2-11-6754/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja menetluse käik BIGBANK AS (edaspidi hageja) ja Jarmo Mammuspuu (edaspidi kostja) sõlmisid 15.12.2006 krediidilepingu nr *, mille kohaselt andis hageja kostja käsutusse krediidisumma 191,73 eurot. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr SMS (edaspidi üldtingimused). Kostjal oli kohustus krediidisumma tagastada krediidiandjale hiljemalt 13.02.2007. Hageja on kostjale saatnud lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõude. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja reageerinud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hagi esitamise hetkeks on krediidiandjale tasumata krediidisumma 191,73 eurot. Üldtingimuste p-i 8.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Kostja on jätnud pärast maksetähtpäeva saabumist, st pärast 13.02.2007, hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 191,73 eurot. 16.02.2011 seisuga on lepingu ja seaduse alusel sissenõutavaks muutunud viivis

701,73 eurot. Hagiavalduses nõuab hageja üldtingimuste ning seaduse alusel kostjalt viivist üksnes osaliselt, s.o. 191,73 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirja(de) ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Lepingu nr * alusel on kostja jätnud hagejale tasumata kokku 19,18 eurot kostjale 27.02.2007 saadetud nõudekirja ja 15.10.2007 tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu eest. Üldtingimuste p 8.4 kohaselt, juhul kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, maksab laenusaaja laenuandjale lisaks võlgnetavate summadele lepingu rikkumisega laenuandjale tekitatud kulude katteks käsitlustasu. Kuna kostja ei ole pärast lepingu * lõppemist lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on hageja käsitlustasu perioodil 14.02.2007 – 16.02.2011 kokku 3430,64 eurot (1464 päeva / 15 * 35,15 eurot). Hageja vähendab oma käsitlustasu nõuet kuni 108,65 euroni. 17.02.2011 esitas hageja BIGBANK AS kohtule hagi kostja Jarmo Mammuspuu vastu 511,28 euro nõudes. 01.03.2011. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid edastati kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile, hagiavalduses märgitud aadressile ning teistele kohtule teadaolevatele aadressidele, kust menetlusdokumendid tagastati kohtule. 17.05.2012 palus kohus hagejal esitada kohtule kostja aadress, et oleks võimalik talle hagimaterjalid kätte toimetada. 29.05.2012 saabus kohtusse Kärdla Linnavalitsuse vastus, mille kohaselt ei ole Kärdla Linnavalitsusel teada J. Mammuspuu tegelik elu-või viibimiskoht. 08.06.2012 saabus kohtusse Kärdla politseijaoskonna vastus kostja J. Mammuspuu asukoha kohta, mille kohaselt ei ela kostja aadressil *. Politseile teadaolevatel andmetel puudub isikul kindel elu- ja asukoht. 13.06.2012 palus kohus hagejal esitada kohtule kostja aadress, et oleks võimalik talle hagimaterjalid kätte toimetada, kuna kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada teadaolevatel aadressidel. 18.06.2012 esitas hageja taotluse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. 31.07.2012. a kohtumäärusega rahuldas kohus hageja taotluse ning menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte avalikult.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja on 17.02.2011. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-5/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 511,28 euro väljamõistmist kostjalt, millest 191,73 eurot on tagastamata krediidisumma, 19,18 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 108,64 eurot käsitlustasu ja 191,73 eurot viivis. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: 27.02.2007. a kostjale saadetud kinnituskiri laenulepingu sõlmimise kohta /tlk 8/; viivisearvestuse /tlk 9/; Balti Investeeringute Grupi Pank AS hinnakirja /tlk 11/ ja SMS-laenu üldtingimused /tlk 15-16/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Üldtingimuste punkti 8.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel krediidiandjale viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt

päevas. Peale krediidisumma sissenõutavaks muutumist ei ole kostja hagejale krediidisummat tasunud, seega arvutas hagej viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 0,25% võlgnetavalt summalt päevas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Jarmo Mammuspuu’lt hageja BIGBANK AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 511,28 eurot, millest põhivõlgnevus on 191,73 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 19,18 eurot, käsitlustasu 108,64 eurot ja viivis 191,73 eurot. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 63,91 eurot /tlk 19/, mille tasumist on kohus kontrollinud 17.02.2011 /tlk 22/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 63,91 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.