2-12-17110/7 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2.Tagastada OÜ Markilo arveldusarvele nr 221024834264 AS-is Swedbank pool menetluses tasutud riigilõivust summas 127,82 eurot. Saata määrus riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tunnustada tema töösuhet kostja juures 01.06.2010-02.12.2011, töölepingu lõppemist, lõpparve saamiseks ja tööandajalt hüvise välja mõistmiseks 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi asjas 28.03.2012.a otsuse, millega rahuldas avalduse osaliselt: luges, et hageja on töötanud kostja juures 01.06.2010-02.12.2011 töölepingu alusel, mõistis välja kasutamata puhkuse kompensatsiooni ja hüvitise kolme kuu keskmise palaga summas.. Töövaidluskomisjoni otsusele esitas kostja 27.04.2012. taotluse asja läbi vaatamiseks hagimenetluses. 23.05.2012.a esitas Uxx Pxxxxx oma seisukoha kostja poolt esitatud vastuväidetele, täiendavad tõendid ning taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja on jäi kindlaks oma seni väljendatud seisukohtadele, mis esitati nii töövaidluskomisjoni avalduses kui ka töövaidluskomisjonis toimunud istungil, ning sellest tulenevalt jäi hageja oma vastuses esitatud nõudmiste juurde. 03.09.2012.a saatis kostja kohtule oma seisukoha hageja 23.05.2012.a seisukoha osas. Kostja jäi oma taotluses esitatud seisukoha juurde, et poolte vahel puudus tööleping ning seetõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata; samuti jäi 27.04.2012.a taotluses alternatiivselt esitatud käsitluse juurde. Kohus pidas asjas kohtuistungi 13.09.2012.a. Kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini ning leppisid kokku, et Uxxxx Lxxx tasub OÜ Markilo eest Uxx Pxxxxxxxx kokku 381,98 eurot 25. septembriks 2012.a hageja arveldusarvele. Pooltel seejärel enam üksteise vastu nõudeid ei ole. Kostja palus poole riigilõivu tagastamist samale arvele, kust see tasutud on ning kaebetähtaja soovivad jätta täies ulatuses. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1, lg 2 ja 431, 432 ja 433.

Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 kohaselt menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled ei esita üksteise vastu mingeid nõudeid menetluskulude, sealhulgas õigusabikulude, eest kantud kulutuste hüvitamiseks. Kohus määrab, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et OÜ Markilo on tasunud nõude esitamisel kohtumenetluses 27.04.2012.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072699 riigilõivu 255,64 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 127,82 eurot.