AS SEB Liising avaldus OÜ SVŠ Veod pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlausaldaja: AS SEB Liising (RK 10281767, xxx Võlausaldaja esindaja: I. S. xxx) Võlgnik: OÜ SVŠ Veod (RK 10547320, xxx Lepinguline esindaja: I.r S. (elukoht:xxx
Kohtuistungi toimumise aeg
12. september 2012.a.
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS SEB Liising avaldus OÜ SVŠ Veod pankroti väljakuulutamise nõudes rahuldamata ja ajutine pankrotihaldur nimetamata. 2.Pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja AS SEB Liising kanda ( PankrS § 15 lg 6).
3.Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantseleis 27.09.2012 kell 16.00
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
VÕLAUSALDAJA PANKROTIAVALDUS
22.11.2010 esitas AS SEB Liising Viru Maakohtu Narva kohtumajja avalduse OÜ SVŠ Veod pankroti väljakuulutamiseks.
1.Avalduse kohaselt on OÜ SVŠ Veod (endine ärinimi OÜ SVŠ Kallurauto) ja AS SEB Liising (endine ärinimi AS SEB Ühisliising) sõlmisid alljärgnevad lepingud: 1) kapitalirendileping nr L06108096 sõlmitud 14.07.2006,kapitalirendi periood 10.07.2009 (rendiobjekt poolhaagis xxx P 90, tehasetähis WK0S0002400054343, reg. xxx); 2) kapitalirendileping nr L06111372 sõlmitud 04.10.2006,kapitalirendi periood 10.10.2009 (rendiobjekt kallurhaagis xxx, tehasetähis WFDFLT21861001836, xxx); 3) kapitalirendileping nr L06114381,sõlmitud 06.12.2006,kapitalirendi periood 15.12.2011 /rendiobjekt roomikekskavaator xxx); 4) kapitalirendileping nr L06115109 sõlmitud 05.01.2007, kapitalirendi periood 15.01.2012 (rendiobjekt sadulveok xxx, tehasetähis YV2AS02A67A635965, xxx); 5) kapitalirendileping nr L07101001 29.01.2007 periood 15.01.2012 (rendiobjekt sadulveok Volvo FH440 4x2, tehasetähis xxx); 6) kapitalirendileping nr L07101003 29.01.07, periood 15.01.2010 (rendiobjekt poolhaagis Kögel SN 24 P 90, tehasetähis xxx); 7) liisinguleping nr L07109293 20.07.2007, lepingu lõppemise aeg 10.07.2013 (kapitalirent) (liisinguese sadulveok xxx 8) liisinguleping nr L07110562 22.08.2007 tähtajaga kuni 25.08.2013 (kapitalirent) (liisinguese xxx
2.Tulenevalt lepingutingimustest, kohustus OÜ SVŠ Veod igakuuliselt tasuma maksegraafikutes ettenähtud makseid. Võlgnik nimetatud kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu luges AS SEB Liising alates 28.02.2009 lepingud ennetähtaegselt lõpetatuks. Tulenevalt lepingute 1-6 p 6.7 ja lepingute 7-8 tingimuste p 6.9 tuleb rentnikul /liisinguvõtjal iga viivitatud päeva eest maksta viivist 0,3% tähtaegselt tasumata summast päevas, kusjuures viivise arvestamist alustatakse vastavalt maksetähtpäevale järgnevast päevast ja arvestatakse kuni tegeliku maksmise päevani (kaasa arvatud). 14.10.2009 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, millega kohustas võlgnikku hiljemalt 06.11.2009 tasuma võlausaldajale kõik võlgnetavad summad. Võlgnik seda ei teinud.
3.Seisuga 14.10.2009 (pankrotihoiatuse tegemise ajaks) olid lepingutest tulenevad OÜ SVŠ Veod võlgnevused AS SEB Liising ees 637 838, 70 krooni, millest põhivõlgnevus graafikujärgsete maksete osas 312 041, 63 krooni; leppetrahv 37 371, 53 krooni ning viivis 288 425, 54 krooni. Avaldaja märgib, et pankrotiavalduse esitamise seisuga on OÜ SVŠ Veod võlgnevus AS SEB Liising ees üle 6,1 miljoni krooni (kõikide lepingute objektid on võlausaldajale tagastamata). Võlausaldaja on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning nõuete rahuldamine saab aset leida ainult pankrotimenetluse teel. Lisaks märgib võlausaldaja avalduses, et võlgniku pankrotieelsele seisundile viitab ka OÜ SVŠ Veod 2009. aasta majandusaasta aruandes sisalduv sõltumatu vandeaudiitori aruanne, mille kohaselt on tõenäoline, et äriühing alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot.
VÕLGNIKU VASTUVÄITED
4.Võlgnik pankrotiavaldust ei tunnista, leides, et nõuded ei ole selged. OÜ SVŠ Veod taotleb võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata ja ajutise halduri nimetamata jätmist ning tugineb PankrS § 15 lg 3 p 1, 4, 6 sätestatule. Võlgnik märgib, et võlausaldaja avalduse aluseks on pankrotihoiatuse esitamine võlgnikule ning hoiatuses esitatud nõude tasumata jätmine. Pankrotihoiatuse esitamise aluseks on asjaolu, et liisingulepingud lõpetati võlgnevuse tõttu. Tegelikult puudus 12.03.2009. seisuga lepingute nr L06111372 ja L07110562 osas võlgnevus, lepingu nr L06108096 osas oli võlg 36, 89 krooni (ehk 2, 35 eurot). Eeltoodust tulenevalt puudus vähemalt kolme lepingu osas üldse alus lepingute lõpetamiseks ja pankrotihoiatuse esitamiseks. Avalduse esitaja esitas seoses väidetava lepingute rikkumisega leppetrahvid iga lepingu osas kokku 37 371, 53 krooni (2 389, 48 eurot). Võlgnik väidab, et liisingulepingud on lõpetatud ebaseaduslikult ja vaidleb määratud trahvisummadele vastu leides, et avaldajal tuleb leppetrahvisummat tõendada hagimenetluses. Võlgnik rõhutab, et avaldaja nõue ei ole selge. OÜ SVŠ Veod esindaja märgib, et enne esimest kohtuistungit, 13.12.2010 kandis kolmas isik Viru maakohtu deposiitarvele 312 041, 63 krooni, mis vastab võlausaldaja põhinõudele. Hiljem kanti nimetatud summa avaldajale põhinõude katteks. Eeltoodust tulenevalt puudub avaldajal alus nõuda ajutise halduri määramist. Lisaks eelmainitule pakkus võlgnik kohtuistungil avaldajale kompromissina 20 000 eurot, mis vastab väidetavale viivisenõudele. Avaldaja keeldus kompromissi sõlmimisest, sest tema arvates on tema kahjusummad suuremad kui kompromissina pakutu. Kahjunõue on tõendamata. Arvestades asjaoluga, et võlausaldaja soovib võlgnikult nõuda kogu väidetava kahju, peaks avaldaja nõue (summa suurus) olema tõendatud hagimenetluse käigus. Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud panna avaldaja kanda.
KOHTUISTUNGID 29.05.2012 JA 12.09.2012
5.Võlausaldaja esindaja kinnitas kohtuistungil 29.05.2012, et vara on tagastatud liisingufirmale, osa varast on müüdud, kuid veel ei ole hindamisakti ja võlgnevuse suurus ei ole teada. Võlgniku esindaja märkis kohtuistungil, et ajutise pankrotihalduri nimetamiseks peab olema alus. Võlasumma, mis oli 2009. aastal ehk pankrotihoiatuse esitamise hetkel, oli kustutatud. On olemas teised summad, mille kohta pankrotihoiatust tehtud ei ole. Avalduses viidatud lepingute alusel on põhiosa täies ulatuses tasutud. Kolmas isik on need summad tasunud. Ülejäänud summad on viivised ja leppetrahvid, mille üle oli ja on pooltel vaidlus. Võlgnetav summa (põhinõue) sai tasutud 2010. aasta detsembrikuus so kohtumenetluse ajal. Võlgniku esindaja rõhutas istungil, et nõue ei ole selge viiviste suuruse ja trahvide osas ja vaidles PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel avaldusele vastu. Avaldaja esindaja märkis, et viivise ja selle suuruse osas varem vastuväidet ei esitatud. Kusagil ei ole olnud kirjas, et tasuti põhivõla katteks. Lepingust tulenevalt loetakse kaetuks kõigepealt kõrvalnõuded ja siis põhinõue. Võlgniku esindaja vaidles sellele vastu ja märkis, et kolmandal isikul on õigus maksta ja määrata ka makse eesmärk. Võlgnik tugines Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-116-04. Tasuti seega põhivõlg. Võlgniku esindaja selgitas, et tasuti kohtu deposiiti summa, mis vastas põhinõudele. Deposiit sai tasutud selleks, et pooled asuksid läbirääkimistele. Kohus kandis selle summa hiljem liisinguandja kontole. Summa sai tasutud deposiiti veenmaks kohut selles, et firma on tegev ja maksejõuline. Summa sisaldas ka juba intresse Kui liisingfirma keeldus kokkuleppest, siis võlgnik tasus kokku 550 000 krooni (200 000 krooni oli varem tasutud).
Võlausaldaja vaidles vastu, ja leidis, et tasuti 312 000 krooni. 325 000 on tasumata. Nõue kokku oli 637 838 krooni, sellest põhivõlg 312 041 (intress oli juba põhivõlgnevuse sees), leppetrahv ja viivis olid 288 000 krooni. Viivised hakkasid jooksma lepingu ülesütlemisest ehk alates 28.02.2009. Tagastatud varade müügiga ei ole võlausaldaja saanud võlgnevust kustutada, sest vara müügist saadud raha katab ära sisuliselt kahe lepingu jäägid. Kuna kõiki hindamisakte veel ei ole (viimased liisinguesemed tagastati võlausaldajale hiljuti), siis ei osanud võlausaldaja esindaja kohtuistungil täpselt öelda kui suur on võlgnevus käesolevaks ajaks. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt soovis OÜ SVŠ Veod ise vara välja osta, pakkudes kolmeaastast maksetähtaega, kuid võlausaldaja ei olnud sellega nõus, kuigi teised pangad soostusid sarnases olukorras kokkulepped tegema. Tänaseks päevaks on võlgnikul jäänud ainult üks võlgnevus ja see on AS SEB Liising ees. Teiste võlausaldajate nõuded on tasutud ning töötajatele töötasud välja makstud. Samuti on kokkuleppele jõutud maksu- ja tolliametiga.
6.Kohtuistungil 12.09.2012 selgitas võlgniku esindaja, et poolte vahel oli sõlmitud 8 lepingut, kõik need lepingud lõpetati üheaegselt. Samas oli nende seas lepinguid, mille alusel polnud võlgnevust üldse ja mille lõpptähtaeg ei olnud ka saabunud. Käesoleval ajal ettevõte töötab, rendib autosid ja teeb tööd edasi. Sissetulekud on olemas. Firma ei ole huvitatud pankrotist. Firmal on olemas TIR. Kui kuulutatakse pankrot, kaotab töö 30 inimest, uue TIR-i õiguse saamiseks on juba vajalik sissemaks 25 tuhat eurot. Samuti tuleb võtta kahe firma garantii, sest on vaja saada väljaveo litsents. TIR on vajalik rahvusvahelistel vedudel. Kuni on TIR olemas, siis on olemas ka lootus, et võlad suudetakse ära maksta. Võlausaldaja esindaja kohtuistungil ei osanud täpset võlasummat nimetada ega põhistada. Esindaja väitis, et põhinõue on käesolevaks ajaks umbes 107 637 eurot. Ühe lepingu alusel peaks lisanduma veel üks müügikahju, mis tuleb umbes 50-70 tuhat eurot. See oleks põhinõue ilma viivisteta. Võlausaldaja esindaja leiab, et ei võlausaldajal oli õigus lõpetada kõik lepingud kui liisinguvõtja jääb võlgu ühe lepingu alusel. Millises lepingu punktis on nimetatud säte, esindaja ei oska öelda.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, jätab ajutise halduri nimetamata.
8.Võlausaldaja AS SEB Liising palub avalduses juhindudes pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2, § 10 lg 2 p 1 ja § 15, nimetada ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja võlgniku OÜ SVŠ Veod pankrot. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 8.1 Pankrotiavalduse esitamise aluseks on avalduses nimetatud lepingujärgsete maksete tasumata jätmine. Võlausaldaja ja võlgniku vahel olid sõlmitud lepingud: 1) kapitalirendileping nr L06108096 sõlmitud 14.07.2006,kapitalirendi periood 10.07.2009 (rendiobjekt poolhaagis xxx 2) kapitalirendileping nr L06111372 sõlmitud 04.10.2006,kapitalirendi periood 10.10.2009 (rendiobjekt kallurhaagis xxx 3) kapitalirendileping nr L06114381,sõlmitud 06.12.2006,kapitalirendi periood 15.12.2011 /rendiobjekt xxx); 4) kapitalirendileping nr L06115109 sõlmitud 05.01.2007, kapitalirendi periood 15.01.2012 (rendiobjekt sadulveok xxx
5) kapitalirendileping nr L07101001 29.01.2007 periood 15.01.2012 (rendiobjekt sadulveok Volvo FH440 4x2, tehasetähis YV2AS02A77A638518, reg märk 353AYJ); 6) kapitalirendileping nr L07101003 29.01.07, periood 15.01.2010 (rendiobjekt poolhaagis xxx); 7) liisinguleping nr L07109293 20.07.2007, lepingu lõppemise aeg 10.07.2013 (kapitalirent) (liisinguese sadulveok Volvo FH 440 4x2, tehasetähis xx 8) liisinguleping nr L07110562 22.08.2007 tähtajaga kuni 25.08.2013 (kapitalirent) (liisinguese sadulveok xxx Vastavalt lepingute tingimustele oli võlgnikul kohustus maksta igakuiselt maksegraafikutes ettenähtud summasid ja kuna võlgnik nimetatud kohustusi ei täitnud luges võlausaldaja alates 28.02.2009 lepingud ennetähtaegselt lõpetatuks, millest teatas ka võlgnikule 13.02.2009 saadetud teatisega, andes ka eelnevalt tähtaja tasuda tekkinud võlgnevused hiljemalt 27.02.2009. Ühtlasi kohustas võlausaldaja andma üle varad. Võlausaldaja saatis võlgnikule 14.10.2009 pankrotihoiatuse, milles hoiatas, et kui võlgnik ei tasu hiljemalt 06.11.2009 võlgnevust AS-i SEB Liising ees (mis seisuga 14.10.2009 oli 637 838,7 krooni, mille hulgas võlgnevus tasumata rendimaksete osas 312 041,63 krooni, leppetrahv lepingute L 0608096, L 06111372, L 06114381,L06115109, L 07101001,L07101003 üldtingimuste p. 511 alusel summas 30 000 krooni ,leppetrahv lepingute L07109293 ja L 07110562 üldtingimuste p, 5.12 7 371,53 krooni ja viivis summas 288 425,54 krooni) , esitab võlausaldaja kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avaldust tõendab AS SEB Liising liisinglepingute, pankrotihoiatuse, võla arvestuse ja võlgniku majandusaruandega (tl 6 jj) 8.3 Võlgnik OÜ SVŠ VEOD vaidleb pankrotiavaldusele vastu (tl 155 jj). Võlgnik peamised argumendid on: -
Pankrotiavaldus on vastuolus pankrotimenetluse eesmärkidega ning rikub teiste võlausaldajate huve
AS SEB Liising on võlausaldaja, kelle nõuded tekkisid liisinguvara kasutamisest. Pärast liisingumaksete lõpetamist vara kas jääb liisinguandja omandisse või antakse üle liisinguvõtjale. Liisinguandja huvid on tagatud tema omandis oleva vara väärtusega. Liisinguandja kasuks teise vara müük rikub teiste võlausaldajate huve. Võlgnik on esitanud kohtule teistes kohtumenetlustes võlausaldajatega sõlmitud kompromisslepingud, millega võlgnik soovib tõendada, et arvestab maksete tegemisel kõigi võlausaldajate huvidega ja on maksejõuline. -
13.12.2010 kandis International Veod OÜ SVŠ Veod kohustuste katteks tsiviilasjas nr 2-10-57953 Viru Maakohtu deposiitarvele 312 041, 63 krooni, mis vastab põhinõudele.
Eelnimetatuga tõendab võlgnik, et tasutud summa on piisav tagamaks kohustuste täitmist PankrS § 15 lg 3 p 6 mõttes ja tõendab võlgniku maksejõulisust. -
AS SEB Liising nõudesumma ei ole sissenõutavaks muutunud PankrS § 10 lg 3 mõttes.
Võlgnik kinnitab, et avaldaja esitatud tõendid ei tõenda, et nõue on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikule on ebaselge, miks on avaldaja 13.02.2009 teatis lepingute lõpetamise kohta esitatud kõigi lepingute kohta. Iga lepingu osas on omad õiguslikud asjaolud, mis mõjutavad poolte õigusi ja kohustusi. Võlgnik leiab, et teatis on esitatud puudustega ning ei täida püstitatud eesmärke. Lepingu ülesütlemise protseduuri sätestab VÕS § 195, 196. VÕS § 195 lg 1, 2 järgi toimub lepingust ülesütlemine ülesütlemisavalduse tegemisega teisele poolele. Kui lepingu pool võib vastavalt seadusele lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest. Kuni ülesütlemiseni tekkinud õigused ja
kohustused jäävad kehtima. Võlausaldaja esitatud lepingutest ja võla arvestusest selgub, et pärast lepingute väidetava lõpetamise päeva on AS SEB Liising esitanud arveid kokku summas 108 825, 90 krooni ulatuses. Eeltoodud summale lisatakse viivised. Lisaks on võlausaldaja esitatud leppetrahvinõude kokku 37 371, 53 krooni. Ka sellele summale lisandub viivisenõue. Lepingute L07101003, L07110562, L07109293 osas on viivis suurem kui põhinõue, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Lisaks eeltoodule märgib võlgnik, et liisinguandja ei ole liisinguvõtjale esitanud ühtegi arvet, kust nähtuks liisinguandja poolt tehtud kulude arvestus. Seega ei vastanud võlgnevuse arvestus tegelikkusele juba pankrotihoiatuse esitamise ajal. Võlgnik tugineb Riigikohtu 20.04.2009 lahendile tsiviilasjas 3-2-1-33-09, milles kohus märgib, et liisinguvõtja peab täitma ja liisinguandja saab nõuda liisingulepingu ülesütlemisest tekkiva liisinguandja kulutuste hüvitamise kohutuse mõistliku aja jooksul. Seega muutub liisinguandja nõue liisingulepingu ülesütlemise korral sissenõutavaks mõistliku aja jooksul pärast lepingu ülesütlemist. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas liisinguandja kulutuste kindlakstegemisele mõistlikult kuluvast ajast. AS SEB Liisingu kulud ei ole kindlaks tehtud käesoleva ajani, järelikult ei ole need ka sissenõutavaks muutunud. Kuna liisingufirma kulude nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, ei ole AS-l SEB Liising õigust ka nendelt summadelt viivist nõuda. Võlgnik tõendab oma argumente 26.10.2009 vastusega pankrotihoiatusele (tl 162, millele võlausaldaja ei reageerinud), kirjavahetusega (tl 160 jj), millest on näha, et võlgnik esitas hindamisaktid eesmärgiga määrata sõidukite väärtus enne tagastamist. Kirjavahetus tõendab võlgniku hinnangul tema soovi ja huvi võlgnevus tasuda); maksekorraldusega 312 041, 63 krooni tasumise kohta kohtudeposiiti (tl 165); OÜ SCVŠ Veod sõlmitud kompromisslepingute ja aruandega kompromisslepingute täitmise kohta. Eeltoodu näitab, et pankroti väljakuulutamine kahjustaks teiste võlausaldajate huve. (tl 166 jj) Kohus nõustub võlgniku vastuväidetega ja võlgniku vastuväidetest ja esitatud tõenditest tuleneb, et võlgnik on asjaolule, et nõue ei ole selge, tuginenud juba vastuses pankrotihoiatusele, mistõttu on avaldaja esindaja kohtuistungil 29.05.2012 toodud väide, et kõrvalnõuete osas vastuväiteid ei esitatud, põhjendamatu.
9.Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata muuhulgas, kui: -
võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (§ 15 lg 3 p 1)
-
võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud (§ 15 lg 3 p 4)
-
võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb või andnud tagatise kohustuse täitmiseks (§ 15 lg 3 p 6)
10.Vastavalt PankrS § 10 lg 4 peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlausaldaja on esitanud 13.02.2009 teatise lepingute ülesütlemise kohta ja andnud tähtaja võlgnevuste likvideerimiseks 27.02.2009. Konkreetset summat ei ole ülesütlemise teates märgitud. (tl 85). 14.10.2009 on võlausaldaja esitanud pankrotihoiatuse, milles on märgitud ,et pankrotihoiatuse esitamise seisuga on lepingutejärgne võlgnevus võlausaldaja ees 637 837, 87 krooni, sh võlgnevus tasumata rendimaksete osas 312 041,63 krooni, leppetrahv vastavalt lepingute üldtingimuste p.5.11 30 000 krooni ja lepingute L07109293 ja L 07110562 üldtingimuste p. 5.12 7 371,53 krooni ja viivis summas 288 425,54 krooni. Pankrotiavaldus on esitatud kohtule 22.11.2010.
Pankrotiavalduses on võlgnetavate summadena toodud pankrotihoiatuses eelnevalt kajastatud võlgnevuse summad. Samas on avalduses märgitud, et võlgniku kohustused võlausaldajate ees 6,1 miljonit krooni, kuna lepingute objektid on võlausaldajale tagastamata. Võlausaldaja ei ole avalduses toodud võlgnevuse 6,1 miljonit krooni suurust tõendanud arvestustega ega tõenditega. Avalduses toodud rendimaksete võlgnevuse summa 312 041,63 on kolmas isik 13.12.2010 kohtu deposiiti OÜ SVŠ veod võlgnevuste katteks tsiviilasjas nr 2-10-57953 tasunud. Nimetatud summa on üle kantud võlausaldaja arvele. Lepingu ennetähtaegsetele lõpetamistele ja viiviste ning leppetrahvidele on võlgnik vaielnud vastu nii vastuses pankrotiavaldusele kui ka kohtule esitatud vastustes ning on seda põhjendanud.
11.Vastavalt PankrS 10 lg 1 peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja on pankrotiavalduses toonud, et on veendunud võlgniku maksejõuetuses ja tugineb 2009 majandusaasta arvamusele lisatud vandeaudiitori aruandele, mille kohaselt on tõenäoline, et võlgnik on sunnitud lähema 12 kuu jooksul alustama tegevuse lõpetamist. Kohus on seisukohal, et maksejõuetus on võlausaldaja poolt tõendamata ja ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust.
12.PankrS § § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõuete suuruse, aluse ja täitmise aja kohta. Võlausaldaja on esitanud koos pankrotiavaldusega ka eelpoolnimetatud lepingute ärakirjad , lepingute üldtingimused ja maksegraafikud. Võlausaldaja on esitanud koos pankrotiavaldusega võlgnevuste arvestused, mis : -
lepingu L 06108096 kohaselt on – tasumata võlgnevuse jääk seisuga 14.10.2009 8 849,29 krooni, leppetrahv 5000 krooni ja viivis 7 548,37 krooni, kokku 16 397,63 krooni;
-
lepingu L-06111372 kohaselt graafikujärgsete maksete osas võlgnevus 8 375,21 , leppetrahv 5000 krooni ja viivised 8715,30 krooni, kokku 22090,51 krooni;
-
lepingu 06114381 kohaselt graafikujärgsete maksete võlgnevus 59 773,42 krooni, leppetrahv 5000 krooni, viivised 38 097,48 krooni, kokku 102 870,90 krooni;
-
lepingu L 06115109 alusel võlgnevus seisuga 14.10.2009 42 349,34 krooni, leppetrahv 5000 krooni ja viivised 32 079,16 krooni, kokku 79 428,50 krooni;
-
lepingu L 07101003 järgi seisuga 14. 10 .2009 võlgnevus 50 407, 28 krooni, leppetrahv 5000 krooni, viivised 46 415,80 krooni, kokku 101 823,08 krooni;
-
lepingu L 07109293 järgi seisuga 14.10.2009 tasumata maksete osas võlgnevus 75 011,69 krooni, leppetrahv 5000 krooni ja viivised 68 247,41 krooni, kokku 148259,10 krooni;
-
lepingu L 07110562 alusel osaliselt tasumata leppetrahv 2 371,53 krooni, viivised 33 533,73 krooni, kokku 35 905,26 krooni;
Seega on lepingujärgsete tasumata osamaksete võlgnevus seisuga 14.10.2009 234 637,25 krooni, viivised 244 766,23 krooni ja leppetrahv 32 371,53 krooni, kokku 511 775 ,01 krooni. Pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgnevuste arvestust ei ole kohtule esitatud ega täpsustatud vaatamata kohtu korduvatele täpsustamise nõudele istungitel.
Pankrotiavalduses toodud võlgnevuse summa 6,1 miljonit krooni on täielikult tõendamata ja võlausaldajate esindajad ei ole osanud ka istungitel nimetatud summat põhjendada ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid ,millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagita menetluses kohaldatakse hagimenetluse sätteid. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole kohtule pankrotiavalduses toodud võlgnevuse summasid tõendanud ega põhjendanud.
13.VÕS § 195 ütleb üks lepingupool lepingu üles ülesütlemiseavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kohtule on pankrotiavalduse lisana esitatud ülesütlemise teade. VÕS § 195 kohaselt saab lepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Võlausaldaja ei ole tõendanud ,mis alusel olid erakorraliselt üles öeldud lepingud L 06111372- lõpptähtaeg 10.10.2009 ja L 07110562 – lõpptähtajaga 25.08.2013 ja milliste lepingute täitmisel seisuga 20.02.2009 ( ülesütlemise teatise saatmise seisuga) võlgnevus puudus ja lepingu L 06108096 järgselt oli võlgnevus 36,89 krooni. Võlausaldaja ei ole kohtule tõendanud, kas teisele lepingupoolele oli saadetud ülesütlemise avaldus, millest nähtuks, mis ajast olid lepingud üles öeldud ja mis oli mõjuv põhjus lepingute ülesütlemisel.
14.Kohus märgib, et PankrS § 15 lg 3 p 6 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb. Pankrotiavalduse kohaselt on tasumata rendisummad 312 041,63 krooni, mis on kolmanda isiku poolt tasutud enne ajutise halduri nimetamist ( tl. 165) Kuna võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja võlausaldaja ei ole oma nõuet tõendanud , siis vastavalt PankrS § 15 lg 3 kohus leiab ,et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades seda, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, leiab kohus, et ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ning nõude olemasolu ja suurust tuleb tõendada hagimenetluses.
15.Vastavalt PankrS § 15 lg 7 kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja (PankrS § 15 lg 6)
Evi Kool Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.