Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Osaühingu Nesterol hagi OSAÜHINGU ERATO vastu 41 947 euro 54 sendi saamiseks ja värvikambri USI MASTER GM valduse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-30352
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHINGU ERATO kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
5453 eurot 90 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Osaühing Nesterol (registrikood 11431306), esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus Kostja OSAÜHING ERATO (registrikood 10504003), esindaja vandeadvokaat Indrek Veso
Asja läbivaatamise kuupäev
11. veebruar 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 28. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-1130352osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 27. märtsi 2012. a osaotsuse Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudest 9800 euro 21 sendi suuruse osa rahuldamata jätmiseks. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.1.Jätta vaheotsusega kohaldamata aegumine Osaühingu Nesterol üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudest 12 015 euro 39 sendi suurusele osale ning jätkata selles osas menetlust.
2.2.Jätta Osaühingu Nesterol nõue üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks 9800 euro 21 sendi osas aegumise tõttu rahuldamata.
3.Saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
4.Kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
5.Tagastada OSAÜHINGULE ERATO kassatsioonkaebuselt 25. oktoobril 2012 tasutud
1.Osaühing Nesterol (hageja) esitas 29. juunil 2011 Harju Maakohtule OSAÜHINGU ERATO (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 41 947 eurot 54 senti ja värvikambri USI MASTER GM valduse. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud rendilepingu, millega kostja andis hagejale rendile mitteeluruumid ja teenindusmaa. Kostja ütles lepingu üles alates 28. veebruarist 2010. Samas teatas kostja pandiõiguse kasutamisest. Hageja oli teinud 2008. aastal renditavates ruumides remonti. Kostja oli andnud selleks suulise nõusoleku. Kuigi pooltevahelise lepingu p 4.1.5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 285 lg 1 kohaselt peaks nõusolek esitatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, nähtub poolte käitumisest, et nad ei soovinud seda vorminõuet järgida. Hageja on kulutanud remondile 21 815 eurot 60 senti, mis tuleb hüvitada VÕS § 286 lg 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-09-61289 taotles hageja 17. mail 2010 parenduste eest hüvitise väljamõistmist, seega on täidetud VÕS §-s 338 sätestatud kuue kuu jooksul teavitamise nõue. Asjaolu, et kohus nõuet ei menetlenud ning et hageja ei suutnud oma nõuet formuleerida, ei tähenda, et tahteavaldust ei oleks kostjale esitatud. Hageja on tasunud ka 15 kuud ilmaasjata värvikambri USI MASTER GM liisingumakseid 6361 eurot 20 senti ja valveteenuse eest 376 eurot 72 senti. Hageja nõudis ka saamata jäänud tulu 19 112 euro 65 sendi hüvitamist. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista värvikambri USI MASTER GM valduse.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis mh, et ta ei ole andnud hagejale nõusolekut parenduste või muudatuste tegemiseks. Hageja nõue parendustele tehtud kulutuste hüvitamiseks on aegunud. VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürniku asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Aegumistähtaeg hakkab kulgema VÕS § 338 lg 2 kohaselt lepingu lõppemisest. Seega aegus hageja nõue 28. augustil 2010. Kostja taotles aegumise kohaldamise kohta vaheotsuse tegemist.
3.Harju Maakohus jättis 27. märtsi 2012. a osaotsusega rahuldamata hageja nõude hüvitada üüritud asjale tehtud 21 815 euro 60 sendi suurused kulutused. Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et rendileping lõppes 28. veebruaril 2010. Hageja taotleb kostjalt VÕS § 286 lg 1 alusel 21 815 euro 60 sendi hüvitamist, sest nii suured olid üüritud ruumi parendamisele tehtud otsesed kulutused. VÕS § 338 lg 1 kohaselt on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. VÕS § 338 lg 2 teise lause kohaselt algab üürniku nõuete aegumistähtaeg lepingu lõppemisest. Viidatud sätete kohaselt aegus hageja nõue 28. augustil 2010. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 29. juunil 2011, seega 10 kuud hiljem. Poolte vahel oli tsiviilasi nr 2-09-61289 hageja hagis kostja vastu rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, juurdepääsu tagamiseks renditavale pinnale ja elektrienergia tariifi kindlaksmääramiseks. Hageja esitas selles asjas 17. mail 2010 taotluse hagi muutmiseks ja hagi
eseme asendamiseks 188 000 krooni suuruse hüvitise nõudega remondikulude eest. Harju Maakohus jättis 10. detsembri 2010. a määrusega rahuldamata hageja avalduse hagi eseme muutmiseks ja muudetud nõude menetlusse võtmata. Tallinna Ringkonnakohus jättis määrusega maakohtu määruse muutmata ning see jõustus 24. märtsil 2011. Kuna aegumine saab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 järgi peatuda üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 järgi menetlusse võetud ja § 393 järgi kostjale kätte toimetatud hagi puhul, siis ei ole hagi aegumine ajavahemikul 17. maist 2010 kuni 24. märtsini 2011 peatunud. Hageja väide, et ta teavitas kostjat 17. mai 2010 avalduses hagi esitamisest, ei ole VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 ning TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel oluline, kuna hagi esitamisest teavitamist ei võrdsustata hagi esitamisega.
4.Hageja esitas maakohtu osaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja saata asi maakohtule sisuliseks menetlemiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. septembri 2012. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu osaotsuse ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu osaotsus tuleb TsMS § 654 lg 1 p 3 alusel tühistada. Pooled ei vaidle selle üle, et üürileping lõppes 28. veebruaril 2010. VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuste äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud alates lepingu lõppemisest. Hagi esitati kohtule 29. juunil 2011. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumine ei olnud peatunud. Maakohtu menetluses oli samade poolte vahel rendilepingust tulenev vaidlus (tsiviilasi 2-09-61289), kus hageja esitas kostja vastu nõude rendilepingu kohta märke tegemiseks kinnistusraamatusse, nõudis juurdepääsu tagamist renditavale pinnale ja elektrienergia tariifi kindlaksmääramist. Menetluse kestel teatas kostja, et rendileping on
28.veebruaril 2010 lõppenud, ja selle üle ei vaielda. 17. mail 2010 esitas hageja kohtule seisukoha ja hagi täienduse, kus ta teavitas kohut osaliselt nõuetest loobumisest ja taotles 188 000 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist, st sisuliselt taotles ta loobutud nõuete asendamist 188 000 krooni suuruse hüvitise nõudega. Maakohus palus 24. augusti 2010. a kirjaga hagejal selgitada, kas ta soovib nõuete asendamist. Tegemist on puuduste kõrvaldamise nõudega. Hageja esitaski 7. septembril 2010 täiendava taotluse, st vastuse kohtule, mida saab käsitada puuduste kõrvaldamisena. Nimetatud nõudele on kostja
4.oktoobril 2010 esitanud sisulised vastuväited. Maakohus jättis 10. detsembri 2010. a määrusega hageja avalduse rahuldamata ja ringkonnakohus 7. märtsi 2011. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Seega saab vaidluse asjaolusid hinnates lugeda aegumistähtaeg peatunuks ajal, mil kohus menetles hageja avaldust nõude asendamiseks, s.o 17. maist 2010 kuni 24. märtsini 2011. Hageja eelnimetatud tsiviilasjas esitatud taotluse hagi muutmiseks saab võrdsustada hagiavalduse esitamisega, mis annab aluse lugeda praeguses asjas hüvitise nõue esitatuks tähtaegselt.
Kuna maakohus rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet ja ei selgitanud välja kõiki asjas tuvastamisele kuulunud asjaolusid, esitas hageja ringkonnakohtu ettepanekul mitmeid tõendeid, mille ringkonnakohus vastu võttis. Kostja tõendite vastuvõtmisele esitatud vastuväite rahuldamiseks ei ole alust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu osaotsus. Kostja leiab, et ringkonnakohtu viidatud TsMS § 654 lg 1 p 3 ei sisalda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Seega on ringkonnakohus rikkunud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse kohustust. Ringkonnakohus ei oleks tohtinud arvestada hageja 22. augustil 2012 esitatud tõendeid ja uusi asjaolusid. TsMS § 634 lg 1 järgi võib kaebust muuta ja täiendada apellatsioonitähtaja lõpuni. See möödus 26. aprillil 2012. Ringkonnakohtu 15. juuni 2012. a määruse kohaselt oli pooltel aega esitada avaldusi ja seisukohti kuni 10. juulini 2012. Samuti ei põhjendanud hageja uute asjaolude ja tõendite esitamist, nagu näeb ette TsMS § 633 lg 5. Ringkonnakohtus uute asjaolude ning tõendite esitamise eeldused ei olnud täidetud. Ringkonnakohus on ületanud kaebuse piire, kuivõrd hageja ei ole tuginenud aegumise peatumisele, vaid on apellatsioonkaebuses märkinud, et analüüsida tulnuks aegumise katkemist. Ringkonnakohus on valesti hinnanud hageja esitatud tõendeid. Hageja 17. mai 2010. a seisukohast, mida ringkonnakohus tõendina arvestas, ei nähtu, et hageja oleks soovinud esitada selgeid sisulisi nõudeid. Seega ei ole tegemist hagi muutmise avaldusega. Aegumine saab peatuda üksnes TsMS § 372 kohaselt menetlusse võetud ja § 393 kohaselt kostjale kättetoimetatud hagi puhul. Kuna tsiviilasjas nr 2-09-61289 hageja nõuet menetlusse ei võetud, ei saanud ka aegumine TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 järgi peatuda. Samuti ei saa hagi esitamisega võrdsustada avaldust hageja nõude muutmiseks.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega tühistati maakohtu osaotsus hageja üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta 12 015 eurot 39 senti (188 000 krooni) ületavas osas. Selles osas on võimalik jätta TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu osaotsus. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata.
10.Hageja palus hagis mh kostjalt välja mõista hüvitise 21 815 eurot 60 senti üüritud asjale tehtud kulutuste eest. Kostja palus kohaldada sellele nõudele aegumist ning taotles selles osas vaheotsuse tegemist. Maakohus jättis selle nõude osaotsusega rahuldamata, leides, et hageja nõue oli aegunud ja aegumistähtaeg oli VÕS § 338 lg-te 1 ja 2 järgi möödunud 28. augustil 2010. Ringkonnakohus
tühistas maakohtu osaotsuse, leides, et nõude aegumine oli TsÜS § 160 lg 1 järgi 17. maist 2010 kuni
24.märtsini 2011 peatunud. Pooled vaidlevad Riigikohtus selle üle, kas hageja tsiviilasjas nr 2-0961289 esitatud hagi täiendamise avaldus peatas praeguses asjas esitatud nõude aegumise.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et eelmises punktis viidatud hagi täiendamise avalduse esitamine peatas TsÜS § 160 lg 1 järgi hageja nõude aegumise. TsÜS § 160 lg 1 mõttes hagi esitamiseks tuleb pidada ka juba käimasolevas kohtumenetluses hagi täiendamist uue nõudega. Kolleegium ei nõustu kassaatori seisukohaga, et aegumise saab peatada üksnes menetlusse võetud hagi. Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud. Üldjuhul toimetatakse hagi TsMS § 393 lg 1 järgi kostjale kätte pärast selle menetlusse võtmist, kuid nõude aegumine peatub ka muudel juhtudel, kui hagi on kostjale kätte toimetatud, isegi kui kohus jätab selle menetlusse võtmata. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja vastas tsiviilasjas nr 2-09-61289 esitatud hagi täiendusele. Seega oli nimetatud dokument kostjale kätte toimetatud.
12.Nõude aegumine saab TsÜS § 160 lg 1 järgi peatuda aga üksnes selle nõude osas ja selles ulatuses, mis on hagis esitatud (vt Riigikohtu 5. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 18). Ringkonnakohus tuvastas, et hageja taotles tsiviilasjas nr 2-09-61289 188 000 krooni (12 015 euro 39 sendi) suuruse hüvitise väljamõistmist. Seega sai hageja hüvitisenõude aegumine peatuda üksnes eelnimetatud osas. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta selle, et hageja on praeguses asjas esitanud suurema hüvitisenõude (21 815 eurot 60 senti). Seega 12 015 eurot 39 senti ületavas osas (9800 eurot 21 senti) ei olnud hageja nõude aegumine peatunud ning selles osas on nõue aegunud. Seetõttu tuleb 9800 euro 21 sendi suuruses nõude osas jätta jõusse maakohtu osaotsus, kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et lepingu lõppemisest kuni praeguses asjas hagi esitamiseni on möödunud VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg ning hageja ei ole toonud välja muid asjaolusid, millest nähtuks aegumise peatumine või katkemine. Kolleegium märgib, et VÕS § 338 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kehtib nii VÕS § 286 lg-s 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõudmisel kui ka VÕS § 286 lg 2 järgi üürilepingu esemele tehtud kulutuste hüvitamise nõudele käsundita asjaajamise sätete alusel.
13.Tulenevalt eelmistes punktides toodust jääb jõusse ringkonnakohtu otsus osas, millega tühistati maakohtu osaotsus hageja 12 015 euro 39 sendi suuruse nõude rahuldamata jätmise kohta. Tegemist on TsMS § 449 lg 3 mõttes vaheotsusega, millega on jäetud aegumine kohaldamata. Seega tuleb selles osas maakohtul menetlust jätkata.
14.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus ei võinud küsida hagejalt täiendavaid tõendeid ning neid hiljem vastu võtta. Iseenesest on küll õige, et üldjuhul on apellatsioonimenetluses uute tõendite ja asjaolude esitamine piiratud (vt nt Riigikohtu 22. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11, p 71). Samas olukorras, kus ringkonnakohus leiab, et
maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, ja selle tõttu on vajalik esitada uusi asjaolusid ning tõendeid, saab seda teha sõltumata sellest, kas neile on tuginetud apellatsioonkaebuses ja apellatsioonivastuses või kas pooled tuginesid neile asjaoludele apellatsioonkaebuse või apellatsioonivastuse esitamise tähtaja jooksul (vt Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). Praeguses asjas tugineski ringkonnakohus maakohtu selgitamiskohustuse rikkumisele. Kolleegium nõustub sellega, kuivõrd maakohus TsÜS § 160 lg 1 eksliku tõlgendamise tõttu ei pidanud vajalikuks selgitada tsiviilasjas nr 2-09-61289 esitatud hagi täiendusega seonduvaid asjaolusid.
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on märkinud otsuses valesti asja hinna. Kuivõrd maakohus jättis osaotsusega hageja nõude 21 815 euro 60 sendi saamiseks tervikuna rahuldamata ning hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tervikuna tühistada, oli eelnimetatud summa TsMS § 137 lg 1 järgi apellatsioonkaebuse hinnaks. Kuivõrd ringkonnakohus tegi vaheotsuse, millega jättis aegumise kohaldamata, on kassatsioonkaebuse hind TsMS § 137 lg 5 järgi 1⁄4 asja hinnast esimeses kohtuastmes, st 5453 eurot 90 senti.
16.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.
17.Menetluskulude jaotus nähakse TsMS § 173 lg 5 järgi ette lõppotsuses. Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.