Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Reet Allikvere ja Kaupo Paal 28.09.2012 Tallinnas 2-09-71012 Garaažiühistu Laine-2 hagi Lääne Automüügi OÜ ja P Pi vastu lepingute tühiseks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohtu 13.03.2012 otsus Garaažiühistu Laine-2 apellatsioonkaebus 04.09.2012, avalik kohtuistung 6966,37 eurot Hageja Garaažiühistu Laine-2 (registrikood 80032238), seaduslik esindaja Vladimir Kuznetsov Kostja I Lääne Automüügi OÜ (registrikood 10331614), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja vandeadvokaadi vanemabi Yulia Klyukach Kostja II P P (isikukood xxxxxxxxxx)
Jätta Harju Maakohtu 13.03.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-7012 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendusi, hageja apellatsioonikaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud garaažiühistu Laine-2 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise, vandeadvokaadi vahenduseta, esitada Riigikohtule menetluslikke taotlusi ja seisukohtu vastaspoole kaebuse või taotluste kohta. Asjaolud 10.11.2006 sõlmisid sõlmisi9d garaažiühistu Laine-2 ja Lääne Automüügi OÜ lihtkirjaliku tähtajalise rendilepingu, millega viimane võttis kuni 10.11.2042 rendile ühistu kinnistust 4003 ruutmeetri suuruse rendipinna; lepingu määratluse järgi on rendipind „garaažide katusel asuv
rendipind“ (toimiku I kd., lk. 34-39). Garaažiühistu poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liikmena P P. 31.01.2007 sõlmisid garaažiühistu Laine-2 ja Lääne Automüügi OÜ notariaalse hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu viimase kasuks hoonestusõiguse seadmiseks, milline ulatub „garaažiühistule kuuluva kinnistu katusealale pindalaga ca 875 ruutmeetrit“. Garaažiühistu nimel kirjutas lepingule alla P P, kes kinnitas oma olemist ühistu juhatusse äriregistri kandega ja ühistu 09.04.2006 üldkoosoleku protokolliga (toimiku I kd. lk. 31). Hoonestusõigus tähtajaga 25 aastat kanti kinnistusraamatusse 14.02.2007. Garaažiühistu Laine-2 esitas Harju Maakohtule 28.12.2009 hagiavalduse Lääne Automüügi OÜ ja P Pi vastu, milles palus tunnistada tühiseks hageja, keda esindas kostja II, ja kostja I vahel 31.01.2007 sõlmitud notariaalse lepingu hageja katuse pindalaga 875 m2 koormamisest 25 aastaks hoonestusõigusega kostja I kasuks, ning tunnistada tühiseks hageja, keda esindas kostja II, ja kostja I vahel 10.11.2006 sõlmitud mitteeluruumi rendileping, mille alusel hageja andis kostjale I rendile 4003 m2 oma territooriumist. Hagi põhjenduste kohaselt puudus P Pil volitused nimetatud lepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmise leping on tühine ka seetõttu, et hageja üldkoosolekul seda küsimust ei arutatud, mistõttu on leping vastuolus nii mittetulundusühingute seaduse §-ga 27 kui ka hageja põhikirjaga. Vastavalt hageja põhikirja p-le 5.2 määratakse juhatus 3 aastaks. Hageja juhatus koosseisus kostja II, O. V, L. N, V. S valiti 25.09.2001 üldkoosoleku poolt ning vastavalt põhikirjale lõppesid selle juhatuse volitused 25.09.2004. Hageja 09.04.2006 üldkoosolek pikendas mainitud isikute volitusi juhatuse liikmetena, mis oli vastavalt hageja põhikirjale ebaseaduslik. Seega oli hageja juhatuse 14.01.2007 otsus ebaseaduslik ja samuti on ebaseaduslik notariaalne leping. Rendilepingu võis kostja II sõlmida ainult hageja juhatuse nõusolekul (põhikirja p 5.9), kuid puudub hageja juhatuse protokoll, kus seda küsimust oleks arutatud või kus juhatus oleks volitanud kostjat II sellist lepingut sõlmima. Leping on võltsitud, selle sõlmimiseks puudus hageja juhatuse nõusolek ja leping on tühine. Hageja endine juhatuse esimees Rein Põld sõlmis 22.09.1993 ilma juhatuse ja üldkoosoleku loata ebaseaduslikult AS-ga Waldek&Kivisaar (praegune ärinimi Lääne Automüügi OÜ) 25 aastaks rendilepingu garaažikompleksi katusepinna 1800 m2 rendiks ja see leping kehtib käesoleva ajani. Eelnimetatud lepingud on ebaseaduslikud, sest katust, mille kohta juba üks rendileping kehtib, ei tohi uuesti samale rendivõtjale teiste lepingute alusel rendile anda. Kostjate vastuväited Kostja II hagi ei tunnistanud. Hageja juhatuse 11.11.2007 koosolekul võeti vastu otsus, et ametlik volituste ja kogu asjaajamise üleandmine uuele juhatusele toimub peale uue juhatuse liikmete registreerimist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris (register). Kuni selle ajani kohustati kostjat II täitma juhatuse esimehe kohuseid ja korraldama ka ühistu igapäevast majandustegevust. Kostja II oli sellega nõus ja käsunduslepinguga fikseeriti kolmekuuline tähtaeg. 18.11.2007 toimunud üldkoosolekul valitud juhatus registreerus ametlikult registris alles 02.02.2009, millest kostja II sai teada 21.04.2009 ja dokumendid anti üle 12.06.2009.
Hageja väidab ekslikult, et hoonestusõiguse seadmise leping kostja I kasuks vormistati kostja II ettepanekul ja ilma üldkoosoleku otsuseta. Enne korralist, 09.04.2006 toimunud liikmete üldkoosolekut, saatis kostja II kõikidele ühistu liikmetele aruande, milles oli selgitus katusepinnal toimuvast ja selgitus vajadusest see isetegevus seadustada. 09.04.2006 üldkoosolek otsustas, et hoonestusõiguse lepingu sõlmimise eeltingimuseks on konsultatsioon juristiga. Lepingueelne konsultatsioon toimus jurist D. Melihoviga. Hageja viited hageja põhikirjale ja seadusele ei pea paika, kuna 01.01.2005 jõustunud hooneühistuseadusega (HÜS) olid kõik garaažiühistud kohustatud oma tegevuses aluseks võtma HÜS ja tulundusühistuseaduse (TÜS). Kostja II ei sõlminud eraisikuna hageja nimel lepinguid. Ametlikult oli kostja II hageja juhatuse liige alates 01.04.1998 kuni 02.02.2009. Kostja II märkis 04.01.2011, et 10.11.2006 rendilepingu allkirjastas siiski just tema. Tegemist ei olnud eellepinguga, vaid antud leping on õiguskehtiv. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II oli alates 01.04.1998 kuni 02.02.2009 hageja juhatuse liige ja tal olid lepingute allkirjastamiseks kõik nõuetekohased volitused. Hageja registrikaardist tuleneb, et kostja II oli lepingute sõlmimise ajal hageja esindajaks ja mingit täiendavat piirangut hageja registrikaardilt ei nähtu. Kuivõrd kostja II oli lepingute sõlmimise ajal hageja volitatud esindajaks, siis kostja I eeldas, et kostja II teod on hageja tegelik tahe. Juhul kui kostja II tegevus ei vastanud hageja tegelikule tahtele, siis oli see hageja enda riisiko, et ta sellise isiku enda esindajaks määras. Hageja põhikirja p-st 5.10 tuleneb, et juhatuse igal liikmel on vajaduse ilmnemisel õigus esindada ühistut kõikides õigustoimingutes ja põhikirja p-st 5.9 tuleneb, et juhatus sõlmib ja lõpetab ühistu nimel juhatuse nõusolekul lepinguid nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikutega. 10.11.2006 lepingu sõlmimisel ei vajanud kostja II üldkoosoleku heakskiitu, vaid ainult juhatuse nõusolekut, mis kostjal II ka 05.12.2000 volikirjast tulenevalt olemas oli. Juhatuse liikmel on seadusest tulenev esindusõigus kõigi tehingute tegemiseks ühingu nimel ja seda esindusõigust saab kolmandate isikute suhtes piirata vaid ühise esindusõiguse määramisega, mille kohta tehakse kanne äriregistrisse. Isegi juhul, kui juhatuse liige kuritarvitab oma esindusõigust ja sõlmib ühingule ilmselt kahjuliku tehingu, siis on see tehing kehtiv. Nimetatud piirang on vajalik teise poole kaitseks. Kui vastaspool juhatuse liikme rikkumisest ei teadnud, siis oleks tehingu tühistamine tema suhtes ebaõiglane. Ühing võib küll esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude, kuid selle kaudu pole võimalik tehingu mõju kõrvaldada. Kostja II esindusõigust kontrollis 31.01.2007 lepingu sõlmimise juures ka notar Tea Türnpuu. Hageja üldkoosolek kooskõlastas 09.04.2006 üldkoosolekul hoonestusõiguse lepingu sõlmimise eeldusel, et enne toimub konsultatsioon juristiga. Hageja juhatus kiitis 14.01.2007 heaks 31.01.2007 hoonestusõiguse lepingu sõlmimise. Hageja oli lepingu sõlmimise vajadusest teadlik ja kooskõlastas lepingu sõlmimise. Sellele asjaolule viitab ka hageja enda käitumine ehk hageja sai kostjalt I hoonestusõiguse eest aastaid lepingutasu. Kostja I taotles kohaldada teise nõude (tunnistada tühiseks 10.11.2006 mitteeluruumi rendileping) kohta vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-le 1 aegumist. Mitteeluruumi rendileping sõlmiti 10.11.2006, kuid hagi esitati 23.12.2009. Lepingu allkirjastamisest on möödas rohkem kui kolm aastat ja hagi on selles osas aegunud (TsÜS § 131 lg 3). Kostja II nõustus aegumise põhjenduste osas kostjaga I ja palus samuti kohaldada hageja teise nõude osas aegumist.
Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja palus tunnistada tühisteks hageja ja kostja I vahel 31.01.2007 sõlmitud notariaalse lepingu ning 10.11.2006 sõlmitud lepingu. Puudub vaidlus, et registriandmetel oli kostja II hageja juhatuse liige alates 01.04.1998 kuni 02.02.2009. Juriidilise isiku juhatuse liikmete seaduslik esindusõigus tekib arvates hetkest, mil vastav isik on valitud või nimetatud vastava organi liikmeks. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ei oma kande tegemine juhatuse liikme vastavasse registrisse esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtav kanne on deklaratiivse iseloomuga ning omab tähendust üksnes kolmandate isikute suhtes. Registrisse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Hageja põhikirja p 5.9 kohaselt on juhatuse liikmete arv kuni kuus isikut, kes määratakse üldkoosoleku või volinike koosoleku poolt tähtajaga kuni kolm aastat. Seega tekkis hageja 25.09.2001 üldkoosolekul valitud juhatuse liikmete esindusõigus 25.09.2001 ja lõppes 24.09.2004. Hageja poolt kohtule esitatud 09.04.2006 üldkoosoleku protokolli kohaselt arutati üldkoosolekul 4. päevakorrapunkti all juhatuse volituste kinnitamist ja otsustati pikendada juhatuse volitusi järgmise üldkoosolekuni. Ühistu juhatuse liikmed on P, V, N, S. Koosolekul osales 48 ühistu liiget, otsuse poolt oli 46 ja vastu 2. 09.04.2006 üldkoosoleku otsus esitati Harju Maakohtu Registriosakonnale 16.05.2006. Lepingud, mille tühiseks tunnistamist hageja nõuab, sõlmis kostja II hageja juhatuse liikmena peale seda, kui hageja üldkoosolek pikendas 09.04.2006 juhatuse liikmete, sh kostja II, ametiaega kuni järgmise üldkoosolekuni. Puudub vaidlus, et järgmine üldkoosolek toimus 18.11.2007. Hageja 09.04.2006 üldkoosoleku otsusega tunnistati sisuliselt kostjat II juhatuse liikmena ja üldkoosoleku otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele. Seega tegutses kostja II vaidlusaluste lepingute sõlmimisel hageja seadusliku esindaja ehk juhatuse liikmena. Hageja põhikirja p 5.10 kohaselt on juhatuse igal liikmel vajaduse ilmnemisel õigus esindada ühistut kõikides õigustoimingutes ja p 5.11 kohaselt võib liikmete üldkoosoleku ja/või volinike koosoleku otsusega ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada ühistut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib selline piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Hageja puhul taolist piirangut registrisse ei kantud. Puudub vaidlus, et kostja II oli registrikaardil juhatuse liikmena 01.04.2008 kuni 02.02.2009. Ka notariaalselt tõestatud lepingute tekstist järeldub, et kostja II oli lepingute sõlmimise ajal hageja juhatuse liikmena registrikaardile kantud. Kostja II esindusõigust kontrollis lepingute sõlmimisel ka notar. Eeltoodu põhjal oli kostjal II välissuhte tasandil 31.01.2007 ja 22.10.2008 seisuga esindusõigus olemas. Puudub vaidlus, et üldkoosoleku otsuse kohaselt pidi katusepinna hoonestusõiguse vormistamiseks olema läbi viidud konsultatsioon juristiga ja et kostja II saatis enne
09.04.2006 üldkoosolekut hageja liikmetele koos teatega üldkoosoleku toimumise kohta aruanded. Kostja II kohtule esitatud aruandes oli muuhulgas selgitus katusepinnal toimuvast ja märge, et edasiste arusaamatuste vältimiseks oleks mõistlik vormistada hoonestusõiguse seadmise leping ja tõsta rendihinda. Hageja esitatud aruandes oli muuhulgas kirjas, et hädavajalik on vormistada, vastavalt kehtivale seadusandlusele, hoonestusõiguse seadmise leping. Mõlemast tuleneb, et hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimist peeti vajalikuks. Tehingute tegemise ajal kehtinud MTÜS § 27 lg-s 4 toodud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse. Hageja põhikirjaga ei nähtud ette, et hagejale kuuluvate kinnisasjade küsimust otsustataks muul viisil kui üldkoosoleku otsusega. Hageja üldkoosolek ei võtnud vastu MTÜS § 27 lg-le 4 vastavat otsust hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse seadmine, tingimused ja lepingu vormistamise otsus võeti vastu 14.01.2007 juhatuse koosolekul. Samas ei too üldkoosoleku vastava otsuse puudumine kaasa 31.01.2007 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu ja selle lisa tühisust. Sisesuhtest tulenevad piirangud ei mõjuta juhatuse või juhatust asendava organi liikmete esindusõigust kolmandate isikute suhtes. Sisesuhtest tulenev piirang ei avalda esindusõigusele mõju isegi siis, kui piirang on avalik. Kui esindusõigust omav juhatuse liige teeb tehingu kolmanda isikuga vaatamata temale sisesuhtes kehtestatud piirangutele, mida ei ole kantud ega saagi kanda registrisse, siis on see tehing kehtiv. Sisesuhtest tulenevaid kohustusi rikkunud juhatuse liige võib aga olla vastutav juriidilise isiku ees. Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et kostja I pidi olema kõnealustest asjaoludest teadlik. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja I täitis oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi andmetel kinnistati hagejale kuulunud maa 05.12.2001 kinnistamisavalduse alusel 27.01.2007, mil avati registriosa nr 5242001. Seoses kinnisomandi tekkega viis hageja ka kostjaga I sõlmitud rendilepingu asjaõigusseaduse nõuetega vastavusse. Hoonestusõiguse kandmisega kinnistusraamatusse on reguleeritud kostja I asumine hageja maal. Hageja palus tunnistada tühiseks ka 10.11.2006 lepingu, kuna see on võltsitud ja puudus vastav hageja juhatuse nõusolek. Hageja esitas kohtule lepingupoolte allkirjastatud lepingu. Kostja II, kes alguses väitis, et tegemist on võltsinguga, leidis menetluse käigus, et kohtule esitatud leping on õiguskehtiv. Kohtus ei leidnud tõendamist, et 10.11.2006 sõlmitud leping on võltsitud. Kostja I täitis oma lepingujärgseid kohustusi. 10.11.2006 lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 26 lg 1 kohaselt juhib ja esindab MTÜ-d juhatus. Kohus tuvastas, et kostja I oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liige ja ta oli õigustatud lepinguid sõlmima. 10.11.2006 lepingu sõlmimine ei vajanud hageja üldkoosoleku poolt heakskiitmist, vaid ainult juhatuse nõusolekut, mis kostjal II 05.12.2000 volitusest tulenevalt ka olemas oli. Kostjad esitasid kohtule taotluse aegumise kohaldamiseks hageja nõude osas tunnistada tühiseks 10.11.2006 sõlmitud leping. Kohus arvestas TsÜS §-s 143 ja § 146 lg-s 1 sätestatut ning tuvastas, et vaidlusalused lepingud ei ole tühised. Asjas leidis tõendamist, et alates 10.11.2006 lepingu sõlmimisest sai hageja lepingu alusel oma pangaarvele igakuiselt tasu ja väljastas kostjale I arved. Järelikult oli hageja 10.11.2006 lepingu sõlmimise asjaolust teadlik juba 2006. aastal. Hagi esitati kohtule 28.12.2009 ja seega on hagi nõue 10.11.2006 mitteeluruumi rendilepingu tühiseks tunnistamiseks aegunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta kostjate suhtes rahuldamata.
Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus pidi tuvastama, kas hageja 09.04.2006 üldkoosolek oli pädev pikendama 25.09.2001 kolmeks aastaks valitud juhatuse liikmete ametiaega. Kohus leidis ekslikult, et 09.04.2006 üldkoosoleku otsusega tunnistati sisuliselt kostjat II juhatuse liikmena, et 09.04.2006 üldkoosoleku otsus vastab formaalselt juhatuse liikme nimetamise otsuse nõuetele ning et kostja II tegutses vaidlusaluste lepingute sõlmimisel hageja seadusliku esindaja ehk juhatuse liikmena. Siin tuleb arvestada 01.07.2009 kehtinud MTÜS § 21 lg-s 4 sätestatut ja seda, et hageja põhikirjas ei nähtud ette teistsugust võimalust. Juhatuse liikmete volituste pikendamine pidi olema teatavaks tehtud üldkoosoleku päevakorras ja päevakord pidi olema teada vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist (MTÜS § 20 lg-s 5), kuid 09.04.2006 üldkoosoleku päevakorras puudus juhatuse liikmete volituste pikendamine. Vastavalt MTÜS § 21 lg-le 4, ei olnud hageja 09.04.2006 üldkoosolek pädev pikendama 25.09.2001 kolmeks aastaks valitud juhatuse liikmete ametiaega. MTÜS ja hageja põhikiri ei näinud ette juhatuse liikmete volituste pikendamist. See oli võimalik ainult siis, kui muudetakse ühistu põhikirja, aga kuna seda ei tehtud, siis oli volituste pikendamine ebaseaduslik. Maakohus leidis ekslikult, et kostja II valiti juhatuse liikmeks 25.09.2001 üldkoosolekul, kuid tegelikult toimus see 25.11.2000. Arvestades hageja põhikirja §-s 5.9 toodut, siis ei olnud hageja juhatus (eesotsas kostjaga II) ega juhatuse liikmed hageja seaduslikud esindajad. Selleks, et 09.04.2006 juhatuse liikmete volitusi pikendada, oli vaja neid volitusi selleks ajaks omada, kuid eelmiste juhatuse liikmete volitused lõppesid juba 25.11.2003. Seetõttu ei olnud volituste pikendamine võimalik. Maakohtu otsus on vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.2010 määrusega, kuna ringkonnakohus leidis, et 31.01.2007 ja 10.11.2006 lepingute sõlmimisel esindas hagejat väidetavalt isik, kellel puudus esindusõigus. Maakohus ei lükanud ringkonnakohtu sellekohast seisukohta ümber. Maakohtu otsusest võis välja lugeda, et kostja II võib seaduses toodud keeldudele vaatamata teha, mida tahab. Kostja II kirjutas enne 09.04.2006 üldkoosoleku toimumist oma aruandes, et senise juhatuse volitused jääksid sel juhul kehtima kuni uue juhatuse valimiseni, mis on vastuolus hageja põhikirja p-ga 5.9. Kostja II ei taotlenud juhatuse liikmete volituste pikendamisest. Hageja 09.04.2006 üldkoosolek otsustas, et enne katusepinna hoonestusõiguse vormistamist tuleb konsulteerida juristiga ehk üldkoosolek ei andnud kostjale II õigust sõlmida kostjaga II hoonestusõiguse lepingut, vaid tehti ettepanek juristiga konsulteerida ja peale seda arutada antud küsimust uuel üldkoosolekul. Üldkoosoleku 09.04.2006 protokolli juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta ei kantud kohtu registrisse. Ilma üldkoosoleku nõusolekuta ei tohtinud kostja II sõlmida 31.01.2007 lepingut kostjaga I (MTÜS § 27 lg 4), kuna hageja põhikiri ei näe ette võimalust kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asja õigusega koormata. Kohus oleks pidanud lähtuma TsÜS § 83 lg-s 1 sätestatust. Tehing ei olnud mitte ainult vormilt, vaid ka sisult vastuolus nii seaduse kui ka hageja põhikirjaga, kuid kohus leidis ekslikult, et kuna kostja II selle lepingu sõlmis, siis on see seaduslik. Hageja tõestas kohtuistungil, et 10.11.2006 ja 31.01.2007 ei olnud kostjal II ning tema juhatusel alates 29.11.2003 hageja juhatuse volitusi ja 09.04.2006 üldkoosolek ei
omanud õigust nende volitusi pikendada. 09.04.2006 üldkoosolek ei andnud kostjale II õigust sõlmida hoonestusõiguse lepingut kostjaga I ega määratlenud hoonestusõiguse tingimusi, nagu seda nõuab seadus. 10.11.2006 lepingu sõlmimiseks pidi kostjal II olema hageja põhikirja p-st 5.9 tulenevalt hageja juhatuse nõusolek, kuid seda küsimust juhatuse koosolekul ei arutatud ja kostjal II puudus antud lepingu sõlmimiseks õigus. Kohus leidis ekslikult, et kuna 10.11.2006 lepingu sõlmimise ajal kehtinud MTÜS § 26 lg l kohaselt juhib ja esindab mittetulundusühingut juhatus ja kuna kostja II oli vaidlusaluste tehingute ajal hageja juhatuse liige, siis ta oli õigustatud antud lepinguid sõlmima. Kostja II poolt kohtule saadetud seisukohtadest nähtub, et kostja II oli veebruaris 2009 ja 18.09.2010 veendunud, et tema ei allkirjastanud 10.11.2006 rendilepingut, kuid väitis 04.01.2011, et just tema allkirjastas viidatud lepingu. Sellist aastatetagust meenutust ei saa lugeda usaldusväärseks tõendiks. Kostja II ei maininud 18.11.2007 üldkoosolekul lepingute sõlmimist, kuna mõlemad sõlmiti ebaseaduslikult. Kohus tuvastas ekslikult, et kostja II oli vaidlusaluste tehingute tegemise ajal hageja juhatuse liige ja ta oli õigustatud lepinguid sõlmima, kuna 10.11.2006 lepingu sõlmimine ei vajanud üldkoosoleku heakskiitu, vaid ainult juhatuse nõusolekut, mis kostjal II 05.12.2000 volitusest tulenevalt oli. Viidatud volitus kaotas vastavalt hageja põhikirja p-le 5.9 kehtivuse 25.11.2003. Kohus leidis ekslikult, et hagi nõue 10.11.2006 lepingu tühiseks tunnistamiseks on aegunud. 10.11.2006 leping sõlmiti kostja II poolt, kes ei olnud sel hetkel hageja seaduslik juhatuse liige ja antud lepingu sõlmimiseks puudus juhatuse nõusolek, millega rikuti ühistu põhikirja p
Tuvastusnõue ei allu aegumisele. See tuleneb TsÜS §-ist 142 lg. 1, mille kohaselt allub aegumisele õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist. Seega maakohtu otsuse põhjendus, mille kohaselt 10.11.2006 sõlmitud rendilepingu osas on nõue aegunud, on ekslik ja tuleb otsuse põhjendustest välja jätta. P P sõlmis vaidlusalused lepingud hageja seadusliku esindajana. Antud lepingutest ei tulene isiklikult temale õigusi ja kohustusi. Seega on tema vastu hagi rahuldamata jätmise asjakohaseks ja esmaseks põhjuseks see, et P P ei ole vaidlustatud õigussuhte pooleks, s.o. ei ole antud asjas õige kostja. Hageja nõude alus tuleneb TsÜS §-st 129 lg. 1 (kuigi pooled ja maakohus ei ole sellele viidanud), mille kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Maakohus on tuvastanud, et hageja nimel lepingud sõlminud P Pil olid juhatuse liikmena volitused vaidlustatud tehingute tegemiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt P Pi esindusõigus ühistu juhatuse liikmena lõppes 25.11.2003, on vastuolus hageja enda varasemate kinnitustega, mille kohaselt oli P P valitud juhatuse liikmeks 25.09.2001 üldkoosolekul ning (hageja arvates) lõppesid tema volitused juhatuse liikmena 29.11.2004 (hagiavalduses) ja/või 25.04.2004 (vastus maakohtu määrusele, toimiku I kd., lk. 72). Asjakohatu on kaebuse viide Tallinna Ringkonnakohtu 24.03.010 määrusele käesolevas asjas, kuna sellega ei lahendatud esindusõiguse küsimust, vaid toodi välja see, et ühe poole väitel (s.o. „väidetavalt“) teda esindanud isikul puudus esindusõigus tehingute tegemiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole põhistanud oma tuvastushuvi antud lepingute tühisuse tuvastamiseks. Toimiku I kd. lk. 72 olevas menetlusdokumendis on hageja põhjendanud tuvastushuvi sellega, et hoonestusõiguse seadmisega tekkis nn. „jagatud omand“ ja seetõttu ei saa ühistu iseseisvalt teostada oma majanduslikku tegevust. Toimiku I kd. lk. 215-216 asuvas menetlusdokumendis on hageja märkinud, et juhatus soovib ühistu „ümber vormistada“ ja selleks on enne vaja „tühistada“ lepingud. Maakohtu 24.10.2011 eelistungil on hageja esindaja selgitanud, et nad soovivad „tühistada“ lepingud ja pärast seda võivad nad sõlmida lepingu, mis on seaduslik (I kd. lk. 288). Ringkonnakohtu istungil selgitas hageja esindaja, et nende õiguslik huvi on üldkoosolekul otsustada, kas pikendada lepingut või mitte. Ükski neist põhjendustest ei põhista tuvastushuvi olemasolu. Sõlmitud lepingud ei takista ühistut tegutsemast js seaduses ettenähtud korras ühistu õiguslikku vormi muutmast, ja see, et ühistu praegune juhatus peab lepinguid ühistule kahjulikuks ja soovib neid (võib olla) sõlmida teistel tingimusel, ei tõenda lepingute tühisusest tulenevate materiaalõiguslike nõuete olemasolu ja või nende esitamise kavatsust. Seega on loeb ringkonnakohus tuvastushuvi puudumise üheks, täiendavaks (ja primaarseks) hagi rahuldamata jätmise põhjenduseks OÜ Lääne Automüügi suhtes. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.