajastati hageja raamatupidamises puudulikult ja arvete eest ei laekunud summad hageja pangakontole ega kassasse. H. P. J sularaha hagejale edasi ei andnud. Ta omastas hageja juhatuse liikmena raha, millega ta rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 lg 1 ja äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 alusel hoolsuskohustust. Ta pani raha omastamisega toime juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise. Tema käitumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest juhul, kui ta ei oleks vara omastanud, ei oleks hagejale ja tema võlausaldajatele kahju tekkinud. Kostja on hageja ees vastutav H. P. J-e pärijana. Nõude aegumistähtaeg on 10 aastat, kuna kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult (TsÜS § 146 lg 4).
4.Juriidilise isiku juhtorgani liikme seadusjärgne vastutus saab samuti seonduda õigusvastase kahju tekitamisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 alusel, millele hageja alternatiivselt tugines. Kui esineb teo objektiivne koosseis ja õigusvastasus, eeldatakse seadusest tulenevat kohustust rikkunud juriidilise isiku juhtorgani liikme süü olemasolu. Juriidilise isiku juhtorgani liige peab vastutusest vabanemiseks tõendama süü puudumist. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et nõue on aegunud. Kuna seltsi põhikirjas ega kokkuleppel H. P. J-ga ei olnud muud aegumistähtaega, kohaldub tema suhtes ÄS § 315 lg-st 3 tulenev viieaastane aegumistähtaeg. Aegumisele ei kohaldu TsÜS § 146 lg 4, kuna hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võiks väljendada H. P. J-e tahtlust kohustuste rikkumisel. Nõudeõiguse teostamisega viivitamine raskendab õigusliku olukorra selgitamist ja tekitab tõendamisraskusi. Kostjal puudub ligipääs hageja raamatupidamisele, H. P. J-lt ei saa enam selgitusi küsida ja pärast teda oli hagejal veel kaks juhatuse liiget. Hageja ei tõendanud, et H. P. J rikkus juhatuse liikmena oma kohustusi. Hagist ei tulene, mille alusel hageja leiab, et H. P. J raha omastas. Hagejat auditeerinud audiitorite järelduste kohaselt kajastasid ettevõtte majandusaasta aruanded aastatel 2003 kuni 2008 ettevõtte finantsseisundit õigesti. Juhatuse liikme ja ettevõtte vahel on tehinguline õigussuhe, mis sarnaneb käsunduslepingule. Juhatuse liikme õigused ja kohustused on sellised, mis on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega lähe üle pärandajale (VÕS § 622 ja § 633 lg 1). Aegumise tõttu palus kostja teha vaheotsuse.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja pankrot kuulutati välja 05.07.2010; hageja juhatuse liikmeks oli 18.10.1996 kuni XX.XX.XXXX H. P. J, kes suri XX.XX.XXXX; H. P. J-e vara päris tütar M. J, kes on tema õigusjärglane. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas H. P. J tekitas juhatuse liikmena hagejale kahju, rikkudes lojaalsus- ja hoolsuskohustust ning omastades ettevõtte vara. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas H. P. J-e kohustused võisid üle minna tema pärijale ning kas hageja nõue kostja vastu on aegunud või mitte.
8.Arvestades TsMS § 449 lg-tes 1-3 sätestatut, on hageja nõue aegunud, mistõttu on käesolev vaheotsus käsitletav lõppotsusena, kuna kohus ei menetle nõude aegumise tõttu asja edasi.
Hagi tuleb jätta rahuldamata vaidlustes, kus üks pool taotles aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastada ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.
9.Äriühingu ja tema juhatuse liikme vahel on käsundilaadne lepinguline suhe. Tõenditest ei nähtu, et hageja põhikirjas või kokkuleppel H. P. J-ga oleks nõude aegumisele ette nähtud pikem aeg kui ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. Nõude aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 147 lg 1). Hageja märkis maakohtu 15.02.2012 eelistungil, et tema nõue muutus sissenõutavaks H. P. J-e teo toimepanemise ajast ehk aastatel 2003 kuni 2005. Kuna hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse alles 23.09.2011, on hageja nõue ÄS § 315 lg 3 alusel aegunud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt tasuti H. P. J-le AS Espak poolt viimane summa sularahas 12.09.2005. Antud summa väidetavast omastamisest tulenev nõue H. P. J-e vastu aegus 12.09.2010.
10.TsÜS § 146 lg 4 kehtestab erinormi lepingust tulenevate nõuete aegumisele ja selle kohaldamiseks on oluline, et kohustatud isikul oleks olnud tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada. Kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks on õigusvastase tagajärje soovimine, kusjuures selline õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tegevus. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine ei ole aegumise instituudi eesmärki arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Hageja ei tõendanud vara omastamist H. P. Je poolt, samuti tema poolt juhatuse liikme kohustuste tahtlikku rikkumist, rääkimata TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eelduseks oleva tahte olemasolu äriühingu kahjustamiseks.
11.Hageja esitatud BDO Eesti AS erikontrolli aruandest tuleneb selgelt üksnes hageja raamatupidamise ebakorrektsus, kuid aruandes toodud tõenditest ei saa tuvastada ega järeldada, et sularahas AS Espak poolt tasutud summad omastas H. P. J. Erikontrolli aruande tellijaks oli AS Espak ja selle koostamisel andsid suures osas selgitusi AS Espak juhatuse liige ning raamatupidaja. Erikontrolli aruandest ei nähtu, kui suures ulatuses selle koostamisel tegelikult hageja raamatupidamise dokumente kontrolliti ja sellest ei nähtu, et küsitud oleks hageja juhatuse liikme selgitusi. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid vara omastamise ja sellest tulenevalt H. P. J kohustuste tahtliku rikkumise kohta ning need asjaolud ei nähtunud ka erikontrolli aruandest. Hageja esitatud tõenditest saab järeldada vaid seda, et sularahas AS Espak poolt tasutud summad ja summade tasumisel aluseks olnud arveid ei kajastatud hageja raamatupidamises. Kas nimetatud arvete alusel AS-le Espak reaalselt kaupa müüdi ja kas tegemist oli hageja toodanguga, ainuüksi arvetest järeldada ei saa. Samuti ei saa ainuüksi tehingute raamatupidamises ebaõigest kajastamisest järeldada, et H. P. J kasutas AS-lt Espak saadud sularaha isiklikes huvides ja mitte äriühingu huvides. Esitatud tõendite pinnalt ei saa välistada, et AS Espak poolt tasutud sularaha kasutati siiski hageja majandustegevuse huvides, jättes summad nõuetekohaselt raamatupidamises kajastamata. Kogutud tõendite pinnalt võib järeldada üksnes seda, et H. P. J võis rikkuda juhatuse liikme kohustusi äriühingu raamatupidamise korraldamisel, kuid tema poolt kohustuse tahtlikku rikkumist või sularaha omastamist esitatud tõendid ei tõenda. Tõendid ei tõenda, et H. P. J-e tegevuse eesmärgiks oleks olnud hagejale tahtlikult kahju tekitamine või mõnel muul viisil äriühingu kahjustamine. H. P. J-e tegevuse tahtluse osas ei toonud hageja esile asjaolusid, mis võimaldavad kohaldada TsÜS § 146 lg 4, rääkimata nende asjaolude tõendamisest. TsÜS § 146 lg 1 alusel on hageja nõue kostja vastu aegunud.
12.Alternatiivselt esitas hageja kostja vastu deliktilise nõude, milline on samuti aegunud. Siinkohal tuleb arvestada TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatut. Hageja äriühinguna pidi kahjust teada saama hiljemalt iga majandusaasta aruande kinnitamisel. Hageja majandusaasta aruanded auditeeriti ja nendes ei tuvastatud H. P. J-e poolt rikkumiste toimepanekut. Kahtluste korral oli hagejal võimalik läbi viia erikontroll vastavalt põhikirja punktile 7.2. ja võrrelda hageja raamatupidamise andmeid AS Espak omadega. Kohtule esitatud erikontroll koostati AS Espak tellimusel. Hagiavalduses sisalduv väide, mille kohaselt oli tegemist hageja erikontrolliga, on eksitav. Kohtule 24.11.2011 esitatud menetlusdokumendis väitis hageja
esindaja, et H. P. J-e poolt vara omastamine selgus alles tagantjärgi, kuid millal need asjaolud selgusid ja hagejale teatavaks said, hageja välja ei toonud. Hageja rõhutas, et tema kahju hüvitamise nõuet ei tõenda üksnes erikontrolli aruanne, vaid sellele lisatud raamatupidamise algdokumendid. Vastavad algdokumendid olid aga hagejal olemas juba ajal, mil H. P. J väidetavad vara omastamised toime pani, mistõttu pidi hageja kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada saama juba väidetavate tegude toimepaneku ajal. Kuna erikontrolli ei viidud läbi hageja soovil, ei saa hageja väita, et ta sai H. P. J-e tehingutest teadlikuks alles pärast erikontrolli aruande koostamist. Hageja pidi võimalikust kahjust teada saama hiljemalt iga majandusaasta aruande koostamise ajaks, mistõttu on hageja nõue aegunud.
13.Kuna hageja ei tõendanud rahaliste vahendite omastamist H. P. J-e poolt, ei kuulu TsÜS § 150 lg 2 kohaldamisele ja hageja nõue kostja vastu on aegunud. TsÜS § 150 lg 3 sätestab vaid maksimaalse aegumistähtaja ja antud säte ei ole kohaldatav, kui nõue on TsÜS § 150 lg 1 alusel juba aegunud. Arvestades TsÜS § 142 lg-s 1 sätestatut, võib kohustatud isik pärast aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Aegumise üks ja esmane eesmärk on kaitsta võlgnikku, kellel võib aja möödudes olla raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei ole talle enam kättesaadavad. Aegumine väljendab hea usu põhimõtet ja tagab õiguskindluse. Kostja palus kohtul kohaldada aegumist ja rõhutas, et pärast niivõrd pika aja möödumist hageja poolt kirjeldatud sündmuste toimumisest ja pärast H. P. J-e surma ei ole kostjal võimalik esitada kohtule tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Samuti viitas kostja, et tal puudub ligipääs hageja raamatupidamise andmetele. Arvestades TsÜS §-s 143 sätestatut, tuleb käesolevas asjas kohaldada aegumist, mis on õiguskindluse põhimõtte seisukohalt vajalik, tagamaks kostja õiguste kaitset. Kostja näol on tegemist üksnes H. P. J-e pärijaga, kelle võimalused oma õiguste kaitsmiseks on piiratud.
Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
14.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja saata asi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
15.Käesoleval juhul ei olnud põhjendatud kohaldada ÄS §-s 315 sätestatud 5-aastast nõude aegumise tähtaega, kuna tegemist oli äriühingu juhatuse liikme ja aktsionäri poolt tahtliku, õigusvastase ja heade kommetega vastuolus oleva käitumisega tekitatud kahjuga, millisel juhul rakendub 10-aastane nõude aegumistähtaeg (TsÜS § 37, § 146 lg 4). Tehingulisteks nõueteks on ka TsÜS § 146 mõttes ühinguõiguslikud juriidilise isiku sisesuhtel või põhikirjal põhinevad nõuded, sõltumata sellest, kas juhtorgani liige pani samaaegselt toime kuriteo või tekitas kahju raske juhtimisveaga. TsÜS § 146 lg-s 4 toodud aegumistähtaeg on erinorm ja laieneb ka juhatuse liikme tahtlikule kohustuste rikkumisele. Tahtliku kohustuse rikkumisega lepingulises õigussuhtes on tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Antud sätet kohaldades ei ole hageja nõue aegunud. Hageja nõude rahuldamata jätmine aegumise tõttu on lubamatu ka põhjusel, et H. P. J varjas tema poolt äriühingu rahaliste vahendite omastamist ja äriühing sai endise juhatuse liikme ja aktsionäri poolt heade kommetega vastuolus olevate ja õigusvastaste tegude toimepanemisest teada alles pärast seda, kui selgusid raamatupidamise erikontrolli tulemused 28.09.2009. H. P. J ei esitanud raamatupidajale kõiki raamatupidamise algdokumente ja varjas ühingu majandustegevuse kohta tegelikke andmeid.
16.Kohus leidis ekslikult, et tõendamist ei leidnud H. P. J poolt kohustuse tahtlikul rikkumisel õigusvastase tagajärje soovimine, mis on tahtliku kohustuse rikkumise eelduseks. Arvestades asjaolu, et H. P. J käitus hagejale kuuluva vara omastamisel heade kommete vastaselt, siis juba tegude iseloomust tulenevalt on selge, et H. P. J soovis saada äriühingule kahju tekitamise kaudu varalist kasu. Hageja rahaliste vahendite omastamisega pidi H. P. J ette nägema, et tekitab omastatud vara väärtuses hagejale ja tema võlausaldajatele kahju. Tehingud kuriteo või muu õigusvastase teo toimepanemiseks on heade kommetega
vastuolus. Vara omastamisega tekitatud kahju hüvitamist on võimalik nõuda selleks kohustatud isiku õigusjärglaselt.
17.Kohus leidis ekslikult, et ainuüksi tehingute ebaõigest kajastamisest ei saa järeldada, et H. P. J kasutas AS-lt Espak saadud raha isiklikes huvides ja mitte äriühingu huvides. Kuna H. P. J ei kajastanud majandustehingutest saadud raha liikumist hageja raamatupidamises, ei tasunud hageja kassasse ega pangakontole AS-lt Espak tema poolt hageja esindajana vastu võetud sularaha, siis tuleb järeldada, et ta jättis saadud sularaha endale isiklikuks tarbeks. Tal puudus põhjus kõnealuseid tehinguid ettevõtte raamatupidamises kajastamata jätta, kui ta just ei soovinud raha enda kasuks pöörata.
18.Maakohus leidis ekslikult, et hageja alternatiivselt esitatud deliktiline nõue kostja vastu on aegunud, kuna äriühinguna pidi hageja saama teada kahjust hiljemalt iga majandusaasta aruande kinnitamisel. Majandusaasta aruannetes ei kajastata toodete ja teenuste omahinda, vaid seda, millises summas kaupu müüdi ja millised olid müüdud kaupade valmistamise kulud. Audiitor kontrollib temale ühingu juhatuse poolt esitatud algdokumentide ja nende algdokumentide alusel tehtud kandeid raamatupidamisregistrites ja koondandmeid majandusaasta aruandes. Audiitor ei teosta toodete omahinna arvestust, vaid lähtub eeldusest, et ühingu juhatuse poolt esitatud andmed on tõesed. Kuna H. P. J jättis osad raamatupidamise algdokumendid raamatupidajale ja audiitorile üle andmata ning ka raha endale, siis ei saanudki audiitor auditeerimise käigus puudujääki tuvastada. Seetõttu ei tekkinud audiitoril ega hageja nõukogul kahtlust juhatuse liikme poolt rikkumiste toimepanemise osas. Hageja majandusaasta aruanded on auditeeritud ja hageja majandusaasta aruandeid koostanud audiitorite sõltumatuse ja aususe osas puudub vaidlus. Seega saab järeldada, et kuna isegi sõltumatu audiitor ei saanud majandusaasta aruandeid kontrollides aru rikkumistest ja juhatuse liikme poolt vara omastamisest, ei pidanud hageja rikkumisest varem teada saama, kui alles erikontrolli käigus. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kohtu järeldus selle kohta, et raamatupidamise algdokumendid olid apellandil olemas juba ajal, mil H. P. J väidetavad vara omastamised toime pani, mistõttu pidi hageja kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust teada saama juba väidetavate tegude toimepaneku ajal. Vara omastamine H. P. J-e poolt sai teatavaks alles 28.09.2009, mitte varem. Kohus leidis ekslikult, et kuna hageja raamatupidamise erikontrolli ei viidud läbi hageja soovil, ei saa hageja väita, et ta sai H. P. J-e tehingutest teadlikuks alles pärast erikontrolli aruande koostamist. Asjaolu, et erikontrolli ei viidud läbi hageja soovil, ei tähenda, et hageja oleks saanud H. P. J-e tehingutest teada erikontrolli aruande koostamisest varem.
19.Kohus leidis ekslikult, et käesoleval juhul puudus TsÜS § 150 lg 2 kohaldamiseks alus, kuna hageja ei toonud välja H. P. J-e poolt rahaliste vahendite omastamist. Kohtul on TsMS § 232 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustused. Äriühingu kohustus on kajastada äritegevuse andmeid objektiivselt ja igakülgselt. Sellest tuleneb ka äriühingu juhatuse liikme kohustus tagada, et raamatupidamises kajastataks kõik majandustehingud ja järgitaks majandusüksuseprintsiipi, olenemata sellest, milliseks otstarbeks saadud summasid hilisemalt kasutatakse. Hagejal on ka raamatupidamise seaduse (RPS) § 4 p-s 2 toodud kohustus. Teada on, et AS Espak tasus H. P. J-le 2 317 138 krooni, mis hageja pangakontole ega kassasse ei laekunud ning vahendid hageja raamatupidamises ei kajastunud. H. P. J ei kasutanud saadud raha mitte hageja, vaid enda kasuks. Kostja ei tõendanud, et H. P. J oleks kasutanud kõnesolevad rahalised vahendid hageja huvides (VÕS § 1050 lg 1).
20.Kohus leidis ekslikult, et TsÜS § 150 lg 3 ei kuulu kohaldamisele, kuna see sätestab vaid maksimaalse aegumistähtaja ning antud säte ei ole kohaldatav, kui nõue on TsÜS § 150 lg 1 alusel aegunud. Käesoleval juhul kohaldub TsÜS § 150 lg 1, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kuna kahju õigusvastasest tekitamisest sai hageja teada 28.09.2009, ei ole nõue aegunud. TsÜS § 150 lg 3 kohaselt aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue, sõltumata käesoleva paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatust, hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kuna H. P. J pani toime
õigusvastased teod, millega tekitati kahju ajavahemikul 2003 kuni 2006, siis ei ole ka TsÜS § 150 lg 3 kohaselt hageja nõue aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu vaheotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.
23.Kahju hüvitamise nõuet esitades tugines hageja asjaoludele, et H. P. J ei taganud juhatuse liikmena kõikide tehingute kajastamist raamatupidamises ning ei kandnud AS-lt Espak saadud sularaha hageja pangakontole ega maksnud kassasse. Hagi asjaoludest järeldub, et hageja väidetav kahju tekkis H. P. J-e tegutsemisest hageja juhatuse liikmena. Asjaolusid, mis võimaldaks hageja nõuet käsitleda nõudena H. P. J-e kui hageja aktsionäri vastu, ei ole hageja esile toonud. Seega nõutakse käesolevas asjas juhatuse liikme kohustuste rikkumise tagajärjel aktsiaseltsile tekkinud kahju hüvitamist, sest hagiavalduses nimetatud õigusvastased teod sai H. P. J toime panne üksnes juhatuse liikmena.
24.Eeltoodu tõttu on ebaõige maakohtu käsitlus H. P. J-e võimaliku deliktilise vastutuse kohta. Juhatuse liige, täites juhatuse liikme kohustusi, ei tekita äriühingule lepinguväliselt õigusvastaselt kahju, sest tal on äriühinguga lepingusarnane suhe. Juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest (käsunduslepingust) tulenevate kohustuste rikkumisena ja selle suhte raames tekitatud kahju hüvitamisele ei saa kohaldada lepinguväliselt õigusvastaselt kahju tekitamise sätteid. Sellist seisukohta on avaldanud ka Riigikohus (nt lahendid nr-d 3-2-1-41-05, 3-2-1-18-08). Seetõttu ei anna ringkonnakohus ka hinnangut apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad väidetavat deliktilist vastutust.
25.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele piisava põhjalikkusega vastanud ja ringkonnakohus neid tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
26.ÄS § 315 lg 4 järgi on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, mida tuleb TsÜS § 37 lg 4 järgi arvutada alates kohustuse rikkumisest. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja nõue on ÄS § 315 lg 3 järgi aegunud. Maakohus ei tuvastanud juhatuse liikme tahtlikku kohustuste rikkumist, mis annaks alust kohaldada TsÜS § 146 lg-t 4. Iseenesest asjaolust, et H. P. J juhatuse liikmena ei taganud väidetavalt raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseadusele ja ei maksnud sularaha hageja pangaarvele või kassasse, ei saa järeldada, et ta raha omastas ja sai hageja arvel varalist kasu. Hageja ei ole tahtlikku kohustuste rikkumist tõendanud. Üksnes maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses esitatud hageja arvamuste alusel ei saa vastavat järeldust teha.
27.Maakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud hageja.
28.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Iko Nõmm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-191-12
Otsuse kuupäev
Tartu, 8. mai 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu
Kohtuasi
AS-i Eesti Taara (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase (Ahas) hagi Maris Johannese (Johannes) vastu 148 092 euro 11 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-45710
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Eesti
Taara
(pankrotis)
pankrotihalduri
Ene
Ahase
kassatsioonkaebus Tsiviilasja hind Riigikohtus
148 092 eurot 11 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja AS-i Eesti Taara (pankrotis, registrikood 10089691) pankrotihaldur Ene Ahas Kostja Maris Johannes (isikukood 45912220233), esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt
Asja läbivaatamise kuupäev
15. aprill 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-45710 5. oktoobril 2012 tehtud otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda ja lugeda õigeks tsiviilasja hinnaks apellatsiooniastmes 148 092 (ükssada nelikümmend kaheksa tuhat üheksakümmend kaks) eurot 11 senti.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-11-45710 5. oktoobril 2012 tehtud otsus ülejäänud osas muutmata, arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes AS-i Eesti Taara (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase kanda.
3-2-1-191-12
5.Arvata AS-i Eesti Taara (pankrotis) pankrotihalduri Ene Ahase kassatsioonkaebuselt