Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Asjaolud, menetluse käik Toivo Jaanus (edaspidi kostja) ja Time Finans AB (edaspidi hageja) sõlmisid laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 12 000 krooni (s.o 766,94 eurot). Nimetatud summa kanti kostja arvele 16.11.2007. a. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama igakuiste maksetena ja tasuma hagejale laenusumma kasutamise eest intressi igakuiselt 2% kuus ehk 24% aastas tasumata laenusummalt. Kostja ei tagastanud hagejale laenusummat vastavalt laenulepingus kokkulepitule ega tasunud ka igakuiseid intressi makseid lepingu üldtingimustele, mistõttu ütles hageja laenulepingu 22.07.2011 üles ning nõudis kogu laenusumma kohest tagastamist. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale eralaenu tasumata põhisummas 698,47 eurot, viivist summas 47,94 eurot (ajavahemiku 23.07.2011 kuni 30.05.2012 eest), intressi summas 619,57 eurot (ajavahemiku 16.11.2007 kuni 22.07.2011 eest) ning kahju, mis seisneb OÜ-le Incure Inkasso Agentuur makstud teenustasus summas 34,92 eurot. Pärnu Maakohtu menetluses oli Time Finans AB maksekäsu kiirmenetluse avaldus Toivo Jaanus vastu võla nõudes. Kohus tegi 22.03.2012.a. määrusega võlgnik Toivo Jaanus’ele makseettepaneku võla tasumiseks, mis on võlgnikule kätte toimetatud 27.03.2012. a. 10.04.2012.a. saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 17.05.2012.a. määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas. 21.05.2012 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega kohustas hagejat esitama oma nõue hagile ettenähtud vormis. 30.05.2012 esitas hageja kohtule hagi. 07.06.2012. a määrusega võttis Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat kirjalikult teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Dokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 09.06.2012. a. 25.06.2012 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. 11.09.2012 esitas hageja taotluse vaadata tsiviilasi kohtuistungil läbi ilma hageja esindaja osavõtuta, kuna hageja jääb oma seisukohtade juurde ning see tooks kaasa kulusid kostjale. 17.09.2012 toimus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas kohtuistung. Kohtuistungil hageja esindaja ei osalenud. Kostja võttis hagi õigeks.

Kostja seisukoht 17.09.2012 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas Kärdlas toimunud kohtuistungil võttis kostja hagi õigeks. Kostja sõnul ei ole põhjendatud viivise suurus. Hageja võib seda küll nõuda, kuid kostjal ei ole raha selle maksmiseks. Tahtis väga laenu tagasi maksta, kuid võimalused kadusid ära. Hagejal on õigus oma raha tagasi nõuda ja ta on põhjendatult sellise nõude esitanud. Vastuväiteid hagile ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast hagi õigeksvõtul põhinevast kohtuotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõenditega ning kuulas 17.09.2012 toimunud kohtuistungil ära kostja, kes võttis hagi õigeks, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja 1400,90 euro väljamõistmist kostjalt, millest põhivõlgnevus on 698,47 eurot, intress 619,57 eurot, viivis 47,94 eurot ja kahju hüvitis 34,92 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivis iga viivitatud päeva eest protsendina tagastamata laenusummalt (698,47 eurot) alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: laenutaotluse /tlk 20/; hageja arvelduskonto väljavõtte laenusumma ülekandmise kohta /tlk 21/; laenulepingu tingimused /tlk 22/; 22.07.2011. a arve/meeldetuletuse, milles hageja selgitab kostjale, et kuna kostja ei ole tasunud makseid õigeaegselt, siis tuleb tasuda kogu võlasumma /tlk 23/ ja teave hageja kohta /tlk 24-31/. Kohus asub seisukohale, et kuna kostja on kohtule esitatud vastustes hagejaga sõlmitud lepingutest tuleneva võlgnevuste nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub hagi rahuldamisele järgmiste sätete alusel. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub kostjalt Toivo Jaanus’elt hageja Time Finans AB kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 1400,90 eurot, millest põhivõlgnevus on 698,47 eurot, intress 619,57 eurot, viivis 47,94 eurot ja kahju hüvitis 34,92 eurot. Samuti kuulub Toivo Jaanus’elt hageja Time Finans AB kasuks välja mõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (698,47 eurot) alates 31.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud jätta kostja kanda /tlk 15-19/. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude

jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 47,93 eurot /tlk 4/ ning hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu summas 143,80 eurot /tlk 34/. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 191,73 eurot. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 260 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on hageja esindajal kulunud 4 töötundi (hagiavalduse ettevalmistamine, koostamine ning kohtusse esitamine) töötunni hinnaks on kokkulepitud 65 eurot. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja pool tasutud riigilõiv summas 191,73 eurot ning õigusabikulud summas 260 eurot. Nimetatud summad kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.