2-12-9257/9 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

2-12-9257 jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 14.09.2012 Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Juhul kui pool taotleb menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited ning eelnev menetluse käik Hageja esitas 12.12.2011 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse järgmise töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja töötas 02.08-11.11.2011 OÜ-s H. kasutatud riiete poes müüjana. Hageja ja kostja leppisid kokku, et hageja palgaks on 1,66 eurot töötunni eest ja hageja töötab täistööajaga 8 tundi päevas. Palga maksmine pidi toimuma hageja ja kostja vahelise kokkuleppe järgi iga nädala lõpus sularahas. Kirjalikku töölepingut hagejaga ei sõlmitud. Esimese nädala eest palka ei makstud. Töötamise ajal polnud mingeid probleeme. 21. oktoobri lõuna ajal küsis hageja kostja juhatajalt laupäevaks vaba päeva, peale mida juhataja käskis tal ära minna ja mitte enam tööle tulla ning lubas tema koondada. 10.11.2011 hommikul saatis hageja kostjale e-postiga avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 alusel alates 11. 11.2011. Kostja saatis

2-12-9257 Kostja OÜ H. vaidles töövaidluskomisjonis hageja nõuetele osaliselt vastu. Kostja ei vaidlustanud, et tööleping poolte vahel sõlmiti 02.08.2011. Palgana lepiti kokku 1,60 eurot tunnis. Reaalselt töötas hageja kostja juures 08.08.2011 kuni 21.10.2011, peale mida töötaja enam tööle ei ilmunud. Alates 10.11.2011 ütles kostja töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel üles. Kostja nõustub, et töötajale on jäetud maksmata puhkusekompensatsioon seitsme päeva 101,65 eurot. Muus osas palus kostja hageja nõudeid ei tunnistanud. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 05.01.2012 otsusega rahuldati hageja avaldus osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas, et tööleping N. N. ja OÜ H. vahel ei lõppenud TLS § 88 lg 1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel 10.11.2011, vaid loeti tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 11.11.2011. Hageja kasuks mõisteti välja töötasu summas 391,26 eurot, kasutamata puhkusekompensatsioon 7 päeva eest summas 316,89 eurot ning hüvitis 2 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 700,48 eurot. Muus osas jäeti avaldus rahuldamata. OÜ H. esitas 05.03.2012 Tartu Maakohtule kohtule avalduse N. N. töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras nende Natalja naela nõuete osas, mis töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati. Tartu Maakohtu 30.03.2012 määrusega võeti N. N. hagi OÜ H. vastu töövaidluse lahendamiseks menetlusse. Kohtumenetluse käigus on hageja jäänud oma töövaidluskomisjoni esitatud nõuete juurde. Kohus on määranud asja kuulamisele 06.02.2012 eel- ja kohtuistungil. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud 03.09.2012. Varasemad korduvad kättetoimetamise katsed olid ebaõnnestunud. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt on kohtukutse vastu võtnud kostja seaduslik esindaja juhatuse liige H. J. . TsMS § 318 lg 2 alusel saab lugeda kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja esindajat 06.09.2012 eelistungile ei ilmunud. Kostja ei teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kohus on kostjat hoiatanud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Otsuse põhjendused TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS §-de 410 ja 413 lg 1 alusel, sest kostja seaduslik esindaja ei ilmunud eelistungile ja hageja esitas eelistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse.

2-12-9257 ITVS § 25 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Praeguses asjas pöördus avaldusega töövaidluskomisjoni hageja. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja avalduse osaliselt. Kohtus on töövaidluse läbivaatamist hageja rahuldatud nõuete osas soovinud kostja. Nagu on selgitatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.03.2011 määruses 32-1-6-11, saab sellises olukorras rääkida töövaidluskomisjoni otsuse osalisest jõustumisest ITVS § 25 lg 1 teise lause mõttes üksnes osas, mis ei ole seotud nende hageja esitatud nõuetega, mille läbivaatamist kohtus kostja soovib. Kuna kostja ei ole soovinud hageja nende nõuete uuesti läbivaatamist, mis on jäetud töövaidluskomisjoni otsusega rahuldamata, on töövaidluskomisjoni otsus nende nõuete osas jõustunud. Selliseks hageja nõudeks on ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud 217 euro väljamaksmise nõue, mille töövaidluskomisjon jättis rahuldamata. TLS § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 sätestab, et tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 35 sätestab, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 71 sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 86 lg 1 sätestab, et tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 104 lg 1 sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 91 lg 2 p 2 sätestab, et töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ( mille kostja on eelistungile ilmumata jäämisega omaks võtnud), on TLS § 104 lg 1 alusel põhjendatud hageja nõue tunnistada tühiseks hageja ja kostja vaheline töölepingu lõpetamine kostja poolt alates 10.11.2011 TLS § 88 lg 4 (5)

2-12-9257 1 p 3 ja § 86 lg 1 alusel ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel alates 11.11.2011. Kohus leiab, et hagis märgitud asjaoludel ja TLS § 1 lg 1, § 28 lg 2 p 2 ja § 35 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 319,26 eurot. TLS § 71 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kasutamata puhkuse kompensatsioon 136,89 eurot. TLS § 100 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses so 700,48 eurot. Kuigi hageja on töövaidluskomisjonis nõudnud hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses, on töövaidluskomisjon selle nõude rahuldanud osaliselt, mõistes välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna hageja ise kohtusse ei pöördunud, ei saa käesolevas asjas hüvitist välja mõista enam kui töövaidluskomisjoni otsusega. Kohtu hinnangul on töövaidluskomisjoni otsus täiendavalt ühe kuu hüvise väljamõistmata jätmise osas ITVS § 25 lg 1 mõttes samuti jõustunud. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna hageja eelistungil avaldas, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõuet ei ole, puudub kohtul alus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. TsMS §-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. TsMS § 442 lg 2 p 5-1 kohaselt tuleb otsuses ära näidata tsiviilasja hind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. TsMS § 134 lg 3 kohaselt loetakse hagihinnaks üksnes varalise nõude hind kui tuvastusnõue esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega. Kuna hageja nõuetest osa on tuvastusnõuded ja osa rahaliselt hinnatavad nõuded, määrab kohus tsiviilasja hinna viimaste järgi. Kohtumenetluse esemeks on olnud hageja nõuded, mis puudutavad 391,26 euro saamata jäänud töötasu, 136,89 euro kasutamata puhkuse kompensatsiooni, 700,48 euro hüvitise väljamõistmist kostjalt. Seega loeb kohus tsiviilasja hinnaks 1228,63 eurot.