Tsiviilasja number Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtukoosseis Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
2-11-30352 Tallinna Ringkonnakohus 28.09.2012, Tallinn Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom OÜ Nesterol hagi OÜ Erato vastu hüvitiste väljamõistmiseks ja valduse väljanõudmiseks 10 885,64 eurot Harju Maakohtu 27.03.2012 osaotsus OÜ Nesterol apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Hageja Osaühing Nesterol (registrikood 11431306, asukoht Tule 24c, Saue vald, 76505 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja Osaühing Erato (registrikood 10504003, asukoht Kütise 17-20, 74020 Saue), lepinguline esindaja Inge Veso
remondi ning üüri- ja remondikulude tasaarveldamise kohta. Hageja oli 2008 üüriga makseviivituses, sest oli seisukohal, et kui remonditööd on lõpetatud, siis arvestatakse kulutused kokku ja tasaarveldatakse üüriga. 20.01.2009 esitas hageja kostjale kirjaliku kalkulatsiooni ehk remondiakti, millele kostja alla kirjutas ja lisas, et üür tuleks hagejal tasuda. Hageja likvideeris üüri võlgnevuse, jäädes tuginema lubatud tasaarveldamisele tulevikus. Hagejal tekkis kostja ees üürivõlgnevus alates 2009 aprillist, mis oli otseselt seotud kostja tegevusega, kuna renditud pinnale oli juurdepääs takistatud. Kostja ütles üürilepingu VÕS § 313, § 316 lg 1 p 1 ja 2 alusel erakorraliselt üles 25.02.2010, lepingu lõppemise päevaks luges kostja 28.02.2010. Ruumid paluti vabastada 01.03.2010. Hageja ei vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. Kostja ei nõustunud hageja 02.03.2010 tasaarvelduse ettepanekuga, kuna puudus kooskõlastus parenduste tegemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, et hageja on kostjale võlgu üürisumma 57 18 eurot 63 senti, kuid hageja ei nõustu võlgnetavat summat tasuma enne, kui kostja on hüvitanud hageja poolt üüritud pinnale tehtud kulutused 30 828 eurot 84 senti, mis koosnevad otsestest kulutustest parendustele 21 815 eurot 60 senti, värvikambri liisingu maksetest 6361 eurot 20 senti, valveteenuse tasust 376 eurot 72 senti ning saamata jäänud tulust 19 112 eurot 65 senti. Hageja nõue kulutuste hüvitamiseks ei ole aegunud, kuna vahepeal oli poolte vahel vaidlus tsiviilasjas nr 2-09-61289, milles hageja taotles 17.05.2010 nõude muutmist ja hüvitise väljamõistmist parenduste eest, seega on täidetud VÕS §-s 338 sätestatud 6 kuu jooksul teavitamise nõue. Asjaolu, et kohus vastavat nõuet ei menetlenud ning et hageja ei suutnud oma nõudeid tollel ajal formuleerida, ei tähenda, et tahteavaldust ei oleks kostjale esitatud. Kostja seisukoht
pinnale ja elektrienergia tariifi kindlaksmääramist. Hageja esitas nimetatud tsiviilasjas 17.05.2010 taotluse hagi muutmiseks ja hagi eseme asendamiseks hüvitise nõudega remondikulude eest summas 188 000 krooni. 10.12.2010 määrusega jättis kohus hageja avalduse hagi eseme muutmiseks rahuldamata ja muudetud nõude menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu 10.12.2010 määrus muutmata. Kohtumäärus jõustus 24.03.2011. Kuna aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 tulenevalt peatuda üksnes TsMS § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud hagi puhul, siis ei ole hagi aegumine ajavahemikul 17.05.2010 – 24.03.2011 peatunud. Hageja väide, et ta teavitas kostjat 17.05.2010 avalduses hagi esitamisest, ei oma VÕS § 338 lg-tes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtaegade ja TsÜS § 160 lg-tes 1 ja 2 aegumise peatumise mõttes tähendust, kuna hagi esitamisest teavitamist ei võrdsustata hagi esitamisega. Eelnevast tulenevalt kohaldas kohus hageja poolt tehtud otsestest kulutustest parenduste hüvitise 21 815 euro 60 sendi nõudele aegumist ja jättis hagi selle nõude osas vaheotsusega rahuldamata. Apellatsioonkaebus
Pooled ei vaidle selles, et nende vahel 05.11.2007 sõlmitud üürileping lõppes 28.02.2010. VÕS § 338 lg 1 ja 2 kohaselt oli üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg 6 kuud alates lepingu lõppemisest. Käesolev hagi esitati kohtule 29.06.2011. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, lõikes 2 loetletakse hagi esitamisega võrdsustatud toimingud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega, milles maakohus leidis, et hageja nõude aegumine ei olnud peatunud. Vaidlust ei ole selles, et maakohtu menetluses oli alates 20.11.2009 samade poolte vahel 05.11.2007 sõlmitud rendilepingust tulenev vaidlus (tsiviilasi 2-09-61289), kus hageja esitas kostja vastu nõude rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, nõudis juurdepääsu tagamist renditavale pinnale ja elektrienergiatariifi kindlaksmääramiseks. Menetluse kestel teatas kostja, et rendileping on 28.02.2010 lõppenud ja selles ei ole vaidlust. 17.05.2010 esitas hageja kohtule seisukoha ja hagi täienduse, kus ta on teavitanud kohut osaliselt nõuetest loobumisest ja taotles 188 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist, st sisuliselt on ta taotlenud loobutud nõuete asendamist 188 000 krooni suuruse hüvitise nõudega (II kd, lk 50). Maakohus on 24.08.2010 kirjaga palunud hagejal selgitada, kas ta soovib nõuete asendamist ja kui ei, siis tuli sellest kohut teavitada ning esitada iseseisev hagiavaldus, milleks anti hagejale aega 14 päeva. Ringkonnakohus käsitleb maakohtu eelnimetatud kirja puuduste kõrvaldamise nõudena. Hageja esitaski 07.09.2010 täiendava taotluse, s.t vastuse kohtule, mida saab käsitleda puuduste kõrvaldamisena. Nimetatud nõudele on kostja 04.10.2010 esitanud sisulised vastuväited (II kd lk 55-60). Maakohus jättis 10.12.2010 määrusega hageja avalduse rahuldamata ja ringkonnakohus 07.03.2011 määruse muutmata ja selgitas hagejale võimalust esitada hagi uues menetluses. Seega saab antud vaidluse asjaolusid hinnates lugeda aegumistähtaeg peatunuks ajaks, mil kohus menetles hageja avaldust nõude asendamiseks, so 17.05.2010-24.03.2011. Maakohtu otsuse põhjendustel algas hageja hüvitise nõude aegumistähtaeg tsiviilasja 2-09-61289 menetluse kestel ja ka lõppes sama tsiviilasja menetluse kestel, s.t isegi enne, kui oli jõustunud lahend hageja taotluse osas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et 29.06.2011 hagi hüvitise saamiseks tuleb lugeda esitatuks tähtaegselt. Hageja poolt eelnimetatud tsiviilasjas esitatud taotlust hagi muutmiseks saab võrdsustada hagiavalduse esitamisega, mis annab aluse lugeda käesolev hagi hüvitise nõudes esitatuks tähtaegselt ning et avalduse esitamisega eelnimetatud tsiviilasjas aegumine peatus. Vastustaja vastuväite jätab kohus rahuldamata. Kuna maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 nõuet ja ei selgitanud välja kõiki asjas tuvastamisele kuulunud asjaolusid, esitas apellant ringkonnakohtu ettepanekul rea tõendeid, millised ringkonnakohus vastu võttis. Vastustaja esitas tõendite vastuvõtmisele vastuväite, mille rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu osaotsus tuleb tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldada. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 5 ei märgita menetluskulude jaotust vaheotsuses, vaid lõppotsuses.
Ulvi Loonurm
Mare Merimaa
Tiit Kollom
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
3-2-1-9-13
Otsuse kuupäev
Tartu, 13. märts 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Osaühingu Nesterol hagi OSAÜHINGU ERATO vastu 41 947 euro 54 sendi saamiseks ja värvikambri USI MASTER GM valduse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-30352
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus
OSAÜHINGU ERATO kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Nesterol (registrikood 11431306), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus
5453 eurot 90 senti
Kostja OSAÜHING ERATO (registrikood 10504003), esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Asja läbivaatamise kuupäev
11. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.