Määruskaebuse esitaja (hageja) – Tarmeko KV OÜ (RK: 11105089), esindaja advokaat Indrek Lillo Vastustaja (kostja) – AS Dentes (RK: 10034916), esindaja advokaat Rait Ratasepp
esindajad
RESOLUTSIOON
hagi
AS
Dentes
vastu
võla
1.Jätta Tarmeko KV OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 10. juuli 2012.a määrus muutmata.
2.Saata asi Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
Tartu Maakohus rahuldas 19.01.2012.a tagaseljaotsusega Tarmeko KV OÜ hagi AS Dentes vastu. 20.01.2012 esitas kostja otsuse peale kaja. 16.05.2012 teatega (kirjana vormistatud määrusega) rahuldas kohus kaja ja taastas tsiviilasjas menetluse. 31.05.2012 esitas hageja määruskaebuse, milles palus 16.05.2012 kohtumääruse tühistada ning jätta kostja kaja rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 10. juuli 2012.a määrusega menetlusse võtmata määruskaebuse Tartu Maakohtu 16. mai 2012.a määruse (teate) peale, millega kohus rahuldas kaja ja taastas menetluse. Määruse kohaselt võib TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Seaduses ei ole ette nähtud õigust esitada määruskaebust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise peale. Seega tuleb jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Tarmeko KV OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 10. juuli 2012.a määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võtta OÜ Tarmeko KV poolt kaja rahuldamise peale 31. mail 2012.a esitatud määruskaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagejal õigus esitada maakohtu 16.05.2012.a määruse peale määruskaebus. Põhiseaduse (PS) § 24 lg 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Nimetatud sätte eesmärk on anda menetlusosalisele alati võimalus tema suhtes tehtud lahendi peale kaevata. Õigusalases erialakirjanduses valitseb arvamus, et määruskaebesüsteem jaguneb kaheks. Ühed määrused on määruskaebekorras (seega lahus kohtuasjast kui tervikust) vaidlustatavad. Kõiki ülejäänud kohtumäärusi saab vaidlustada kohtuasja kui terviku suhtes tehtud kohtuotsuse peale näiteks apellatsiooni või kassatsiooni korras kaevates. Menetlusosalisel peab aga olema võimalus tema suhtes tehtud määruse peale igal juhul kaevata. Selline määruskaebesüsteem kehtib just tsiviil- ja haldusasjades. Valitseva arvamuse kohaselt ei saa olemas olla selliseid määruseid, mille peale menetlusosalisel ei ole võimalik kaevata. Ainult selline edasikaebesüsteem on põhiseadusega kooskõlas; 2) sätestab TsMS § 417 lg 4 lause 1, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse. TsMS § 417 lg 5 sätestab, et menetluse ebaõigele taastamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendile kaevates. Kuna TsMS § 417 lg 5 otsesõnu keelab menetluse ebaõigele taastamisele tuginemise apellatsiooni ja kassatsiooni korras, peab kaebuse esitamine olema lubatud määruskaebe korras, sest Eesti õiguskorras ei saa olla sellist kohtulahendit, mille peale menetlusosaline kaevata ei saa; 3) kui tõlgendada TsMS § 417 lg-id 4 ja 5 koosmõjus § 660 lg-ga 1 selliselt, et menetlusosalisel ei ole võimalik tugineda menetluse ebaõigele taastamisele menetluses tehtud lahendile kaevates ega esitada menetlust taastava määruse peale määruskaebust, oleks see vastuolus PS § 24 lg-st 5 tuleneva põhiõigusega. Demokraatlikus ja kohtuvõimu sõltumatust väärtustavas riigis on just kohtu ja ainult kohtu funktsiooniks õigusvaidluste siduvalt lõplik lahendamine, siis peab ka eeskätt kohtusüsteem ise tagama kohtulahendi õigsuse kontrolli. Kohtulahendi õigsust ei ole võimalik kontrollida juhul, kui menetlusosalisel puudub õigus selle peale kaevata. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtunik nagu iga teinegi inimene võib eksida. Eeldusele, et on vajalik tagada kohtulahendite õigsuse kontroll, tugineb ka PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõiguse instituut (3-4-1-1-04);
4) toetab hageja õigust esitada maakohtu 16.05.2012 määruse peale määruskaebust ka PS § 15 lg 1 lause 1. PS § 15 lg 1 lause 1 kujutab endast ilma seadusreservatsioonita põhiõigust, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Nimetatud säte pakub isikule kõrgematasemelist kaitset ning tagab menetlusosalisele lünkadeta kohtuliku kaitse. Kõik kohtumenetluse sätted peavad olema PS § 15 lg 1 lausega 1 kooskõlas ja vastama põhiseaduse nõuetele. PS § 24 lg 5 ja § 15 lg 1 kooskõlaline tõlgendamine annab kompleksse põhiõigusena isikule õigusliku konflikti kohtuliku lahendamise õiguse, mille justkui alasüsteemi moodustab edasikaebeõigus. Seega ei saa esineda olukorda, kus kohtulahendi peale ei saa esitada määruskaebust ega tugineda selle ebaõigsusele üldkaebe korras. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus nii PS § 24 lg-ga 5 kui ka § 15 lg 1 lausega 1; 5) juhul, kui hagejal puuduks õigus menetlust taastava määruse peale kaevata, oleks kahjustatud ka poolte võrdsuse põhimõte (TsMS § 7). TsMS § 417 lg 4 lubab määruskaebust esitada lahendi peale, millega kohus kaja ei rahuldanud ja menetlust ei taastanud. Kohtu eksituste vältimiseks tuleb kaitsta ka teist poolt talle kaebeõiguse andmisega määruse peale, millega kohus on ebaõigesti kaja rahuldanud ja menetluse taastanud; 6) rahuldas kohus kaja ilma igasuguse õigusliku aluseta. Kohus on selgitanud, et kaja ei tule rahuldada põhjusel, et kostja esindajal oleks olnud mõjuv põhjus istungilt puudumiseks (TsMS § 415 lg 1 lause 1) või et kohus oleks rikkunud kohtukutse edastamise ja kättesaamise ettekirjutusi (TsMS § 415 lg 1 p 2), vaid põhjusel, et vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses ning kohus peab vajalikuks hagis ja selle vastuses esitatud väidete ülevaatamist õiguslikust aspektist lähtuvalt. Kohus asus seisukohale, et esineb vajadus lahendada kaja punktides 19-23 esitatud kostja sisulised vastuväited hageja nõudele. Sellist alust kaja rahuldamiseks menetlusõigus ette ei näe. Riigikohus on leidnud, et tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need TsMS § 407 lg 1 viimase lause kohaselt kostja poolt omaksvõetuks (3-2-1-60-12). Seega kohtul puudub õigus kaja rahuldada üksnes soovist lahendada kostja sisulisi vastuväited, sest seaduse järgi on ta hageja väited omaks võtnud; 7) kui maakohtu 19.01.2012 otsus tühistati, siis halvenes oluliselt hageja menetluslik seisund, sest hageja peab jälle hakkama kostjaga samade asjaolude üle vaidlema. Kui kohus ei võta määruskaebust menetlusse, saavad oluliselt kahjustada hageja subjektiivsed õigused ja kehtima jääb kaja regulatsiooniga vastuolus olev kohtulahend. Kaja rahuldamata jätmisel oleks vaidluses otsus olemas; 8) juhul, kui kohus leiab, et TsMS § 417 lg-t 4 ja § 660 lg-t 1 on õigesti kohaldatud, palub hageja PS § 15 lg 1 teise lause alusel tunnistada TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 PS § 15 lg 1 lausega 1 ja PS § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks osas, milles need ei luba menetlusosalisel esitada määruskaebust kaja rahuldava ja menetluse taastamise määruse peale. Riigikohus on analoogses vaidluses asunud seisukohale, et hagi tagamist taotlenud isikule tuleb võimaldada PS § 24 lg 5 alusel hagi tagamata jätmise määruse peale, millega arvati tasutud kautsjon riigituludesse, edasi kaevata, et oleks võimalik hagi tagamata jätmise aluste kontrolli kaudu kontrollida ka hagi tagamise kautsjoni riigituludesse arvamise seaduslikkust. Kohtusüsteemi efektiivsuse tagamise eesmärk ei õigusta hagi tagamist taotlenud isikult hagi tagamata jätmise määruse ja seega kautsjoni riigituludesse arvamise vaidlustamise võimaluse äravõtmist, eriti kuna seda ei saa kontrollida ka hiljem mingis muus menetluses (3-4-1-20-07).
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.AS Dentes vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on määruskaebus alusetu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus on põhjendatult leidnud, et seadus ei näe hagejale ette õigust esitada määruskaebust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise peale.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tartu Maakohtu 10. juuli 2012.a määrus tuleb jätta muutmata ja Tarmeko KV OÜ määruskaebus rahuldamata. Asi tuleb saata Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
6.Maakohus kohaldas õigesti TsMS § 660 lg-t 1, mille kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seadus ei näe ette menetlusosalise õigust esitada määruskaebust kaja rahuldamise ja menetluse taastamise määruse peale. Seega jättis maakohus õigesti hageja määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Ringkonnakohtu arvates ei ole asjakohased määruskaebuse esitaja viited Põhiseaduse § 24 lg-le 5, mis näeb ette igaühe õiguse tema kohta tehtud kohtu otsuse peale kõrgemalseisvale kohtule seadusega sätestatud korras edasi kaevata. Põhiseadusest ei tulene, et isikutele peaks olema tagatud võimalus esitada määruskaebusi kõigile tsiviilkohtumenetluses tehtud kohtumäärustele. Arvestades kohtumenetluses tehtavate määruste hulka tähendaks nende piiramatu edasikaebamise võimaluse tagamine ilmselt olulist takistust õigusemõistmise normaalsele funktsioneerimisele. Põhiseadusega on kooskõlas kohtumääruste oluliselt piiratum edasikaebe kord võrreldes kohtuotsuste peale edasikaebamise õigusega.
8.TsMS § 417 lg-te 4 ja 5 ning § 660 lg 1 koosmõjust tuleneb, et seadusandja on soovinud tagada menetlusosalistele võimaluse kohtumääruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimiseks kõrgema astme kohtu poolt vaid juhul, kui kohus on otsustanud jätta menetluse taastamata. Menetluse taastamata jätmise korral jääb jõusse tagaseljaotsus ning menetlusosaline kaotab jäädavalt võimaluse selgitada asjaomases vaidluses igakülgselt välja õiguslik olukord. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilasja õige lahendamine tsiviilkohtumenetluse esmaseks ülesandeks. Samas tagaseljaotsuse puhul ei ole asja sisuliselt õige lahendamine tagatud, kuna hagi rahuldatakse üksnes hageja poolt esiletoodud asjaolude põhjal. Seega mõjutab menetluse taastamata jätmine oluliselt menetlusosalise õigusi. Seevastu menetluse taastamise korral jätkub menetlus üldises korras (TsMS § 418) ning pooltel on võimalik kasutada kõiki menetlusõigusi vaidlusaluse õigussuhte osas tõe väljaselgitamisel.
9.Eeltoodust tuleneb, et menetluse taastamine ei saa rikkuda menetlusosalise põhiseaduslikke ega ka tsiviilkohtumenetlusest tulenevaid õigusi sel määral, mis tingiks kohtu poolt menetluse taastamise peale edasikaebeõiguse võimaldamise. Ehkki tagaseljaotsuse kehtimajäämisel menetlus vaieldamatult lüheneb, ei saa ainuüksi asja kiire lahendamine ilma olulisi asjaolusid ja õigussuhteid välja selgitamata olla tsiviilkohtumenetluse põhiliseks eesmärgiks. Tagaseljaotsuse kehtimajäämine ei kujuta endast seega õiguskorras niisugust väärtust, mida tuleks kaitsta võimaluse kaudu vaidlustada kohtu otsustust taastada tsiviilasjas menetlus. Seega leiab ringkonnakohus, et demokraatlikus õiguskorras võib seadusandja langetada ka valiku, et teatud kohtulahendite peale puudub igasugune edasikaebamise võimalus, kui nende lahenditega ei ole kitsendatud isikute võimalusi saada kohtult oma asjas õiglane ja igakülgselt kaalutletud lahend.
10.Kohtulahendite (sh kohtumääruste) peale edasikaebamise võimalus peab olema tagatud juhuks, kui normi ebaõige kohaldamine, sh menetlusnormi rikkumine, võis kaasa tuua asjas ebaõige lahendi tegemise. Tagaseljaotsusele esitatud kaja rahuldamine ja tsiviilasjas menetluse taastamine ei saa iseenesest kaasa tuua asjas ebaõige lahendi tegemist. Seega leiab ringkonnakohus, et asjas ei oma tähtsust määruskaebuse esitaja väited selle kohta, et maakohus rahuldas kaja ilma selleks õiguslikku alust omamata. Ehkki TsMS § 407 lg-st 1 ei tulene iseseisvat menetluse taastamise alust, on seadusandja selgelt asunud seisukohale, et ka menetluse ebaõige või alusetu taastamise korral kohtu sellekohane määrus vaidlustamisele ei kuulu (TsMS § 660 lg 1 koostoimes TsMS §-ga 417, mis reguleerib kaja lahendamist ammendavalt). Ka menetluse ebaõige taastamise korral ei ole rikutud määruskaebuse esitaja põhiseaduse ja teiste seadustega kaitstud õigused. Määruskaebuse esitaja – hageja – huvi tagaseljaotsuse kehtimajäämise vastu ei kaalu üles õiguskorra huvi selle vastu, et tsiviilasjad saaksid lahendatud õigesti ja vaidlusaluste asjaolude ning õigussuhete igakülgse väljaselgitamise teel.
11.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka määruskaebuse esitaja taotlust tunnistada TsMS § 417 lg 4 koostoimes TsMS § 660 lg-ga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles need ei luba menetlusosalisel esitada määruskaebust kaja rahuldava ja menetlust taastava määruse peale. Ringkonnakohus jääb seisukoha juurde, et menetluse taastamise määruse peale kaebeõiguse piiramine (välistamine) ei riku menetlusosalise põhiseaduslikke õigusi ning võimaldab järgida tsiviilkohtumenetluse peamist eesmärki, milleks on tsiviilasjade õigesti lahendamine. Samuti teenib kaebeõiguse piiramine niisuguste kohtumääruste puhul, millega menetlusosaliste olulisi õigusi ei kitsendata, menetlusökonoomia huve. Asjakohane ei ole määruskaebuses toodud paralleel Riigikohtus lahendatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga nr 3-4-1-20-07, kuna nimetatud juhul sõltus määruskaebuse esitamise võimaldamisest menetlusosalise võimalus saada tagasi kautsjonina tasutud rahasumma.
12.Määruskaebuse menetlemise kulud jaotatakse maakohtu poolt lahendi tegemisel.
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.