Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-10-26675

Edasikaebe kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohtu 05.07.2010 määrusega on välja kuulutatud ETAS(edaspidi ET AS) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Ene Ahas. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 15.10.2010. Jaotusettepanek kinnitati kohtu poolt 20.01.2011. Pankrotihaldur esitas 03.01.2012 kohtule lõpparuande, mille ta palus kinnitada ja sellega seoses pankrotimenetluse lõpetada. Lõpparuandele on lisatud seisuga 15.12.2011 koostatud pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestus, pankrotitoimkonna liikmete nõusolekud lõpparuandega ja taotluse halduri tasu määramiseks ning kulude kinnitamiseks. 27.01.2012 esitas haldur täiendavalt kuludokumendid.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur on 03.01.2012 esitanud kohtule ET AS (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande PankrS § 162 alusel. Lõpparuande kohaselt on pankrotivara müüdud ja jaotiste alusel selleks eraldatud summa piires raha välja makstud. Haldur on läbi viinud vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Haldur on esitanud endise juhatuse liikme HPJ(surnud XXX) õigusjärglase (pärija) MJvastu hagi kahju hüvitamise nõudes summas 148 092.11 eurot (Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-11-45710). Lõpparuande esitamise seisuga kestab 2(8)

2-10-26675 täitemenetluses võla sissenõudmine TSr’ilt vastavalt Viru Maakohtu 16.11.2010 määrusele tsiviilasjas nr 2-08-19385. Haldur märgib, et solidaarvõlgnik viimati nimetatud asjas, OÜD (registrikood XXX), ei ole tegutsev äriühing ning registripidaja on tema suhtes teinud kustutamishoiatuse.

2-10-26675 pankrotimenetluses väljamakseid II järgu nõuete rahuldamiseks, kuna vastasel korral oleks välistunud võimalus esitada kahju hüvitamise nõue võlgniku endise juhatuse liikme HPJ õigusjärglase MJ vastu ning hagi rahuldamise korral on võimalik täita kõik kohustused II rahuldamisjärgus nõuet omavate võlausaldajate ees.

4(8)

2-10-26675 Halduri hinnangul on ET AS (pankrotis) maksejõuetuse põhjustanud võlgniku endise juhatuse liikme ja aktsionäri HPJpoolt võlgniku vara omastamine ja võlgniku majanduslikke huvisid eiravate, kahjulike tehingute tegemine, mis mõjutasid negatiivselt võlgniku maksevõimet, aga samuti erimeelsused aktsionäride vahel ettevõtte juhtimise ja tegevuse osas, mis ei võimaldanud makseraskusi ületada ning kokkuvõttes tingisid alaliste makseraskuste väljakujunemise. Haldur on lõpparuandes välja toonud HPJpoolt võlgniku nimel iseendaga omakasu eesmärgil pankrotimenetluse eelselt tehtud järgmised tehingud: - võlgnikule kuulunud tulutoovate (MCM AS) võlakirjade võõrandamine iseendale 2005.a, järgnev tagasiost ja uuesti müük; - kasumit tootva sidusettevõtja (AS V , kehtiv ärinimi AS EV) aktsiate müük HPJ’ele nimiväärtuses; - võlgniku kui äriühingu aktsiate ebavõrdne tagasiost - HPJ’elt osteti aktsiad tagasi soodsamatel tingimustel (nimiväärtuses) võrreldes 2003.a ostuga teiselt aktsionärilt, kellele maksti 53,9% aktsiate nimiväärtusest; - HPJei tasunud võlgniku kassasse ega maksnud võlgniku pangakontole temale kui võlgniku juhatuse liikmele AS E kassast aastatel 2003-2006 sularahas välja makstud võlgnikule kuuluvaid rahalisi vahendeid kogusummas 148 092.11 eurot (2 317 138 krooni). Nimetatud summa hüvitamise nõudes on haldur esitanud hagi HPJõigusjärglase, pärija MJvastu. Halduri hinnangul on võlgniku endine juhatuse liige ja aktsionär HPJteinud raskeid juhtimisvigu (raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine, hoolsus-ja lojaalsuskohustuse rikkumine) ja tema käitumises esinesid kuriteo tunnused (omastamine (karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 201), kelmus (KarS § 209), raamatupidamise kohustuse rikkumine (KarS § 3811), maksejõuetuse põhjustamine (KarS § 384). Haldur märgib, et ta ei ole esitanud kuriteoteadet, kuna HPJon surnud. Halduri põhjendusel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 199 lg 1 p 4 järgi ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatav või süüdistatav on surnud. Pankrotihalduri hinnangul takistasid võlgniku aktsionäride lepitamatud erimeelsused makseraskuste ületamist. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele. Sellest ei ilme, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ET AS (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Haldur on viinud läbi kõik pankrotimenetluse toimingud, selgitanud välja võimalikud nõuete sissenõudmisega seotud asjaolud, s.h esitanud kahju hüvitamise hagi võlgniku makseraskustesse viinud juhatuse liikme õigusjärglase vastu. Kahju sissenõudmise menetluse lõppu ei ole käesoleval ajal võimalik prognoosida. Lõpparuande kohaselt on kohtukulude katteks vahendid olemas ja hagi rahuldamise korral on võimalik täita kõik kohustused II rahuldamisjärgus nõuet omavate võlausaldajate ees. Haldur on seisukohal, et ET AS (pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele, kuid palub ennast jätta pankrotihalduri kohustustest vabastamata kuni nõuete sissenõudmiseni või realiseerimiseni. Pankrotihalduri hinnangul oli ET AS (pankrotis) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku endise juhatuse liikme ja aktsionäri, nüüdseks surnud HPJpoolt võlgniku vara omastamine ja võlgniku majanduslikke huvisid eiravate, kahjulike tehingute tegemine, mis 5(8)

2-10-26675 panid aluse võlgniku makseraskustele. Erimeelsused aktsionäride vahel ettevõtte juhtimise ja tegevuse osas ei võimaldanud makseraskusi ületada. Eelnimetatud põhjused koosmõjus tingisid alaliste makseraskuste väljakujunemise. Kohus võtab teadmiseks asjaolu, et haldur ei ole saanud ET AS (pankrotis) pankrotimenetluses esitada kuriteoteadet HPJsurma tõttu - KrMS § 199 lg 1 p 4 tulenevalt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kahtlustatav või süüdistatav on surnud. Seetõttu ei ole võimalik raskeid juhtimisvigu (raamatupidamise korraldamise-, hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumine) teinud ning kuriteo tunnustega tegusid (omastamine, kelmus, raamatupidamise kohustuse rikkumine) toime pannud ja maksejõuetuse põhjustanud juhatuse liiget kriminaalkorras vastutusele võtta.

6(8)

2-10-26675 PankrS § 65 lg 5 järgi määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Kohus arvestab halduri tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi. Töö mahu ja keerukuse ning pankrotihalduri kutseoskuste hindamisel lähtub kohus sealhulgas pankrotivara iseloomust, võlgniku tegevusalast ja võlausaldajate arvust ning pankrotimenetluse ulatusest. ET AS (pankrotis) pankrotimenetluse kestel on laekunud võlgniku pangakontole 134 044.40 eurot. 07.03.2011 määrusega määras kohus Ene Ahas’ele esialgse tasu summas 6 264 eurot, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Tulenevalt asjaolust, et haldur jääb seoses kohtuvaidlusega pankrotimenetluse lõpetamisel halduri ülesannetesse, ei kasuta täiendavat õigusabi keerulises õigusvaidluses, milles on vastaspoolel kaks vandeadvokaadist lepingulist esindajat, taotleb haldur tasu määramist ülemmääras - kogusummas 14 653.74 eurot ning selle väljamõistmist büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur kinnitab ka, et pankrotitoimkond ei oma vastuväiteid halduri tasu ja kulude taotlusele. Arvestades pankrotivara suurust 134 044.40 eurot, on PankrS § 651 lg 1 järgi halduri tasu alammäär 12 545.52 eurot ja PankrS § 651 lg 2 järgi ülemmäär 14 653.74 eurot. Kohus leiab, et kuna pankrotihaldur on teinud tavapärasest keerulisemas pankrotimenetluses kõik toimingud ning taotletav halduri tasu ei ületa PanrS § 651 lg 2 ettenähtud määra, on põhjendatud pankrotihalduri tasuks määrata 14 653.74 eurot ning pärast tasaarvestamist varasemalt määratud esialgse tasuga 6 264 eurot, välja mõista ET AS’ilt (pankrotis) vastavalt halduri taotlusele büroo, mille kaudu haldur tegutseb - Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO osaühingu - kasuks pankrotihalduri tasu summas 8 389.74 eurot. Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO osaühing (registrikood 12150756) on alates 25.08.2011 registreeritud käibemaksukohuslasena – registreerimisnumber EE101473170. Pankrotihalduri tasult arvestatakse käibemaks 20 % - summas 1 677.95 eurot.

7(8)

2-10-26675 Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud koos tasumisele kuulunud maksudega summas 40 467 krooni (2 586.31 eurot) on välja mõistetud Harju Maakohtu 05.07.2010 määrusega ning ei vaja kohtu poolt täiendavat kinnitamist. Koos jaotusettepanekuga on kohtu 20.01.2011 määrusega kinnitatud ET AS’i (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 05.07.2010 kuni 17.11.2010 tehtud kulutused summas 3 092.16 eurot. ET AS (pankrotis) pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotimenetluse kulud ajavahemikul 17.11.2010 kuni 03.01.2012 on kokku 8 501.55 eurot, s.h pankrotimenetluse teenindamine 1 149.96 eurot, pangakulu 1.76 eurot ja kohtukulud (riigilõiv hagiavalduselt) 7 349.83 eurot. Pankrotimenetluse kulud on üle vaadanud ja heaks kiitnud pankrotitoimkonna liikmed. Kuludest suurema osa - 7 349.83 eurot moodustab riigilõiv hagiavalduselt kahju hüvitamise nõudes. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid ning kulutuste kohta esitatud tõendeid, leiab kohus, et ET AS (pankrotis) lõpparuandes näidatud perioodil 17.11.2010 kuni 03.01.2012 tehtud kulutused summas 8 501.55 eurot tuleb kinnitada.

Merike Varusk Kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.