Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus otsuse peale kaebamiseks luba ei anna.

Hageja nõue, põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 10.11.2006 kirjaliku tähtajatu üürilepingu XXX, Tallinn (kinnistu, mis kantud Harju Maakoht kinnistusosakonna registriossa nr XXX) ruumide nr 211, 212 (kokku 24m2) kasutamiseks. Kostja sai ruumid enda kasutusse 10.11.2006. Üüri suurus oli 2880 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 18%. 29.11.2006 suurendasid pooled kokkuleppel üüri suurust (lepingu lisa) alates 01.12.2007 ja see oli 3120 krooni kuus, millele lisandus käibemaks 561,60 kr. 01.03.2008 suurendasid pooled kokkuleppel (lisa 2) üüri alates 01.04.2008 3600 kroonile kuus, millele lisandus käibemaks 648 kr. Kostja pidi üüri tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele kuu aega ette jooksva kuu 25. kuupäevaks ja kõrvalkulud jooksva kuu eest jooksva kuu 25. kuupäevaks (lepingu p 2.1). Viivis on lepingu p 7.1 järgi 0,5% päevas võlalt. Viivise arvestus on esitatud 13.09.2012. Hageja esitas kostjale arved: nr 139-006 28.10.06 - 2280 kr (ettemaks/tagatis), nr 135-008 09.10.08 - 5903,19 kr (2008a. oktoobrikuu üür ja kõrvalkulud), nr 144-008 24.11.08- 8033,50 kr. Kostja jättis viidatud arvetes järgsed kohustused täitmata. Rendileping on lõppenud 16.12.2008 (vt hagi puuduste kõrvaldamise avaldus, lk 43). Esialgses hagis märkis hageja, et tagatisraha on tasutud (vt hagi tekst 28.04.2011, 17.05.11, lk 1, 43), kuid hiljem muutis arvamust ja leidis, et see on tasumata (avaldus 14.03.2012, lk 100). Arved saatis hageja kostjale e-posti aadressil XXX. Remondikulud, mida hageja pidi kandma, on hageja tasaarvestanud (lk 103). 01.12.2007 sõlmisid pooled parkimiskohtade rendilepingu, kus üks koht maskis 300 kr/kuus. Kohtuistungil 03.09.2012 jäi hageja nõude juurde, mis on esitatud 14.03.2012 avalduses (lk 100). Hageja palub välja mõista kostjalt võla arvete nr 144-008, nr 139-006, nr 135-008 järgi kokku 1080,60 € ja viivise 1080,60 € ning menetluskulud palus jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud palus jätta hageja kanda (lk 64). Leping lõppes 16.12.2008, kostja vabastas ruumid 01.12.2008. Hageja esitas arve nr 144-008 tasumiseks, millega tasumistega kostja ei nõustunud seetõttu, et selles esines vigu ja kostja oli teinud tasaarvestuse tagatisraha arvelt. Üür oli kostja arvates 2880 kr kuus + käibemaks, lisaks kõrvalkulud. 09.10.2006 sõlmisid hageja ja AS SI mitteeluruumi üürilepingu nr 14. 10.11.2006 vormistas hageja üürilepingu kostjaga, kes alustas just ettevõtlust. Nii SI–l kui kostjal on üks ja sama juhatuse liige. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja ei tagasta seda raha, mille SI maksis tagatisena hagejale et see tagatisraha jääb hageja ja kostja vahelise üürilepingu tagatiseks. Kostja kanti registrisse 10.11.2006 ning siis vormistati hageja ja kostjavaheline üürileping Kostja leiab, et selliselt on SI täitnud kostja tagatisraha maksmise kohustuse hageja ees, tagatisraha on 2 (8)

makstud hageja kontole 06.10.2006 (hageja arve nr 120). Lisaks märkis kostja, et ka esialgses hagis on hageja ise märkinud, et kostja on tasunud tagatise. Eeltoodu tõttu leiab kostja, et puudub alus arve nr 139-008 järgse tagatisraha tasumiseks. AS SI ei ole nõudnud tagatise tagasisaamist ja hageja ei ole seda ka SI tagastanud. Kõrvalkulude ja üüri arve nr 144-008 ei ole õige. Üür ei ole 16 päeva eest nii suur kui see arves on märgitud. Arvestades eelnevat perioodi 10.11.2008-16.12.2008, on kõrvalkulud järgmised: 1) valveteenistus ja tuletõrjesüsteemid - 122,40*36/30 =146,88 kr, kuna 2007.a alates on see olnud kuus 122,40 kr (fikseeritud). 2) vesi ja kanalisatsioon - kahe eelneva kuu eest oli hind 172,80 kr, seega õige on 172,80*36/30=207,36 kr, 3) elekter – eelneva kolme kuu kohaselt oli elektri hind fikseeritud 202 kr kuus, seega õige on 202/36*300=242,40 kr, 4) prügivedu - 2 eelneva kuu fikseeritud tasu oli 143,50 kr, seega õige on 143,50*36/30=172,20 kr, 5) Üldhooldus – 2008.a aprillist alates oli üldhoolduse tasu 260 kr, seega õige on 260*36/30=312 kr, 6) küte - 2007.a. novembrikuu eest oli küte 248,15 kr, detsembrikuu eest oli 300,24 kr; kütte hind tõusis 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 73%, seega peab tasu kütte eest olema 2008.a novembris 248,15*1,73=429,30 kr ja 2008.a detsembris 300,24*1,73=519,42 kr. Seega tuleks kütte eest tasuda viimase perioodi eest 623,30 kr, 7) maamaks peab olema 73,14 kr. Kokku peab arve nr 144-008 järgi olema üür ning detsembrikuu kõrvalkulude tasu kokku 3464,63 kr, mitte 8124,45 kr. Kostja tasus ettemaksu, selle jääk oli lepingu lõppedes 2879,34 kr ning vahe on seega 585,29 kr. Hageja ei esitanud üürilepingu lõppedes mingit arvet, mistõttu ei saanud kostja selliseid nõutavaid summasid tasuda. Lepingu p 2.1 järgi pidi kostja tasuma üüri üks kord kuus kuu aega ette jooksva kuu 10. kuupäevaks ning kõrvalkulude eest pidi tasuma jooksva kuu eest vastavalt arvele kuu 10. kuupäevaks. Arve nr 135-008 tasumisega kostja ei nõustu, kuna sellist arvet ei ole kunagi kostjale esitatud. 2008.a. oktoobrikuu üüri on kostja tasunud hageja esitatud arve nr 115-008 alusel 18.10.08 3600 kr. Kõrvalkulud tasus kostja arve 133-008 31.10.08 alusel. Üürileping nr 16, vastuvõtuakt, lepingu lisa 01.03.08, 29.11.06 on fabritseeritud, kostja ei ole alla kirjutanud neile, kuid istungil 03.09.2012 loobus ekspertiisi taotlusest (lk 185). Kohtu põhjendused VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 271 järgi kohustub üürnik tema poolt üüritud asja eest maksma üürileandjale üüri ja § 292 lg 1 alusel on kohustus üürnikul maksta üürileandjale lisaks üürile asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on 3 (8)

seotud asja kasutamisega. Pooled sõlmisid 10.11.2006 kirjaliku tähtajatu üürilepingu XXX, Tallinn (kinnistu, mis kantud Harju Maakoht kinnistusosakonna registriossa nr XXX) ruumide nr 211, nr 212 (kokku 24m2) kasutamiseks. Kostja sai ruumid enda kasutusse 10.11.2006. Üüri suurus oli 2880 krooni kuus ja sellele lisandus käibemaks 18%. Üürileping lõppes 16.12.2008. Selle üle pooled ei vaielnud. Seega oli poolte vahel sõlmitud üürileping VÕS 271 tähendus, kuid leping on lõppenud ja kohtul puudub seetõttu vajadus anda hinnangut nende asjaolude kohta esitatud tõenditele. VÕS § 78 lg 1 lausel võib kolmas isik täita võlgniku kohustuse, kui lepingust, seaduses tulenevalt ei pea seda täitama võlgnik isiklikult. Kui kolmas isik on võlgniku kohustuse täitnud, vabaneb võlgnik kohustuse täitmisest. Hageja palus välja mõista arve nr 139-006 28.10.06 järgi 2280 kr lepingujärgse ettemaksu/tagatise. Selles vaidlus puudus, et SI ja hageja vahel oli rendileping samade ruumide kasutamiseks, mida kasutas alates 10.11.2006 lepingu nr 16 järgi kostja. Kostja seadusliku esindaja seletuste (lihtmenetluses lubatav tõend) kohaselt leppisid pooled kokku, et SI poolt tasutud ettemaksu ei pidanud hageja viimasele tagastama, kuid see pidi jääma kostja ettemaksuks hageja ja kostjavahelise üürilepingu järgi. Kostja poolt kohtule esitatud hageja arve nr 120 (lk 139) järgi oli SI ettemaks 2880 kr ehk sama, mida pidi tasuma lepingu nr 16 järgi kostja hagejale. SI konto väljavõtte kohaselt on arve nr 120 järgi tasumisele kuuluv summa, sh ettemaks 2880 kr hagejale ära tasutud (lk 165). Seda, et SI oleks saanud ettemaksu tagasi või tal poleks õigust seda tagasi saada olnud, ei ole hageja väitnud ega tõendanud. Kostja poolt kohtule esitatud hageja arvetest kostjale (lk 139-164) nähtuvalt ei ole nende arvete hulgas ettemaksu arvet nr 139-006, hageja sellise ettemaksu arve esitamist kostjale lepingu sõlmimisel või selle järgselt ei ole esitanud. Arvestades, 1) hageja käitumist, et ta pole varasemalt sellist ettemaksu arvet 139-006 kostjale esitanud, 2) hinnates kostja seadusliku esindaja seletusi selle kohta, et SIettemaks pidi jääma kostja ja hageja vahelise üürilepingu järgseks ettemaksuks/tagatiseks, 3) et SI pole saanud tagasi lepingu järgset ettemaksu 2880 kr, leiab kohus, et kostja on tõendanud oma väidet, et SI poolt ettemaksu tasumisega hagejale ning selle jäämisega hagejale, on hageja ja kostja kokku leppinud, et SI poolt tasutud 2880 kr on tasutud hageja ja kostjavahelise lepingujärgse ettemakse 2880 katteks VÕS § 78 lg 1 järgi. VÕS § 6 järgi peavad võlasuhtes esinevad pooled käituma teineteise suhtes kooskõlas hea usu põhimõttega. Kohus leiab, et hageja poolt alles 2 aastat pärast lepingu lõppemist (2008) ettemaksu nõude esitamine, mis tuli täita ca 2 aastat varem (makse tähtaeg 17.11.2006), ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 1 järgi ning kinnitab tegelikult kostja väidet, et tegelikult maksti SI tagastamata ettemaksu hageja ja kostja vahelise lepingu ettemaksuks/tagatiseks. Kohtul puudub vajadus anda hinnangut kostja esitatud SI registriväljavõttele, kuna selles puudus vaidlus, et SI ja kostja juhatuse liikmete ring ettemaksu tegemise ajal ja rendilepingu nr 16 sõlmimise ajal kattus. Eeltoodu alusel on kolmas isik VÕS § 78 lg 1 alusel kostja kohustuse täitnud arve nr 139-006 järgi ning seega vabaneb kostja oma kohustuse - tasuda ettemaks 2880,00 kr - täitmisest, ning hagejal ei ole õigust nõuda märgitud kohustuse täitmist kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel jääb nõue selles osas rahuldamata. Hageja nõudis kostjalt hagiga esitatud arve nr 135-008 28.10.2008 5903,19 kr tasumist, mis sisaldab endas 2008.a oktoobrikuu tasumata üüri ja kõrvalkulusid (lk 28). 4 (8)

Lepingu järgi tuleb tasuda üür ja kõrvalkulud vastavalt arvele (lepingu p 2.1) selliselt, et üür tasutakse kuu aega ette jooksva kuu 10. kuupäevaks, ja kõrvakulud jooksva kuu eest vastavalt arvele jooksva kuu 10. kuupäevaks. Arve nr 135-008 28.10.08 (lk 28) järgi pidi kostja maksma selle oktoobrikuu üüri 10.11.2008. Seega nõudis hageja 2008.a. oktoobrikuu üüri tasumist tegelikult tagantjärgi, mitte lepingu p 2.1. kohaselt ette, sest arve on esitatud kuu lõpus maksetähtajaga järgmisel kuul. Hageja väitis, et arved saadeti e-postiga kostjale (vt hagiavaldus). Kohus tegi 03.09.2012 istungil ettepaneku tõendada märgitud arve saatmist kostjale, kuna kostja väitis, et sellist arvet ei ole kostjale kordagi esitatud. Hageja sellist tõendit kohtule ei ole esitanud ja selline väide on seega tõendamata. Kostja on kohtule esitatud arvega nr 115-008 25.09.2008 (lk 73) tõendanud, et hageja esitas kostjale nõude üüri tasumiseks 3600 kr (sellele lisandub käibemaks) + muude kulude ja parkimistasu eest kokku 5842,45 kr. Kui vaadelda hageja esitatud arveid kostjale 2008.aaastal (lk 154-164), siis on hageja olnud arvetes üürinõude lahtiseletamisel ebastabiilne. Kord on ta nõudnud arves nr 03-008 01.03.2008 (lk 154) 2007a. detsembrikuu ja 2008a. jaanuarikuu üüri korraga, kuid arvetes nr 15-008 31.01.08, nr 30-008 27.02.08, nr 60-008 25.04.08, nr 69-008 25.05.2008, nr 83-008 24.06.09, nr 97-008 24.07.08, nr 06-008 25.08.08, nr 115-08 25.09.08, nr 133-008 28.10.08 ei ole märkinud üldse, millise kuu eest ta kostjalt üüri nõuab. Alles lõpparves nr 144-008 24.11.08 konkretiseerib hageja seda, et nõuab üüri kuni 16.12.2008 (lk 164). Kuna arvelt nr 115-008 25.09.08 (lk 73) ei nähtu, millise kuu eest on hageja kostjalt üüri nõudnud ja lähtudes hageja traditsioonist mitte märkida 2008a. arvetes üürinõude kuud, siis leiab kohus, et kostjal on õigus tugineda lepingule nr 16 ja väita, et hageja on juba arvega nr 115-08 25.09.08 nõudnud lepingu p 2.1 järgi 2008. aasta oktoobrikuu üüri. Kostja tugines hageja esitatud hageja pangakonto väljavõttele (lk 31) ja esitas enda konto väljavõtte (lk 166), millest nähtuvalt on viidatud arve nr 115-08 alusel tasumisele kuulunud summa 5842,45 kr hagejale ära tasunud. Hagiga koos esitatud arve nr 135-008 (mille tasumist hagis nõutakse) pärineb 28.10.2008 (lk 28). Samas nähtub kostja esitatud sama kuupäeva ehk 28.10.2008 dateeritud arvest (lk 163), et see kannab numbrit „133-008“ ja see sisaldab endas kõrvalkulusid (lisaks nimetamata üürile). Lepingu p 2.1 järgi tähendavad arves nr 133-008 nimetatud kõrvalkulud ja parkimistasu seega vastavaid 2008.a. oktoobrikuu kõrvalkulusid ning parkimistasu. Viidatud arve nr 133-008 järgi tasumisele kuuluv summas 6448,45 kr on kostja poolt tasutud vastavalt panga väljavõttele (lk 166). Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse esitanud kostjale tasumiseks hagis nõutavat arvet nr 135-008 (lk 28), mis sisaldab endas üüri 2008.a.oktoobrikuu eest ning kõrvalkulusid, ja kostja on tõendanud, et ta on saanud hagejalt arve nr 115-008 ning nr 133-08, milles mõlemas nõutud summad on täielikult tasutud, siis leiab kohus, et kostja on oma lepingust tuleneva oktoobrikuu üüri (arve nr 115-008) ja kõrvalkulude (arve nr 133-008) kohustuse täitnud kooskõlas VÕS § 76 lg 1 § 271, § 292 lg 1 ega ole seega kohustust rikkunud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hagis nõutud arve nr 135-008 järgse üüri ja kõrvalkulude tasunõue on alusetu ega põhine pooltevahelisel lepingul. Lisaks see tegelikult kostjale ka esitamata. Eeltoodu tõttu ei ole hagejal õigust nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kostjalt vastavalt 2008.a oktoobrikuu üüri, kõrvalkulude ja parkimistasu maksmist hagist märgitud ja viidatud (hagiga koos esitatud) arve nr 135-008 järgi. Eeltoodu alusel jääb nõue selles osas ehk 5903,19 kr rahuldamata. Hageja nõudis kostjalt arve nr 144-008 24.11.2008 järgi lepingujärgset üüri kuni 5 (8)

16.12.2008 ja vastavaid kõrvalkulusid, kõik kokku 8124,45 kr. Kuna vaidlus puudus selles, et pooltevaheline leping lõppes 16.12.2008, siis lõppesid sellel päeval ka VÕS § 189 p 4, § 195 lg 2 järgi ka kostja lepingust tulenevad kohustused ning seega ei ole kostjal kohustust maksta hagejale pärast 16.12.2008 üüri ning muid kõrvalkulusid. Eeltoodu alusel ei ole hagejal VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, 108 ja § 271 ja § 292 lg 1 järgi õigust nõuda 2008.a. detsembrikuu eest üüri täies ulatuses (terve kuu eest) ega samuti terve kuu eest kõrvalkulusid, sest sellist kohustust lepingust ei nähtu. Kostja arvestuse kohaselt on kõrvalkulude suurus ning üüri põhjendatud suurus 16.12.2008 seisuga (üür 2008.a. detsembri 16 päeva eest ja kõrvalkulusid detsembri eest) kokku 3464,63 krooni. Hageja ei ole põhjendanud, millisel metoodikal ja millel põhineb tema nõue arve nr 14408 järgi summas 8124,45 kr, samas ei ole hageja vaidlustanud kostja arvestust summas 3464,63 kr. Mingeid väiteid ega tõendeid ei ole hageja selle kohta esitanud, et kostja oleks pärast 16.12.2008 kasutanud üüritud ruume edasi ja tarbinud kõrvakulusid. Kuna hagejal ei ole õigus võlasuhte ehk lepingu lõppemise tõttu nõuda kostjalt pärast 16.12.2008 üüri ja kõrvalkulusid ehk kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 ja § 108 lg 1, § 271, § 292 lg 1 järgi, siis on hageja nõue arve nr 144-08 järgi osaliselt summas 4659,82 kr (8124,45 - 3464,63) tõendamata ja põhjendamata. Kostja väitis, et ta tasaarvestas 29.11.08 teatisega hageja nõude 3464,63 kr ettemaksuga 2880 kr. Kohtule esitatud teatisest 29.11.2008 hagejale ei nähtu, et kostja oleks tegelikult oma tahteavalduse tasaarvestuseks hageja vastu teinud VÕS § 197 lg 1 , § 198, sest sellest ei nähtu, millise omapoolse nõude ta hageja nõude vastu tasaarvestas. Viidatud teatisest nähtub vaid, et kostja ei nõustu arve nr 144-008 sisalduvate kohustustega ning palub teha uus arve. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole teinud tegelikult tasaarveldust hageja nõudega. Seega ei ole ka hageja nõue summas 3464,63 kr ehk ulatuses, mida kostja pidas arve nr 144-008 järgseks õigeks kohustuseks, hageja vastu VÕS § 197 lg 2, 186 p 2 järgi lõppenud. Kuna hageja nõue ei ole selles ulatuses lõppenud, kohustus on tekkinud enne lepingu lõppemist, kohustus on seni kostja poolt osaliselt täitmata, siis rikub kostja kohustust VÕS §100 tähenduses. Hagejal on seetõttu õigus seetõttu nõuda täitmata kohustuse täitmist VÕS § 6 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi ning hageja nõue kostja vastu on 2008.a detsembrikuu üüri ja kõrvalkulude tasumiseks 3464,63 kr ehk 221 eurot tõendatud ning põhjendatud. Märgitud 3464,63 kr ehk 221,43 € tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise vastavalt lepingu p 7.1. 0,5% päevas (viivise arvestus esitatud 13.09.2012). Hageja nõue on põhjendatud ja tõendatud vaid osalisel arve nr 144-008 järgi summas 3464,63 krooni. Vaidlus puudus selles, et märgitu tulnuks ära tasuda vastavalt 30.11.08 ning kuna märgitud 3464,63 kr oli tähtajaks tasumata, nõue ei ole selles osas tasaarvestusega lõppenud ja märgitud summa on seni tasumata, siis rikub kostja kohustust VÕS § 100 tähenduses. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda lepingu p 7.1 ja VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel viivist 3464,63-lt kroonilt. Hageja nõuab viivist järgmiselt: 2008. aasta 16 päeva eest, 2009. aasta 364 päeva eest, 2010. aasta 364 päeva eest, 2011. aasta 364 päeva eest, 2012. aasta eest seisuga 13.09 vastavalt 257 päeva eest ehk kokku 1365 päeva eest. Viivis teeb seega kokku 23646,10 kr ehk 1511,26 eurot. Hageja nõude suurendamise avalduselt riigilõivu ei tasunud, mistõttu jäi kohtu menetlusse viivisenõue 1080,60 € ja selles osas kuulub viivisenõue rahuldamisele. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 1080,60 eurot. 6 (8)

Kohtul puudub vajadus anda hinnangut hageja väidetele sellest, kas kostja rikkus ruume, milliseid kulusid pidi hageja kandma ruumide kordategemisele või ei, kuna sellest tulenevaid nõudeid ei ole hageja kostja vastu esitanud ja seega jäävad vastavad tõendid ka tähelepanuta. Kuna kostja loobus ekspertiisitaotlusest, siis on alusetud kostja väited, et lepingu lisad on fabritseeritud ja seega leiab kohus, et muudatusega 01.03.2008 muutsid pooled üüri suurust ning see oli vastavalt kokkuleppele 2008.a. 01.04.08 alates 3600 kr, millele lisandus käibemaks 648 kr (lisa, lk 16). Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnangut lepingu lisadele, küll aga ei ole eelmärgitud asjaolul määravat tähtsust, sest sisuliselt pooled üüri suuruse üle ei vaielnud ja sellele tõttu puudub vajadus anda hinnang ka hageja esitatud konto väljavõttele osas, millest nähtuvalt on kostja ka viidatud määras üüri tasunud ja mis kinnitab, et ta on teadlik olnud ja nõustunud üüri määraga 01.04.09 3600 kr kuus + käibemaks. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel kuulub käesolev otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 60% ulatuses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et TsMS § 163 lg 1 alusel kostjal kanda 60% ulatuses hageja kulusid ja hagejal 40% ulatuses kostja kulusid. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1 267,15 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse riigilõiv summas 70,44 eurot, Advokaadibüroo Paul Varul AS õigusabiteenus summas 153,45 eurot, riigilõiv summas 185,31 eurot ja riigilõiv summas 255,65 eurot, Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas õigusabiteenus summas 218,67 eurot ja A arve nr 6 summas 383,63 eurot. Kohus leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv, kuivõrd Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 209-33178 keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, sest hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagiavaldust. Põhjendatud on hageja nõue mõista kostjalt välja riigilõiv kokku summas 255,65 eurot (lk 34), mis on tasutud käesoleva hagiavalduse esitamisel. Riigilõiv summas 185,24 eurot (2 898,37 krooni) ei ole tasutud käesoleva tsiviilasja raames ning kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Põhjendatud ei ole ka hageja nõue õigusabikulude kohta, mis on esitatud Advokaadibüroo Paul Varul AS ja Advokaadibüroo Varul Vilgerts Smaliukas arvete alusel, kuivõrd nimetatud büroo ei ole käesolevas tsiviilasjas hagejat esindanud. Põhjendatud on hageja õigusabikulu nõue summas 383,63 eurot. Arvestades eeltoodut on põhjendatud hageja menetluskulu nõue summas 639,28 eurot, millest 60% on 383,57 eurot. Kostjal palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 720 eurot (arve nr 23-12), õigusabikulu summas 600 eurot (arve nr 25-08) ja õigusabikulu summas 288 eurot (arve nr.01-9), s.o kokku 1 608 eurot. Vabariigi Valitsuse määruse lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad § 1 lg 1 kohaselt varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagihinna puhul kuni 3 200 eurot maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 1080,60 eurot, on kostja maksimaalseks menetluskulu nõudeks 1 600 eurot ning nimetatud summast 40% on 640 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 383,57 eurot ning hagejalt kostja kasuks menetluskulu summas 640 eurot. 7 (8)

Tsiviilasja hind on hagetava põhinõude väärtus 1080,60 € (kuni 30.06.2012 keht. TsMS § 122, lg 1, 2, § 123, § 133 lg 1, 2 järgi). Kuna hageja 13.09.2012 nõude suurendamise avalduselt riigilõivu ei tasunud, siis jääb hageja 13.09.2012 suurendatud nõue TsMS § 340.1. lg 1, 2 alusel läbi vaatamata.

Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.