lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-26828/6

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 14.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-12-26828/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
992
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Rita Kulberg

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12

Tsiviilasja number

2-12-26828

Tsiviilasi

V. K. riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja: V. Kxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxx; tel xxxxxxxx)

esindajad Menetlustoiming

elukoht

xxxxxx-

Avaldajale riigi õigusabi andmise otsustamine

Kirjalik menetlus

1.Anda V. K. õigusabi õigusnõustamiseks ja õigusdokumendi koostamiseks.
2.Anda V. K. õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud.
3.Koopia käesolevast määrusest saata teadmiseks avaldajale, RÕS § 15 lg 5 alusel Eesti Advokatuurile riigi õigusabi osutava advokaadi nimetamiseks ning teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused V. K. 11.07.2012 esitanud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. 12.07.2012 edastas Jõgeva kohtumaja V. K. lahendamiseks Põlva kohtumajale vastavalt Tartu Maakohtu tööjaotusplaani perioodil 01.01 kuni 31.12.2012 §-le 171. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja enda esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduse kohaselt diagnoositi avaldajal 2002 kutsehaigus AS-s Jõgeva Ehitus töötamise ajal ning haigestumine loeti toimunuks tööandja süül. Alates 2012 on avaldaja puude raskusaste muutunud, kuid A. S. J. E. tee

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ümberarvestust, s.t ei maksa kõrgemat hüvitist. Avaldaja soovib esitada hagi A. S. J. E. töövõimetushüvitise suurendamiseks, kuid ei oska ise vajalikke dokumente koostada. Samuti ei luba avaldaja teadmised ja tervislik seisund osaleda kohtuvaidlustes ning esitada asjakohaseid küsimusi. Oma tervisliku ja materaalse olukorra tõttu vajab avaldaja riigi õigusabi. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS §-s 14 lg 2 on sätestatud, et taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Avaldaja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete netosissetulek riigi ja kohaliku omavalitsuste poolt makstavate sotsiaaltoetuste näol kuus 552 eurot. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo 23.08.2012 teatise kohaselt ( tl 29) on V. K. tehtud 100 %-line töövõimekaotus alates 16.12.2011 kuni 31.12.2016. V. K. vanaduspensioni 285,06 eurot ja puudega seotud sotsiaaltoetust 40,91 eurot kuus. AS SEB Panga 22.08.2012 teatise ( tl 25) kohaselt puudub V. K. SEB Pangas. Avaldaja konto väljavõttest Swedbankist nähtub ( tl 26-28) nähtub, et viimastel kuudel on kontole laekunud vanaduspension 285,06 eurot, sotsiaaltoetus 40,01 eurot ja kahjuhüvis Sotsiaalkindlustusametilt 58,19 eurot kuus ( so kokku 383,26 eurot). Muid regulaarseid laekumisi kontole pole toimunud. Avaldaja kinnitusel kuulub talle ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele kinnistu aadressil xxxxxx-xxxxxxxxxxx. Kinnistusraamatu väljatrükist ( tl 21) nähtuvalt avaldaja nimel kinnisasju ei ole. Sellest järeldub, et kinnistu kuulub mõnele Viktor Kristovartiga koos elavale pereliikmele. Liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt ( tl 22-24) kuulub avaldajale sõiduauto Opel Astra väljalaskeaastaga 1993. Avaldaja majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on avaldaja ja temaga koos elavate pereliikmete kulutused eluasemele 113 euro ulatuses kuus, toidule 260 eurot kuus, transpordile 70 eurot kuus, sidele 7 eurot kuus ja tervishoiule 41 eurot kuus ( so kokku 491 eurot). Kuna V. K. 100 %-lise töövõimekaotusega isik, kelle sissetulekuteks on ainult pension, sotsiaaltoetus ja kutsehaiguse hüvitis, on kohtu arvates tegemist RÕS § 6 lg 1 sätetele vastava isikuga, kes oma majandusliku seisundi tõttu pole võimeline õigusteenuse kulusid koheselt ja tervikuna tasuma. Arvestades täielikku töövõimekaotust on avaldajal ilmselt võimatu leida lisasissetulekuid. Muu märkimisväärne vara avaldajal puudub. Samas pole kohtu arvates põhjendatud vabastada avaldajat täielikult riigi õigusabi eest tasumisest. Avaldajal on olemas kindel sissetulek pensioni näol, mis on ligilähedane käesoleval ajal kehtivale alammapalgale. Avaldaja ei pea kellelegi ülalpidamist andma ja tal on võimalik kõik oma sissetulekud kasutada enda otstarbeks. Avaldaja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete sissetulek 552 eurot ületab igakuuliste püsikulutuste suurust ( 491

2 (3)

eurot). Asjaolule, et avaldaja sissetulekud ei kulu alati ära hädavajalike püsikulutuste katteks, osutab ka see, et avaldaja pangakontol on olnud püsivalt rahaliste vahendite ülejääk. Nii nähtub pangakonto väljavõttest, et avaldajal on olnud 21.04.2012 kontol 273,70 eurot ja peale kõiki laekumisi ja väljaminekuid nelja kuu jooksul on pangakontol endiselt 300,34 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks RÕS § 8 p 3 alusel anda avaldajale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud osamaksetena. Osamakse suuruse ja tasumise tähtaja määrab kohus kindlaks pärast õigusabi tasu ja kulude suuruse selgumist. Kuna hetkel pole teada õigusabi tasu ja kulude suurust, ei ole kohtu arvates otstarbekas osamakse suurust ja tasumise tähtaega käesoleva määrusega kindlaks määrata. Kohus juhib avaldaja tähelepanu, et RÕS § 27 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. V. K. soovinud riigi õigusabi esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus. Avalduses märgitust nähtuvalt soovib V. K. hagi A. S. J. E. kutsehaigusega tekitatud kahju nõudes, mida viimane on keeldunud avaldaja nõutud ulatuses maksmast. Enne hagi esitamist on ilmselt vajalik kindlaks teha, kas avaldaja sellekohane nõue on üldse õiguslikult põhjendatud ja kas seda on võimalik tõendada. Kohtu hinnangul on hetkel põhjendatud V. K. RÕS §-s 4 lg 3 p-des 8 ja 9 ettenähtud õigusabi so isiku õigusnõustamiseks ja vajadusel õigusdokumendi koostamiseks. Kui selgub, et hagi esitamine kohtusse on põhjendatud ning kohtumenetluses on riigi õigusabi V. K. vajalik, saab riigi õigusabi osutamist jätkata RÕS §-s 17 lg 1 sätestatud korras. RÕS §-s 18 lg 1 on sätestatud, et riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab advokatuur.

Kohtunik Rita Kulberg

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium