Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-12-30487

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunik

Tartu Maakohus Lembit Käis

Määruse tegemise aeg ja koht Asja number

3. oktoober 2012. a Põlva 2-12-30487

Tsiviilasi

S. L. ) (isikukood: xxxxxxxxxxxx: xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) riigi õigusabi saamiseks Taotluse menetlusse võtmisest keeldumine ja tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Asjaolud ja kohtu põhjendus S. L. ) on esitanud 03.08.2012. a Tartu kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Nimetatud taotluse kohaselt soovib avaldaja saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning

2-12-30487 halduskohtumenetluses, samuti seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus ja muuks õigusnõustamiseks, kuna soovib elada väljaspool hooldekodu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 180 lg 4 kohaselt menetlusabi andmisel advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 181 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosalisele antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. xxxxxxxxxxxxx nähtub, et S. L. V. K. S. .04.2011. a erihoolekandeteenuse saamise suunamisotsuse nr 18-2/13757 alusel. Nimetatud vastusest ning sotsiaalhoolekande seaduse § 1116 lg-test 1 ja 3 järeldub, et S. L. hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel tema enda nõusolekul, mitte aga tema tahtevastaselt kohtumääruse alusel. Seega on Sten Lukil endal võimalik valida, kas ta jääb ööpäevaringsele erihooldusteenusele või lõpetab selle. Hoolekandeasutusest lahkumiseks ei ole tal vaja pöörduda kohtu poole ega saada õigusabi menetlusdokumendi koostamiseks. Järelikult puudub alus avaldajale riigi õigusabi andmiseks. Neil asjaoludel leiab kohtunik, et antud taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks) ja see avaldajale tagastada TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel. TsMS § 168 lg 1 analoogia alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.