Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

MENETLUSE KÄIK

KÜ Estonia pst. 5 esitas 09.03.2012 Viru Maakohtule hagi S. J. vastu 110,88 euro nõudes ja menetluskulude hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx. KÜ Põhikirja p. 29-4 kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Kostjal on tekkinud nimetatud maksete osas võlgnevus summas 104,14 eurot (metalluste paigaldamise tasu), millele lisandub viivis summas 6,71 eurot. Hageja palus kostjal välja mõista koguvõlgnevus summas 110,88 eurot, riigilõiv summas 63,91 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot (t. 3-59). Kohus võttis 13.03.2012 määrusega hageja hagi kostja vastu menetlusse ja selgitas pooltele õigust taotleda tema ärakuulamist vastavalt TsMS § 405 lg. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt, kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: 1) protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks, ja välistada protokollile vastuväidete esitamise õiguse; 2) määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevana; 3) näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad; 4) tunnustada menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 5) kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; 6) kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; 7) loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; 8) koguda tõendeid omal algatusel; 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata; 10) tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 19.03.2012.a. isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga (tl. 68).

Kuna kostja oli ka ise antud koosolekul, siis ta mäletab, et poolt hääletas ainult 4 isikut ning kostja teadis, et uste paigaldamist ei toimu. Seoses sellega ei nõustunud ta ka uste paigaldamise tasu maksma, muude kulude eest on tal aga kõik tasutud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koos vastusega esitas kostja kohtule riigi õigusabi taotluse (tl. 69-78).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et KÜ Estonia pst. 5 hagi S. J. vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et S. J. ́lt tuleb välja mõista 104,17 eurot põhivõlga, mis koosnes majandamiskulust ning 6,71 eurost viivistest KÜ Estonia pst. 5 kasuks. Kohus luges tõendatuks, et KÜS § 6 kohaselt tekkis KÜ Estonia pst.5 vara tema liikmete (sh ka S. J.) osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. KÜS § 7 vastavalt võis majandamiskulude maksmisega viivitamisel KÜ Estonia pst. 5 juhatus nõuda S. J. ́lt viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus luges tõendatuks, et KÜS § 13 kohaselt olid KÜ Estonia pst. 5 otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele (sh ka S. J. ́le) kohustuslikud. Kohus luges tõendatuks, et KÜS § 151 kohaselt moodustusid KÜ Estonia pst. 5 majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu kui vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loeti töid, millega hoiti elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagati elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loeti ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Kohus leiab, et hageja nõue summas 110,88 EUR on põhjendatud.

MENETLUSKULUD

Kohtule on esitatud tõendid menetluskulude kohta, et hageja on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 63,91 eurot (47,93 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja 15,98 eurot hagi esitamisel), õigusabikulusid summas 100 eurot (tl. 54). TsMS § 175 (Lepingulise esindaja kulude hüvitamine) lg 1 kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, hagihinda ning hagihinna ja menetluskulude vahekorda. Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja menetluskulu rahuldamisel Vabariigi Valitsuse 01.01.2011 määrusest „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise

piirmäärad“, mille § 1 kohaselt, tsiviilasja hinna puhul kuni 640 eurot moodustab maksimaalselt sissenõutav kulu 320 eurot, tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot moodustab sissenõutav kulu maksimaalselt 1 600 eurot, jne. Antud määrusest lähtuvalt ei ületa sissenõudmisele kuuluv maksimaalne kulu 50% tsiviilasja hinnast (mida suurem on tsiviilasja hind, seda väiksem on sissenõudmisele kuuluva summa %). Hagihind käesolevas nõudes moodustab 104,17 eurot, seega maksimaalne, sissenõudmisele kuuluv lepingulise esindaja tasu summa võiks moodustada 50 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja põhjendatud, vajalikus ulatuses menetluskulud moodustavad 113,91 eurot, sh riigilõiv summas 63,91 eurot ja lepingulise esindaja põhjendatud kulud summas 50 eurot. Seega on hageja poolt menetluskulude kandmine tõendatud summas 113,91 EUR. Menetluskulude summas 50,00 EUR kostjalt väljamõistmise osas jätab kohus hageja taotluse rahuldamata.

Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.