6.Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Zinaida Gerassimova esitas 19.09.2003. a hagiavalduse nõude tunnustamiseks Allan Uustali pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja kohtusse, kuna tema poolt 02.05.2003. a pankrotihaldurile esitatud nõudeavaldus jäi 21.08.2003. a toimunud nõuete kaitsmise
koosolekul teiste võlausaldajate poolt tunnustamata. Hageja leidis, et nõude tunnustamata jätmine oli ebaseaduslik ja põhjendamatu. Hagiavalduse kohaselt müüs Z. Gerassimova XXX V.G. 06.12.1994. a Jõhvi linnas XXX ehitised ja rajatised 250 000 krooni eest Allan Uustalile. Tehing vaidlustati hageja poolt, kuna hageja ei olnud andnud luba maja müügiks. Hageja palus tunnustada nõuet pankrotimenetluses summas 2 569 104 krooni.
2.Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja viitas sellele, et tema vastu ei ole hagi esitatud, see on esitatud võlausaldajate vastu. Nõue kostja Allan Uustali vastu on seetõttu aegunud. Allan Uustali seaduslik esindaja pankrotihaldur R. Sprengk taotles 27.01.2009. a kohtult vaheotsuse tegemist aegumise tõttu. Kohus jättis 08.03.2011. a vaheotsusega kostja aegumise nõude rahuldamata.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 19.12.2011. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja tunnustati hageja nõuet Allan Uustali pankrotimenetluses 5. järgu nõudena summas 15 977,91 eurot, mis on kehtivas pankrotiseaduses käsitletav 2. rahuldamisjärgu nõudena. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Viru Ringkonnakohtu 11.09.2001. a kohtuotsuse kohaselt (toimiku 1 kd lk 31) ei ole kostja Allan Uustal usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud fakti, et ta ei ole tasunud 06.12.1994. a poolte vahel toimunud ostu-müügi lepingu p 2 järgi Zinaida Gerassimovale elamu eest 250 000 krooni. Istungil eitas Allan Uustal 250 000 krooni maksmist hagejale ja väitis paljasõnaliselt, et tema maksis 250 000 krooni sularahas enne lepingu allakirjutamist hageja esindajale V.G., kes eitas selle rahasumma saamist Allan Uustalilt. Ostja poolt ostetud asja eest kindlaksmääratud hinna tasumisest keeldumise tagajärjed on sätestatud TsK § 249, mille kohaselt, kui ostja, rikkudes lepingut, keeldub ostetud asja vastu võtmast või selle eest kindlaksmääratud hinda tasumast, on müüjal õigus nõuda asja vastuvõtmist ostja poolt ja kindlaksmääratud hinna tasumist, samuti täitmise viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. Kuigi elamu turuhinnaks võis olla selle elamu müügi hetkel 2 569 104 krooni, on Ringkonnakohus tunnistanud kehtivaks ostu-müügilepingu summas 250 000 krooni ja mitte teistsuguses summas. Tuginedes TsK § 173 1g-le 1 ja §-le 174 oleks kostjal tulnud kohustus täita ja 250 000 krooni ostu-müügi lepingu objekti eest tasuda. Seda ei ole ta teinud. Peale pankroti väljakuulutamist ei saa võlgnik ise oma võlga kustutada, sest tuginedes PankrS § 55 lg-le 1 läheb pankrotiotsusega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Võlga tuleb pankrotimenetluses eelnevalt tunnustada. PankrS § 64 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluses esitada nõude, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ja mis põhineb võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks § 21 sätestatud alustel. PankrS § 21 lg 1 sätestabki, et pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtaeg saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Intresside ja viiviste arvestamine lõpetatakse. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatust. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud.
Võlausaldaja on kasutanud oma õigust võlga kostjalt pankrotimenetluses sisse nõuda ja on oma nõude esitanud nõuete kaitsmise koosolekul, mis toimus 21.08.2003. a. Nõue on esitatud V järgu nõudena summas 2 569 104 krooni. Kuna nõue ei kuulunud nõuete kaitsmise koosolekul rahuldamisele, vaid sellele on haldur esitanud vastuväite, on hageja esitanud oma nõude kohtule vaidluses nõude tunnustamise üle tuginedes 2003. a kehtinud PankrS §-s 74 sätestatud tähtajale. Tuginedes eeltoodule, kohtuistungitel tuvastatule ja kohtutoimikus sisalduvatele dokumentaalsetele tõenditele, luges kohus Allan Uustali pankrotimenetluses tunnustatuks hageja nõude osaliselt, s.o summas 15977,91 eurot,mis vastab elamu ostu-müügi lepingus toodud elamu hinnale, mida hageja ei ole kostjalt enne pankrotimenetlust kätte saanud. Nõue on esitatud 5. järgu nõudena. Käesoleval ajal kehtiva PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi kuulub vastav nõue 2. rahuldamisjärku. Kohtutoimikus I kd tl 135 sisaldub R.Z. 16.05.2005. a avaldus tema kolmandaks isikuks kaasamise kohta. Kuna kohus ei ole selles küsimuses kirjalikku seisukohta võtnud ega lahendit teinud, siis käesolevas otsuses märkis kohus, et kolmanda isiku kaasamiseks puudus alus. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis tuginedes TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Zinaida Gerassimova esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt ja selles osas uue otsuse tegemist, millega tunnustada Allan Uustali pankrotimenetluses Zinaida Gerassimova nõuet summas 164 195,67 eurot. Apellant palub menetluskulud jätta Allan Uustal (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellant esitanud kohtule elamu väärtuse tõendina OÜ Kinnisvara Inventeerija eksperthinnangu, mille kohaselt oli 20.02.2003. a elamu turuhinnaks 2 569 104 krooni. Esimese astme kohus ei ole analüüsinud hageja poolt esitatud OÜ Kinnisvara Inventeerija eksperthinnangut. Apellant leiab, et esimese astme kohus ei andnud hinnangut esitatud tõendile ja ei arvestanud seda apellandi nõude suuruse määramisel. Kuna vastavalt OÜ Kinnisvara Inventeerija eksperthinnangule oli elamu turuhinnaks 2 569 104 krooni, siis tuleb tunnustada Allan Uustali pankrotimenetluses tema nõuet summas 2 569 104 krooni ehk 164 195,67 eurot.
5.Allan Uustal (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega rahuldati hagi osaliselt ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub menetluskulud jätta Zinaida Gerassimova kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Nimetatud sättest tulenevalt on otsus menetlusosalistele siduv nende tuvastatud asjaolude osas, mis on selgelt olnud haginõude aluseks. Viru Ringkonnakohtu 11.09.2001. a otsusega ei ole tuvastatud sellist asjaolu, et Allan Uustal ei ole tasunud 06.12.1994. a sõlmitud ostu-müügilepingu punkti 2 kohaselt 250 000 krooni. Viru Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et Allan Uustal pole usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud hageja esitatud väidet, et ta pole 250 000 krooni Zinaida Gerassimovale tasunud. Samas sellisest seisukohast ei saa teha järeldust, et Allan Uustalil on 06.12.1994. a sõlmitud leping täitmata ja et ringkonnakohus on sellise asjaolu tuvastanud. Kuna Viru
Ringkonnakohtu 11.09.2001. a otsusega ei ole tuvastatud asjaolu, et Allan Uustal on jätnud täitmata tema ja Zinaida Gerassimova vahel sõlmitud ostu-müügilepingust tuleneva kohustuse ostuhinna 250 000 krooni tasumise osas, on Viru Maakohtu poolt nimetatud tuvastamata asjaolule tuginemine põhjendamatu. Kohus oleks pidanud käesolevas asjas ise selgitama välja poolte tõendamiskoormuse, hindama esitatud tõendeid ja tuvastama ise asjaolud ning tegema kohtuotsuse vastavalt TsMS § 442 lg 8 nõuetele; 2) on ostu-müügilepingu sõlmimisel müüja väljastanud Allan Uustalile täitmise kviitungi ja kinnitanud, et ostu-müügilepingu kohane hind 250 000 krooni on tasutud. Allan Uustalil ei ole lisaks nimetatud ühele täitmisele kviitungile võimalik esitada veel täiendavaid täitmise kviitungeid. Nimetatud ostu-müügilepingus sisalduv kinnitus on dokument, mis tõendab Allan Uustali poolt 250 000 krooni tasumist ja muudab poolte tõendamiskoormust. Seega on õige Allan Uustali kirjalikus vastuses esitatud väide, et hageja pole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks 250 000 krooni tasumata jätmist vastavalt ostu-müügilepingule; 3) kinnitab Allan Uustali poolset täitmist ostu-müügilepinguga antud täitmise kviitung. Pole ühtegi alust mitte lugeda sellist täitmist volitatud esindajale nõuetekohaseks ja kehtivaks. Kui V.G. olid volitused ostu-müügilepingu sõlmimiseks, siis saab sellest järeldada, et temal oli ka volitused täitmise vastu võtmiseks ja sellest tuleneva täitmise kviitungi väljastamiseks. Kehtinud TsÜS § 95 lg 1 kohaselt oli esindaja kohustatud saadu esindatavale üle andma. Seega asjaolu, kas V.G. andis saadud 250 000 krooni Zinaida Gerassimovale üle või mitte, ei oma käesolevas asjas tähtsust ning ei muuda olematuks Allan Uustali poolset kohustuste täitmist; 4) on apellant seisukohal, et minimaalselt kostjate asendamise määruse puudumine käesolevas tsiviilasjas ei võimalda hagi Allan Uustal vastu rahuldada. Kohus oleks pidanus sellise menetluslikult olulise asjaolu puudumise tuvastamisel tegema omalt poolt kõik võimaliku asja lahendamiseks ning puuduvate dokumentide taastamiseks ning vajadusel asja arutamise uuendama vastavalt TsMS §-le 437. Käesoleval juhul on kohtuotsuse kohaselt hagi rahuldatud vale kostja suhtes. Kostjate asendamine oleks nõudnud kehtinud menetlusseadustiku ja nõuab kehtiva menetlusseadustiku kohaselt minimaalselt suulist määrust, mis oleks kantud protokolli. Sellist määrust kohtuasja materjalides pole. Hageja pankrotihaldurile pole teada asjaolu, kas kostjate asendamise määrus on tehtud või mitte; 5) kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne 01.01.2006. a alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Menetlus käesolevas asjas on alustatud enne 01.01.2006. a ning seega kuulub menetluskulude osas kohaldamisele kuni 01.01.2006. a kehtinud seadus. Kuni 01.01.2006. a kehtinud TsMS § 60 kohaselt ei olnud otsuses võimalik kindlaks määrata kohtukulude jaotust, mis annaks aluse hilisemaks kohtukulude kindlaks määramiseks, samuti nägi § 60 lg ette, et hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud välja võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega ning kohtukulude välja mõistmiseks tuli kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid esitada enne kohtuvaidlusi. Kohus on vaidlustatavas otsuses kohaldanud kohtukulude jaotamise osas kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid ning rikkunud seega tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 nõudeid.
6.Allan Uustal (pankrotis) pankrotihaldur Robert Sprengk vaidleb Z. Gerassimova apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) apellandi väide, et Allan Uustal peab temale tasuma lisaks ostu-müügilepingus kokku lepitud ja lepingu kohaselt temale juba tasutud hinnale 250 000 krooni veel täiendavaid tasusid, on põhjendamatu. Poolte nõuded saavad tuleneda ainult 06.12.1994. a sõlmitud ostumüügilepingust; 2) ei ole arusaadav, mis on hageja täpne nõue.
7.Zinaida Gerassimova vastust Allan Uustal (pankrotis) pankrotihalduri Robert Sprengki apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Z. Gerassimova apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja R. Sprengki apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi nõude tunnustamiseks rahuldamata.
9.Hageja nõue põhineb hageja nimel tema esindaja Vladimir Gerassimovi ja Allan Uustali vahel 06.12.1994 sõlmitud müügilepingul, millega hageja müüs ja A. Uustal ostis Jõhvi linnas XXX ehitised ja rajatised. Tehingu hind oli 250 000 kr. Hageja väitel ei ole tema tehingu eest raha saanud ja tehingus oli märgitud ebaõige hind, mille tõendina esitas hageja 20.02.2003 a OÜ Kinnisvara Inventeerija poolt Jõhvi linn XXX hoonete hindamisakti. Hindamisakti järgi on hoonete turuhind 20.03.2003 seisuga 2 569 104 kr (I kd lk 23). Asjas puuduvad materjalid, mida hageja esitas pankrotihaldurile nõude alusena. Hagejat esindas hagi esitamise ajal lepinguline esindaja Kaido Kooga. Hageja esindaja esitas 25.02.2004 taotluse, et hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks on vajalikud kõik IdaViru maakohtu tsiviilasja nr 2-152/2001 materjalid (I kd lk 28). Ringkonnakohus märgib, et toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hageja taotluse osas seisukoha võtnud ja tsiviilasja juures hageja nimetatud toimik puudub. Maakohus on vastu võtnud kolm hageja poolt esitatud dokumenti, mis hageja esitatud asjaolusid tõendavad - hindamisakt (I kd lk 23), 6.12.1994 sõlmitud ostu-müügi leping (hageja esitas lepingu ärakirja 05.10.2011) ja Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 11.09.2001 kohtuotsus, millega jäeti rahuldamata hageja nõue tunnistada XXX hoonete müügilepingu tühisus (lk 29).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on olulisel määral rikkunud asja läbivaatamisel menetlusnorme, samas arvestades, et hagi esitati 2003 (s.o 9 aastat tagasi) ja hagi esitamise ajal esindas hagejat õigusteadmistega isik ning hilisemas menetluses 02.07.2010 rahuldas maakohus hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks (määrati vandeadvokaadi vanemabi I. Gromtsev), siis oli hageja õigusteadmistega esindaja poolt hagimenetluses esindatud. Hageja poolt esiletoodud asjaolud olid asja läbivaatamiseks piisavad, kuid hageja ei esitanud oma väidete kinnituseks tõendeid. Tõendite esitamise kohustus on kehtiva menetlusseadustiku kohaselt poolel, kes väite esitas ja sama põhimõte kehtis ka hagi esitamise ajal. Kostja on apellatsioonkaebuses esile toonud maakohtu lahendi puudused tõendamise osas, kuid hageja ei kasutanud õigust vastaspoole apellatsioonkaebusele vastamiseks, samuti ei ole hageja taotlenud ringkonnakohtus täiendavate tõendite esitamist. Ringkonnakohus leiab, et kuna pool (eriti kui teda esindab õigusteadmistega isik) kannab menetlusõiguste kasutamata jätmisel käesolevas asjas riski, arvestades menetlusele kulunud aega ja asjaolu, et müüja esindajat, kes väidetava raha sai, menetluses ei ole ning, et tehing
toimus 1994. aastal, siis ka käesolevas menetlusetapis täiendavate selgituste ja tähtaegade andmine kohtu poolt ei tooks kaasa menetlusliku olukorra muutumist, kuna vaidlusalusest sündmusest on möödunud väga palju aega. Ringkonnakohus vaatab asja läbi toimikus olevate materjalide alusel.
11.Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, et lepingu summa on 250 000 kr ja ta tasus selle sularahas enne lepingu sõlmimist andes summa üle hageja esindajale. Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväitega tehingu hinna osas. Hageja ja A. Uustali vaheline leping on kehtiv ja nimetatud lepingu hind on 250 000 kr. Hageja nõue on tunnustada lepingust tuleneva hinna tasumise kohustust (põhineb lepingu täitmise nõudel). Asjas puuduvad ka tõendid, et müügiobjekti hind oleks müügihinnast erinenud müügilepingu sõlmimise ajal s.o 1994. aastal. Hageja väiteid ei tõenda tema poolt esitatud 2003 aasta hindamisakt.
12.Ringkonnakohus nõustub ka kostja vastuväitega, et asjas esitatud tõendite alusel tuleb lugeda kostja müügihinna tasumise kohustus nõuetekohaselt ja õigeaegselt täidetuks. Kostja tugines oma vastuväites notariaalse müügilepingu punktile 2, mis on järgmises sõnastuses „2. Nimetatud lepinguobjekt kuulub „müüjale“ isikliku omandiõiguse alusel vastavalt Ida-Viru Maakonna Hooneregistri õiendile nr 364, mis on välja antud 6.detsembril 1994. aastal ja on müüdud „ostjale“ 250. 000 kr (kahesaja viiekümne tuhande krooni) eest, milline summa on „ostja“ poolt „müüjale“ täielikult tasutud enne käesoleval lepingul allakirjutamist ja millise summa kättesaamist „müüja“ tõendab allkirjaga käesoleval lepingul“ (II kd lk 54). Hageja on jäänud väite juurde, et tema ei ole müügisummat saanud, kuid tõendeid esitanud ei ole ega ole ka esitanud ringkonnakohtule taotlusi täiendavate tõendite kogumiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna müügileping sisaldas müügihinna kättesaamise kinnitust, siis lasus hagejal tõendamiskoormis, et ta nimetatud summat tegelikult kätte ei ole saanud. Asjaolu, et hageja isiklikult ei saanud kostjalt müügihinda, ei ole piisav. Kostja väitel andis ta 250 000 kr sularahas hageja volitatud esindajale, kes sõlmis hageja nimel müügilepingu, seega oli esindaja volitatud ka lepingu eest raha vastu võtma. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja asjas olevate tõendite alusel saab tuvastada, et kostja on nõude aluseks oleva tehingu täitnud. Kuna kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja lugeda, et hageja esitatud nõue jäeti õigesti pankrotimenetluses tunnustamata terves ulatuses, siis juba selle tõttu tuleb jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebus, milles vaidlustatakse maakohtu otsust tunnustamiseks esitatud nõude suuruse osas.
13.Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud kehtiva seaduse alusel. Menetlus algas 2003 aastal. TsMSRakS (jõustus 01.01.2006) § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 2006 aastat kehtinud TsMS § 60 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Maakohtus toimus viimane kohtuistung 29.11.2011. Kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus ei selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega selgitanud menetluskulude
väljamõistmise korda. Hageja, keda esindas lepinguline ja seaduslik esindaja ja pankrotihaldur, ei esitanud kulude osas nimekirja ega taotlusi. Apellatsioonkaebuses märkis pankrotihaldur, et kulud tuleb jätta hageja kanda ja lisas kviitungi riigilõivu summas 319.55 € tasumise kohta (II kd lk 86). Ringkonnakohus leiab, et riigilõiv tuleb hagejalt pankrotihalduri kasuks välja mõista. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 15.02.2012. a määrusega Zinaida Gerassimova menetlusabi taotluse ja vabastas ta täielikult riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Apellatsioonkaebuselt hinnaga 1595 eurot kuulus tasumisele riigilõiv summas 319.55 €. Lähtudes menetlusabi taotluses esitatud apellandi majanduslikust olukorrast, samuti sellest, et menetlus on kestnud ebamõistlikult pikka aega, leiab ringkonnakohus, et Zinaida Gerassimova tuleb vabastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutava riigilõivu summas 319,55 € riigituludesse tasumise kohustusest TsMS § 190 lg 7 kohaselt. Ülejäänud asjas kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus poolte endi kanda.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.