Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. november 2011 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-34126
Tsiviilasi
AS Danske Bank hagi Korteriühistu Salme 24 vastu 47 097,52 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
47 097,52 krooni (3010,08 eurot)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Salme 24 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Korteriühisu Salme 24 (registrikood: 80129268), esindaja vandeadvokaat Marina Valge
esindajad
Tartu Maakohtu 6. detsembri 2010 otsus
Vastustaja (hageja): AS Danske Bank (registrikood: 61126228), esindaja vandeadvokaat Triin Raudsepp Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. detsembri 2010 otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Korteriühistu Salme 24 kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline
esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
vastu. Kuna pank ei olnud nõus maksepuhkust enne andma, kui tekkinud võlg on likvideeritud, siis oli KÜ Salme 24 sunnitud selleks ajaks tekkinud võlgnevuse likvideerima, et saaks maksepuhkust. Laenu võtmist ei ole aktsepteerinud tagantjärele ükski KÜ Salme 24 liige. Teine maksepuhkus on võetud juhatuse liikme H.V. poolt samadel asjaoludel ja seda seetõttu, et oodata ära kohtuotsus kriminaalasjas. Laenu andmise otsustamisel on hageja käitunud formaalselt ja ei kontrollinud, kas kostja on võimeline laenu tagastama. Kostja oli seisukohal, et hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjateks peaksid olema T.T. ja K.L. .
Laenulepingu põhitingimustes on pooled kokku leppinud, et viivis on 0,3 % päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja viivisenõue hagi esitamise seisuga on 10 354,85 krooni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise määrale. Kohus leidis, et tasumisele kuuluv viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna see on põhinõudest väiksem. Viivise nõue, mis ei ületa põhinõuet ehk laenusummat, vastab ka igati hageja õigustatud huvile. Kuna kostja ei ole hageja ees oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis on hageja nõue sellises viivise summas põhjendatud. Hageja taotles kostjalt ka lisanduva viivise väljamõistmist alates 17.07.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni, viivisemääraga 0,3% tagastamata krediidisummalt päevas. Tuginedes TsMS §-le 367 rahuldas kohus hageja taotluse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise tagastamata krediidisummalt alates 17.07.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 0,3% tagastamata krediidisummalt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ulatuses, st 17 097,52 krooni. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 47 097,52 krooni (krediidisumma 17 097,52 krooni + intress 19 766,19 krooni + viivise summa 10 233,81 krooni) ja viivise alates 17.07.2009 kuni põhinõude täitmiseni 0,3 % krediidisummalt 17 097,52 kroonilt päevas, kuid mitte rohkem kui 17 097,52 krooni (krediidisumma).
3) on hagi esitatud vale kostja vastu. Kostjateks peaksid olema kelmuse toimepanijad T.T. ja K.L. , mitte aga KÜ Salme 24. T.T. ja K.L. kasutasid ära KÜ Salme 24 juriidilist vormi üksnes maskeerimaks seda, et tegelikult on T.T. ja K.L. sõlmitava laenulepingu tegelik pool. Varalist kasu said laenulepingust T.T. ja K.L. , mis on tõendatud kriminaalasja materjalidega. Formaalselt on laenulepingu järgi ülekantud raha saanud KÜ Salme 24, kuid tegelikult kasutasid raha T.T. ja K.L. ; 4) on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. TsÜS § 138 kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ja õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 09.06.2006 sai hagejale teatavaks, et laenuleping on sõlmitud võltsitud dokumentide alusel ja isikute poolt, kellel puudusid tegelikult volitused laenulepingu sõlmimiseks. Samuti sai hagejale teatavaks korteriühistu liikmete seisukoht, et nad ei aktsepteeri laenulepingut ning ei ole nõus laenu tagasimaksmisega. Seega oli korteriühistu nn laenusaajana täitnud lepingu p 2.1.4.f kohustuse – teatama kirjalikult pangale sündmusest, mis muul viisil oluliselt takistavad või teevad võimatuks lepingu tingimuste täitmise laenusaaja poolt. Selle asemel, et korteriühistut kui lepingu nõrgemat poolt juriidiliselt nõustada ning anda soovitusi tegutsemiseks, on hageja teostanud oma õigusi, mis on kaasa toonud kahju suurenemist ja mis oma olemuselt on hea usu põhimõttega vastuolus. Apellant palub võtta asja juurde võlgnike nimekirja 2005 seisuga.
registris olnud andmed. Sellest võib üheselt järeldada, et nii kostja kui ka viimase liikmete tahe oli suunatud olukorra talumisele. Seega on kohus õigesti tuginenud seisukohale, et laenusuhe on tekkinud hageja ja kostja vahel ning kostjal on kohustus laen ja intressid hagejale tagasi maksta vastavalt laenulepingule. Asjakohatu on apellandi viide sellele, et hageja on tunnistatud kriminaalmenetluses kannatanuks. Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et teatud elulistele asjaoludele karistusõigusliku hinnangu andmine ei muuda nende tsiviilõiguslikku hinnangut (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07 ja lahendi nr 3-2-1-41-05). Maakohus leidis õigesti, et kostja on laenusaajaks, ning selles osas ei oma tähendust hageja kannatanuks tunnistamine kriminaalmenetluse raames; 2) ei ole hageja tegutsenud vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on järginud hageja juures kehtestatud nõudeid, on võimaldanud kostjal võtta maksepuhkust ning püüdnud igati leida lahendust kostja laenu tagastamise osas. Kuna laenusuhe on tekkinud kostja ja hageja vahel ning laenusuhe on kehtiv, siis on hagejal ka õigus nõuda laenulepingu täitmist kostjalt ning tegemist ei ole hea usu põhimõttega vastuolus oleva nõudega. Kui laenuleping oleks üles öeldud laenulepingu p 9 alusel, siis oleks see tähendanud kostja jaoks veelgi suuremat koormust, sest laenusumma oleks tulnud tagastada kohe ning tasumisega viivitusse jäämisel lepingujärgne viivis oleks suurem kui kuni laenu tagastamise kuupäevani laenulepingu alusel makstav intress; 3) ei ole kohus otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigusnorme. Kostja ei ole põhjendanud, milles seisneb kohtu menetlusõigusnormide oluline rikkumine või kuidas kohus on valesti materiaalõigust kohaldanud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud; 4) tuleb jätta tähelepanuta kostja poolt esitatud uus tõend. Kostja esitas apellatsiooniastmes võlgnike nimekirja 2005 juuni seisuga, millega ta soovib tõendada, et ta poleks 2005 pidanud üldse saamagi hagejalt laenu. Kostja ei ole esitanud põhjendust, miks sellise tõendi esitamine on vajalik ning, miks seda tõendit ei olnud võimalik esitada enne asja lahendamist maakohtus. Hageja ei pea tõendit vajalikuks ja asjakohaseks. Samuti puudus takistus antud tõendi esitamiseks maakohtus.
õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama seaduse § 28 lg 1 järgi määrab juhatuse liikmed üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest registris. Juhatuse liikme kohta registrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne). Registrikanne ei tekita ega lõpeta juhatuse liikme volitusi. Lähtudes eeltoodust ei olnud T.T. l esindusõigust sõlmimaks laenulepingut korteriühistu nimel. Vastavalt TsÜS § 129 lg-le 1 teise nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuigi kostja ei ole seda selgesõnaliselt väljendanud ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses, on ta pidanud vaidlustatud tehingut asjaoludest nähtuvalt tühiseks tehinguks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ka juhul, kui oleks tegemist tühise laenulepinguga, peaks kostja hagejale tagastama tühise tehingu järgi saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kuid antud juhul ei ole hageja oma nõudes tehingu tühisusele tuginenud. Lähtudes eeltoodust on alusetu kostja väide, et ta on ebaõige kostja ning õiged kostjad antud asjas on T.T. ja K.L. . Vaidlusalusest laenulepingust nähtuvalt on lepingu pooleks korteriühistu ning asjaolu, et T.T. on sõlminud laenulepingu korteriühistu nimel omamata esindusõigust, ei muuda teda lepingu pooleks.
saama sellest, et kostja nimel on laenu võetud elamu renoveerimistööde tegemiseks. Laenusumma kanti kostja kontole ning samalt kontolt teostati ka laenu tagasimakseid. Samuti nähes elamus renoveerimistööde tegemist ja mitte nõudes nende lõpetamist on kostja seaduslik esindaja nõustunud sellega, et laenusummat kasutati elamu renoveerimistöödel. Ka on kostja sõlminud muutuse nr 1 ja muutuse nr 2 laenulepingule nr KUL-110705SA ning sellega möönnud, et laenuleping on sõlmitud tema huvides. Arvestades kõike eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et on täidetud TsÜS § 182 lg 2 kohaldamise eeldused ning poolte vahel 11.07.2005 sõlmitud laenuleping nr KUL-110705SA on kehtiv.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.