Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2012, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-11-57365
Tsiviilasi
Danske Bank A/S hagi KÜ Salme 24 vastu 7352,33 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
4388,86 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja: Danske Bank A/S (registrikood 61126228, asukoht Holmens Kanal 2-12, 1092 Copenhagen K, Taani) esindajad hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Triin Raudsepp (Advokaadibüroo GLIMSTEDT, asukoht Rävala pst 5, Tallinn 10143; [email protected]) kostja: KÜ Salme 24 (registrikood 80129268, asukoht XXX) kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Harri Varep (isikukood 35912012730, elukoht XXXXX) Kirjalik menetlus
Juhindudes VÕS 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113, § 396 lg 1, § 397 lg 1; MTÜS § 27 lg-d 1-3, § 28 lg 1, § 80 lg 2; TsÜS § 34 lg 1; TsMS § 162 lg 1, § 435, § 436, § 438, § 439, § 442 kohus o t s u s t a s:
Rahuldada Danske Bank A/S hagi KÜ Salme 24 vastu. Välja mõista KÜ-lt Salme 24 Danske Bank A/S-i kasuks laenulepingu nr KUL110705SA alusel 7406,34 eurot, millest 3017,48 eurot on lepingujärgne põhivõlgnevus, 3017,48 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning 1317,38 eurot intress. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud KÜ Salme 24 kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE (tl 2-7)
Hageja ja kostja, keda esindas mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena kantud Tõnis Tammekivi, sõlmisid 11.07.2005 laenulepingu nr KUL-110705SA summas 18 758,07 eurot. Laen anti panga poolt kostja kasutusse samal päeval. Laenu tagastamise tähtpäev oli 25.06.2020. Kostja kohustus laenu tagastama vastavalt laenu tagastamise ja intresside maksmise graafikule (tl 9-15).
Kostja palus lepinguliste kohustuste täitmiseks kaks korda maksepuhkust. Vastavasisulised kokkulepped sõlmiti 20.10.2006 (tl 18) ja 11.05.2007 (tl 19). Ka pärast maksepuhkuse lõppemist vastavalt kokkulepitud graafikule kostja laenu põhiosa ega intresse ei tasunud. Hageja palus korduvalt kostjal lõpetada lepingu rikkumine ja kõrvaldada lepingust tulenevad võlgnevused (tl 20-23), kuid kostja seda ei teinud. Kostja teatas, et ta keeldub kohustuste täitmisest ega kavatsegi laenu tagasi maksta, kuna väidetavalt ei ole kostja laenu võtmist otsustanud ning korteriühistu liikmete allkirjad 11.03.2005 ja 04.03.2005 üldkoosolekute, millega on otsustatud uue juhatuse valimine ja korteriühistu remonditöödeks laenu võtmine, protokollidel on ilmselt võltsitud (tl 26). Samal ajal on aga visuaalsel vaatlusel ilmne, et kostja hoonele on tehtud remonttöid (hoonel on vahetatud välisuksed, puukuuride katus ja paigaldatud uued vihmaveetorud). Just nimetatud remonttööde teostamiseks sõlmis kostja hagejaga lepingu (tl 16). Remonttööde teostamist kinnitab ka asjaolu, et kostja arvelduskontolt tehtud väljamaksed läksid OÜ-le Grinbau (tl 17), mille tegevusalaks oli muuhulgas märgitud kinnisvara hooldamine. Samuti on hagejale teada, et Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalosakonna majanduskuritegude talituse poolt määratud ehitusekspertiisiga (tl 28-31) on samuti leidnud kinnitust kostja juures ehitustööde tegemine.
Kostja on alates 25.05.2008 lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivituses. Hageja esitas 16.07.2009 kostja vastu hagi 25.05.2008 kuni 25.06.2009 sissenõutavaks muutunud põhivõla kogusummas 1092,73 eurot ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Tsiviilasjas nr 2-09-34126 rahuldas Tartu Maakohus nimetatud hagi täielikult 6.12.2010 otsusega (tl 32-37) ning Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2011 kohtuotsusega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu otsus muutmata (tl 38-45). Ka
pärast tsiviilasjas nr 2-09-34126 hagi esitamist sissenõutavaks muutunud rahaliste kohustuste osas on kostja rikkunud lepingut ega ole kõrvaldanud võlgnevust, mis on tekkinud alates 25.07.2009.
Hageja palus KÜ-lt Salme 24 välja mõista Danske Bank A/S kasuks põhivõlg 3017,48 eurot, intressid 1371,38 eurot ning viivis 3017,48 eurot. Samuti palus hageja hagi tagamise korras arestida KÜ-le Salme 24 kuuluvad arveldusarved krediidiasutustes kogu nõude, s.o 7406,34 euro ulatuses. Kohus jättis taotluse hagi tagamiseks 24.11.2011 määrusega rahuldamata (tl 55).
KOSTJA VASTUS (tl 67-70)
Kostja ei tunnista hagiavalduses esitatud nõuet. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub lepinguline õigussuhe. Menetluses nr 2-09-34126 on samale seisukohale tuginedes kostja esitanud ka kassatsioonkaebuse, mille osas Riigikohus ei ole käesolevaks hetkeks omapoolset seisukohta võtnud. Kostja on seisukohal, et kostja ja hageja vahel 11.07.2005 sõlmitud laenuleping on tühine KÜ Salme 24 esindajana tegutsenud isikul esindusõiguse puudumise tõttu.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine (antud juhul kolmas isik T.Tammekivi) mõjutavad teist isikut (käesoleval juhul hageja) mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav (käesoleval juhul kostja) teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindaja ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kostja on seisukohal, et kui hinnata TsÜS § 118 lg 2 eeldusi terviklikult ning kogumis, siis on selge, et nimetatud eelduste täitmist tuleb hinnata tehingu tegemise ajahetkel. Sellele viitab sätte grammatiline ülesehitus, mis räägib kõigist eeldustest samal ajahetkel. Kui lugeda sätet tervikuna, siis on selgelt mõistetav, et volitus loetakse antuks tehingu sõlmimiseks juhul, kui samal hetkel esindatav teab või peab teadma, et tema nimel tegutseb keegi esindajana ning esindatav talub seda. Sätte grammatilisest tõlgendusest lähtuvalt ei ole võimalik, et mõni eeldustest täidetakse pärast hetke, millal tehakse tehing ning tuleb lugeda volitus antuks. Ka tuleneb selline tõlgendus volituse olemusest, mis viitab kellelegi nõusoleku andmisele tehingute tegemiseks tulevikus. Juhul kui edasiulatuvalt sellist heakskiitu ei ole antud, ei saa ka rääkida volitusest ning seega volituse andmisest talumiskohustusega TsÜS § 118 lg 2 tähenduses. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Lähtuvalt esindusõiguse definitsioonist ning TsÜS § 129 lg-st 1, mis annab võimaluse volituseta tehtud tehingu hilisemaks heakskiitmiseks, saab volituse andmisest rääkida vaid enne tehingu tegemist ning hiljem tuleb kõne alla üksnes tehingu heakskiitmine. Seega on TsÜS § 118 lg 2 kohaselt võimalik volitust üksnes edasiulatuvalt kehtivaks lugeda alates hetkest, kui esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ning talub sellist tegevust.
Käesoleval juhul on hageja ning kostja, keda esindas mittetulundusühingu registrisse kostja juhatuse liikmena kantud T. Tammekivi, vahel sõlmitud 11.07.2005 laenuleping. Laenulepingu sõlmimise hetkel ei teadnud kostja, kes on T. Tammekivi ning et T. Tammekivi tegutseb tema nimel. See oli tingitud asjaolust, et T. Tammekivi oli määratud KÜ Salme 24 juhatuse liikmeks 11.03.2005 võltsitud üldkoosoleku protokolli alusel. Nii Tartu Ringkonnakohus 21.11.2011 otsuses kui ka Tartu Maakohus 06.12.2010 otsuses tsiviilasjas nr 2-09-34126 on jõudnud järeldusele, et talumisvolitus nimetatud laenulepingu sõlmimiseks oli olemas tulenevalt kostja 2006. aasta tegevusest. Olukorras, kus kostja on 2006. aastal korduvalt väljendanud oma seisukohta, et ta ei ole nõus laenulepingu sõlmimisega ning ei kiida seda heaks mitmetel põhjustel, ei saa
lugeda tema 2006. aasta tegevusega 2005. aastal laenulepingu sõlmimise hetkel T. Tammekivile laenulepingu sõlmimiseks volitust antuks. Volituse andmine tehingute tegemiseks talumisvolituse alusel saab äärmisel juhul kõne alla tulla üksnes edasiulatuvalt alates 2006. aastast.
Tõendatud on see, et üldkoosoleku protokollid, mille alusel laenu võeti ja koosolekust osavõtjate allkirjad olid võltsitud. Isikud, kelle allkirjad üldkoosoleku protokollidest nähtuvad, ei viibinud tegelikult koosolekutel. Võltsimise on lugenud toimunuks Tartu Ringkonnakohus oma kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-09-34126 ning seda kinnitab ka kriminaalmenetluse raames läbiviidud käekirjaekspertiis.
Kostja ei olnud kuni 2006. aasta suveni teadlik, et ehitustöödeks on võetud tema nimel laenu ning sellest teada saades ei kiitnud ta mitte mingilgi moel laenu võtmist heaks. Vastupidi, kutsuti kokku üldkoosolek ning esitati ühine avaldus majanduspolitseisse kuriteo uurimiseks. Avalduse alusel alustati praeguseni kestvat süüdistusasja nr 1-094277 selles, et on võltsitud KÜ Salme 24 üldkoosoleku protokolli ja otsust ning võltsitud dokumente on kasutatud KÜ Salme 24 nimel Sampo Pangast 293 500 krooni suuruse laenu võtmiseks.
Tulenevalt volituse puudumisest on 11.07.2005 sõlmitud laenuleping nr KUL110705SA summas 293 500 krooni tühine ning hagejal puudub kostja vastu laenulepingust tulenev nõue. Kostja palus peatada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-57365 kuni tsiviilasjas nr 2-09-34126 menetluse lõppemiseni (tl 72-73).
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJATE VASTUSE OSAS (tl 76-80)
Hageja ei jaga kostja seisukohta. Ehitusekspertiisibüroo OÜ poolt koostatud ekspertiisiakti kohaselt on OÜ Grinbau poolt teostatud renoveerimistöid summas 150 751,50 Eesti krooni ning kinnitust on leidnud tööde teostamine. Remonttööde teostamist kinnitab ka asjaolu, et kostja arvelduskontolt on tehtud väljamakseid OÜ-le Grinbau. Järelikult pidi kostja olema teadlik remonttöödest, samuti laenuraha laekumisest kostja arveldusarvele. Pealegi on kostja maksnud laenu tagasi, taotlenud kaks korda maksepuhkust. Eeltoodust lähtuvalt on hageja seisukohal, et laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja vahel ning kostjal on kohustus laen ja intressid hagejale tagasi maksta vastavalt lepingule.
Isegi juhul, kui laenulepingu sõlmimiseks puudus T. Tammekivil volitus, on leping kostja poolt hilisemalt heaks kiidetud TsÜS § 129 lg 3 alusel. Kostja on maksnud laenu tagasi, taotlenud kaks korda maksepuhkust ning hageja ja kostja vahel on sõlmitud lepingu muudatused nr 1 ja nr 2. Isegi juhul, kui lepingu sõlmimisel kostjat esindanud T. Tammekivil ei olnud volitusi lepingu sõlmimiseks, siis on volitused tekkinud kostja esindajana tegutseva isiku talumise tulemusena (TsÜS § 118 lg 2) ning leping on kehtiv. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesoleval juhul mõjutasid kostja esindajana tegutsenud T. Tammekivi avaldused ja käitumine hagejat igal juhul mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Pealegi oli T. Tammekivi puhul tegemist mittetulundusühingute registrisse kostja juhatuse liikmena kantud isikuga.
Isegi kui 2005. aasta kostja üldkoosoleku protokollid on võltsitud, siis varasemast ajast juhatuse liikmed Imre Vähi ja Eva Rõkka pidid teadma lepingust. Nimelt on I. Vähi märkinud kostja üldkoosoleku protokollile, et ta oli juhatuse liige juuli 2004 kuni jaanuar 2006, ning Eva Rõkka, et ta on juhatuse liige juulist 2004. Kui nad olid kostja
seaduslikeks esindajateks, pidid nad 2005. aastal aru saama sellest, et kostja nimel on laenu võetud elamu renoveerimistööde tegemiseks. Seejuures laenusumma kanti kostja kontole ning samalt kontolt teostati ka laenu tagasimakseid. Nähes elamu renoveerimistööde tegemist ja mitte nõudes nende lõpetamist, on kostja nõustunud sellega, et laenusummat kasutati elamu renoveerimistöödel. Ühtlasi tuleb arvestada, et kostja on sõlminud lepingu muudatused ning sellega möönnud, et leping on sõlmitud tema huvides.
Hageja märgib siinkohal ka, et lepingu alusel tehti kostjale ülekanne 11.07.2005. Kostja väidete kohaselt said tema liikmed teada laenulepingu sõlmimise volituse puudumisest 2006. aasta suvel. Kuriteoteatega pöördusid kostja liikmed politsei poole alles 11.08.2006 (tl 82). Arusaamatuks jääb, kuidas võis kostja või tema liikmed jätta ligi 13 kuu jooksul tähelepanuta remonttööde teostamise, volituseta tegutsenud isikud ja avalikus registris olnud andmed. Sellest võib üheselt järeldada, et nii kostja kui ka viimase liikmete tahe oli suunatud olukorra talumisele. Kostja poolt alles 13 kuud pärast laenulepingu sõlmimist kuriteoteate esitamine, hilisemalt laenulepingu tühisusele tuginemine, samas laenu tagasimaksmine, laenulepingu muutmine kahel korral ning maksepuhkuse kasutamine kahel korral kujutavad vastuolulist käitumist ning on sellisena vastuolus hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6).
Hageja peab kostja taotlust menetluse peatamiseks põhjendamatuks, sest käesoleval juhul ei esine menetluse peatamiseks alust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11 märkinud: /../ menetluse peatamine teise menetluse tõttu TsMS § 356 alusel on kohtu diskretsiooniotsustus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et teine menetlus tõepoolest võib lahendamisel olevat asja mõjutada. Hageja on seisukohal, et menetluse peatamine teise menetluse ajaks põhjustab asja arutamise tarbetut venimist. Isegi kui Riigikohus võtab kostja kassatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-09-34126 menetlusse, võib selle tulemusena antud asjas menetlus olla peatatud aastaid ning see põhjustab asja lahendiga tarbetut venimist.
13.02.2012 määrusega kohaldas kohus asjas kirjalikku menetlust (tl 84) ning andis pooltele aega kuni 09.03.2012 kirjalike seisukohtade esitamiseks. 29.03.2012 teatas kostja esindaja, et Riigikohus võttis kostja kassatsioonkaebuse tsiviilajas nr 2-09-34126 menetlusse (tl 92) ning seetõttu palub kostja menetlus tsiviilasjas nr 2-11-57365 peatada kuni Riigikohtu otsuseni (tl 89-90). Kohus peatas menetluse tsiviilasjas nr 2-11-57365 kuniks tsiviilasjas nr 2-09-34126 tehtava Riigikohtu lahendi jõustumiseni (tl 94). Riigikohtu 15.05.2012 otsusega muutis Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2011 otsuse põhjendusi, muus osas jättis otsuse muutmata (tl 99-105). Tartu Maakohus uuendas menetluse 25.06.2012 ning andis pooltele aega kolm päeva määruse kättesaamisest alates lõplike seisukohtade esitamiseks (tl 110). Kohus edastas määruse pooltele 30.08.2012 (tl 111). Hageja esindaja sai määruse kätte 30.08.2012 (tl 112) ning esitas 03.09.2012 avalduse, milles jäi varasemate seisukohtade juurde ja palus hagi rahuldada (tl 113-114). Kostja esindaja Harri Varep määruse kättesaamist kirjalikult ei kinnitanud ning märkis telefonivestluses, et tema ei ole enam KÜ Salme 24 esindaja. Äriregistrist nähtuvalt on seisuga 17.09.2012 Harri Varep ainus KÜ Salme 24 juhatuse liige (tl 117).
Asja materjalidest nähtuvalt sõlmis T. Tammekivi KÜ Salme 24 juhatuse liikmena 11.07.2005 AS-ga Sampo Pank laenulepingu, mille kohaselt korteriühistu võttis laenu summas 18 758,07 eurot. KÜ Salme 24 11.03.2005 üldkoosoleku protokolli kohaselt kutsuti tagasi juhatuse liige Imre Vähi ja valiti uueks juhatuse liikmeks T. Tammekivi. Nimetatud üldkoosoleku protokolli alusel tehti 16.06.2005 kanne registrisse selle kohta, et T. Tammekivi on korteriühistu juhatuse liige.
TsÜS § 34 lg 1 kohaselt loetakse juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MTÜS § 28 lg 1 järgi määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
T. Tammekivi oli kostja juhatuse liikmena ja seega esindajana kantud registrisse. Registrikanne kehtib MTÜS § 80 lg 2 esimese lause järgi kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Seega võis hageja laenulepingu sõlmimisel usaldada registrikannet T. Tammekivi esindusõiguse kohta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadnuks või pidanuks laenulepingu sõlmimisel teadma, et T. Tammekivi ei ole tegelikult kostja juhatuse liige. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et T. Tammekivi sõlmis laenulepingu kostja nimel kehtivalt, st tema toimingud seovad registrikandele tuginedes kostjat.
VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist, seda kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1).
Arvestades, et vaidlust ei ole lepingu sõlmimise fakti ning hageja poolt nõutavate rahasummade üle ning et kohus on tuvastanud, et T. Tammekivi sõlmis laenulepingu KÜ Salme 24 nimel kehtivalt, on kohus seisukohal, Danske Bank A/S hagi KÜ Salme 24 vastu tuleb rahuldada.
KÜ-lt Salme 24 tuleb Danske Bank A/S kasuks välja mõista laenulepingu nr KUL110705SA järgne võlgnevus 3017,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 3017,48 eurot ning intress 1371,38 eurot.
TsMS § 162 lõikest 1 lähtudes ning hagi rahuldamist arvestades tuleb kõik menetluskulud jätta KÜ Salme 24 kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.