Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
28.08.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.09.2012, Tallinn 2-09-38049
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Osaühingu E. Liisma (pankrotis) hagi M. L. ja K. K. vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ning K. K. vastu 1 000 000 krooni (63 911,65 euro) põhivõla ja samas summas viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
127 823,30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E. Liisma (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ E. Liisma (pankrotis, registrikood 10011513) pankrotihaldur Rein Vaiksaar, lepinguline esindaja adv Elo Kukk Kostja 1 M. L. (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2 K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Hannes Olli
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28.02.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta kõik maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ E. Liisma (pankrotis) kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ E. Liisma pankrotihaldur Rein Vaiksaar esitas 04.05.2009 hagi M. L. ja K. K. vastu. Hageja taotleb tunnistada kehtetuks kostjate 1 ja 2 vahel 20.10.2008 sõlmitud Harjumaal, X X, X X, X X XX asuva kinnistu müügi- ja asjaõigusleping ning mõista kostjalt 2 välja 20.10.2008 tehingu alusel saadud 63 911,65 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
2.Hageja suhtes algatati pankrotimenetlus 10.06.2008. Pankrot kuulutati välja 03.07.2009 kohtuotsusega. Novembrist 1999 kuni 21.12.2007 oli hageja juhatuse liige kostja 1. Teine juhatuse liige E. L. ettevõtte juhtimisega ei tegelenud. Pankrotimenetluses tunnustati Maksu- ja Tolliameti nõuet 1 187 465 krooni ja KÜ Loo nõuet 4871,28 krooni suuruses summas. Kostjalt I mõisteti kohtuotsusega välja hageja kasuks kahjuhüvitis 1 192 336,28 krooni (tsiviilasi nr 2-08-72117) ja riigilõiv 41 250 krooni riigituludesse. Kostjal I puudub vara kohtuotsuse täitmiseks.
3.Vahetult peale pankrotimenetluse algatamist võõrandas kostja 1 kostjale 2 X kinnistu Lihula vallas, reg osa nr XXXXXXX ja X X XX, X X X X, reg osa nr XXXXXXX. Vaidlusalune kinnistu võõrandamistehing toimus ajal, mil kostja 1 teadis nii Maksu- ja Tolliameti revisjoniaktist kui ka asjaolust, et selle akti alusel esitatakse tema vastu hagi ca 1 200 000 krooni suuruse kahju hüvitamiseks. Nende tehingutega kahjustas kostja oluliselt hageja huve. Hageja nõude rahuldamine muutus võimatuks ja kostja varatuks.
4.Kuna kostja 2 võõrandas 08.01.2009 tagasivõidetava tehingu alusel saadud X valla kinnistu R. E-le, peab ta välja andma tehingu alusel saadud 1 000 000 krooni. Kostja I võõrandas kinnistu kostjale 2 20.10.2009, seega on tehing tehtud vähem kui 6 kuud enne kostja 1 vastu täitemenetluse algatamist, millest tulenevalt tuleb eeldada, et kostja 2 teadis, et tehinguga kahjustatakse teiste võlausaldajate huve.
5.Kinnisasja eest miljoni krooni tasumine toimus sularahas. Kui kostja 1 hoiab nimetatud summat enda tarbeks alles, varjates seda kohtutäituri eest, siis kahjustas kostja 1 müügitehinguga võlausaldaja huve ning tehingu eesmärgiks oli huvide kahjustamine. Kostja I kahjustab võlausaldajate huve ka siis, kui ta on nimetatud summa ära kasutanud enda või mõne kolmanda isiku tarbeks, sest tegemist on sisuliselt võlausaldaja rahaga.
6.Hagi võimaliku rahuldamise korral tuleb kostjatel tagastada teineteisele kinnistu võõrandamistehingu alusel saadu. Hageja puutub kostjatevahelisse õigussuhtesse vaid seeläbi, et hageja nõue kostja 1 vastu rahuldatakse täitemenetluse raames kostja 2 poolt kostjale 1 tagastatava rahasumma arvelt. Hageja vastu kostjatel sellest mingisugust nõuet tekkida ei saa.
7.PankrS § 146 käsitleb pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Kostja I ei ole pankrotivõlgnik ja seega puudub kostjal I pankrotivara, millest oleks võimalik teha väljamakseid. Isegi kui asuda seisukohale, et pankrotiseaduses sätestatud pankrotivarast väljamaksete tegemist reguleerivat sätet on võimalik kohaldada võlaõiguslikele nõuetele
väljaspool pankrotimenetlust, siis oleks tulemuseks mõeldamatu olukord, kus üks samaväärne võlanõue tõstetakse kohtuväliselt teise ees prioriteetsemaks, vaatamata sellele, et viimane on kohtu otsusega tunnustatud. Kostja vastuväited
8.Kostja 2 hagi ei tunnista. Kinnistu ostu-müügitehingu tegemisel ei saanud kostjad olla teadlikud, et tehing kahjustab sissenõudja huve, sest hagiavaldus kostja 1 vastu esitati tõenäoliselt alles peale tema tehingut (tagaseljaotsusel on jõustumismärge 03.03.2009). Seega ei saanud kostja 2 olla kuidagi teadlik sissenõudja huvide kahjustamisest või selle kavatsusest.
9.Hageja ei ole tagasivõitmise hagi esemeks oleva vara väärtust kindlaks määranud. Arvestades kinnistul lasunud hüpoteekide summat, on alust eeldada, et tehing teenib sissenõudjate huve, mitte ei kahjusta neid. Riigikohtu lahendis 3-2-1-113-09 on selgitatud, et isiku huvide kahjustamisega võib tegemist olla siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Esimese astme kohtu lahend
10.Kohus jättis hagi rahuldamata ja kostjate menetluskulud hageja kanda. Kohus tühistas hagi tagamiseks K. K-le kuuluvale X, X XX/X X-X korteriomandile seatud kohtuliku hüpoteegi.
11.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 1) Harju Maakohtu 03.07.2008 kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot; 2) enne pankroti väljakuulutamist olid hageja seaduslikud esindajad kostja 1 ja E. L. 3) Maksu- ja Tolliameti 18.04.2008 revisjoniaktiga nr 12-3/290 tuvastati, et hageja jättis tahtlikult deklareerimata ja tasumata perioodi jaanuar-detsember 2006 eest tasumisele kuuluvad maksud kokku 825 783 krooni; 4) 26.02.2009 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Maksu- ja Tolliameti nõuet hageja pankrotimenetluses 1 187 465 krooni II järgu nõudena; 5) Harju Maakohtu 23.01.2009 tagaseljaotsusega, mis jõustus 03.03.2009, mõisteti kostjalt 1 välja hageja kasuks kahju 1 192 336,28 krooni; 6) hageja esitas kohtutäiturile 06.04.2009 täitmisavalduse, kohtutäitur teatas hagejale täitemenetluse algatamisest 27.07.2009; 7) kostjale 1 kuulus kinnisasi X X XX, mille omanikuna on kinnistusraamatusse kantud 20.10.2008 kostja 2 ja 08.01.2009 R. E. ; 8) 20.10.2008 sõlmisid kostjad kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja 1 müüs kostjale 2 X X XX asuva kinnistu, 1 000 000 krooni eest (lepingu p 3), millest 500 000 krooni tasus kostja 2 sularahas lepingu sõlmimisel ja 500 000 krooni kohustus tasuma sularahas 2 pangapäeva jooksul lepingu sõlmimisest; 9) 08.01.2009 sõlmisid kostja 2 ja R. E. sama kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille alusel kostja 2 müüs kinnistu 1 000 000 krooni eest, mille ostja tasus kostjale 2 enne lepingu sõlmimist sularahas (lepingu p 3);
12.Tehingu tagasivõitmise alused tulenevad TMS §-st 188. Sissenõudja huvide kahjustamise all tuleb mõista majanduslikult ebamõistliku tehingu tegemist, mis halvendab üldiselt tehingu teinud isiku varalist olukorda selliselt, et nii olemasoleval kui ka tulevikus tekkival võlausaldajal muutub võimatuks oma nõue sundtäitmise käigus rahuldatud saada. Huvide kahjustamisega võib tegemist olla siis, kui vara müüdi alla turuhinna. Käesoleval juhul ei ole tõendatud vara müümine kostja 1 poolt kostjale 2 alla turuhinna. Kostja 2 müüs vara edasi sama hinnaga, mille eest ta selle kostjalt I omandas. Vara turuhinda puudutavaid tõendeid ei ole hageja esitanud ega esitada soovinud.
13.Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja 1 teadis tema vastu suunatud nõudest, kuna see nähtub Maksu- ja Tolliameti revisjoniaktist. Nimetatud aktist sellist seisukohta tuletada ei saa. Aktil on vaid akti koostaja allkiri, akti kostjale 1 tutvustamist või andmist aktist ei tulene. Hageja ei ole tõendanud täitedokumendina esitatud maakohtu 03.07.2008 tagaseljaotsuse kättesaamist kostja 1 poolt. Seega ei tõenda ka see dokument kostja 1 teadmist tema vastu suunatud nõudest.
14.Kostjate vahel tehingu sularahas tegemine ei tõenda kostja 1 eesmärki raha kohtutäituri käsutusse minemise vältimiseks. Eestis on sularahatehingud lubatud. Tõendatud on kostja 1 täitemenetlusest teadasaamine alles käesoleva menetluse dokumentide, sh täitmisteate, kohtu poolt kostjale 1 saatmisega.
15.Hageja seisukoha kohaselt kahjustas kostja 1 võlausaldajate huve sellega, et muutis ennast varatuks. Kostja 2 seletuse kohaselt müüs kostja 1 kinnistu, kuna tahtis Soome kolida. Kostja 1 elabki käesoleval ajal Soomes. On tavapärane, et teise riiki kolides müüakse senine eluase. Teise riiki elama asumise tõttu vara müümisest senise elukoha riigis ei tulene, et vara müümisega taheti kahjustada võlausaldajate huve.
16.Kostja 2 väidab, et ta võlausaldajate huvide kahjustamisest ei teadnud, mistõttu on ta heauskne omanik.
17.TMS eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole tagasivõitmise hagi esitamiseks vajalik täitemenetluse olemasolu. Hagi võib esitada ka enne täitemenetluse alustamist, kui sissenõudjal on täitedokument. Sellest tulenevalt ei käsitlenud kohus asjaolu, kas kohtutäituri poolt oli õige lugeda täitmisteade kostjale 1 kättetoimetatuks või mitte.
18.Ülalmärgitud põhjendustel jättis kohus hagi kostja 1 vastu rahuldamata. Kostja 2 vastu esitatud hagi rahuldamata jätmise põhjustab hagi rahuldamata jätmine kostja 1 vastu. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jäid menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
19.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, rahuldada hagi ja jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
20.Maakohus on hageja huvide kahjustumist hinnates jätnud täielikult arvestamata esitatud tõendid ja asjaolud, mis puudutavad hageja muutumist maksejõuetuks kostja 1 tegevuse tagajärjel. Maakohus on jätnud arvestamata hageja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-12010 punktis 12 sisalduvad järeldused, mille kohaselt tuleb sissenõudja huvid lugeda kahjustatuks ka siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks.
21.Maakohus on hageja huvide kahjustumise eeldust kontrollides jõudnud üllatuslikule järeldusele, nagu ei oleks kostja 1 teadlikkus tema vastu hageja poolt suunatud nõudest tõendatud, mistõttu ei saanud ta hageja huve kahjustada. Kostja 1 nõudest teadlikkuse üle puudus menetlusosaliste vahel vaidlus. Maksu- ja Tolliameti poolt 18.04.2008 koostatud revisjoniaktist on üheselt nähtuv, et kostja 1 on isiklikult andnud Maksu- ja Tolliametile 20.02.2008 selgitused, mille kohaselt on ta tunnistanud enda poolt hageja juhatuse liikmena maksupettuse toimepanekut. Lisaks on kostja 1 suhtes jõustunud kohtuotsus (tsiviilasjas nr 2-08-72117), millega on temalt hageja kasuks nõudesumma välja mõistetud. Nimetatud otsuse tegemine Harju Maakohtu poolt on eeldanud kostjale 1 hagi materjalide avalikku kättetoimetamist, mistõttu on maakohtu järeldused otsuse kättetoimetamise tõendamatuse osas kohatud.
22.Maakohus on jätnud kontrollimata eelduse, mille kohaselt on TMS § 187 ja § 188 alusel hagi rahuldamiseks vaja tuvastada, kas kostja 2 oli teadlik hageja huvide kahjustumisest või mitte. Maakohus on tuginenud kostja 2 menetluse käigus esitatud paljasõnalistele väidetele
ning jõudnud arusaamatule järeldusele, nagu ei sõltu käesolevas asjas otsuse tegemine täitmisteate kättetoimetamise asjaoludest. Maakohus on seetõttu jätnud põhjendamatult kontrollimata TMS § 188 lg-s 2 ja § 24 lg-s 2 sätestatud eeldused seoses kostja 2 teadlikkuse tuvastamisega. Nimetatud sätete kohaselt on kostja 2 teadlik hageja huvide kahjustumisest juhul, kui vaidlusalune tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne kostja 1 suhtes täitemenetluse algatamist. Täitemenetluse algatamise tähtpäeva arvestamine oleneb omakorda sellest, kas kostjale 1 on täitmisteade kätte toimetatud või mitte, kuivõrd kättetoimetatuks lugemise korral tuleb lugeda täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, mis on antud juhul 06.04.2009.
23.Maakohus on otsuses tuvastanud, et kostjale 1 on täitedokument kätte toimetatud, mistõttu tuleb ühtlasi lugeda täitemenetlus kostja 1 suhtes alanuks 06.04.2009 ja seega kostja 2 teadlikuks hageja huvide kahjustamisest, kuna vaidlusalune tehing tehti vähem kui kuus kuud enne nimetatud täitemenetluse algatamise kuupäeva ehk enne 06.04.2009. Nimetatud asjaoludest tulenevalt on eeldus hagi rahuldamiseks täidetud. Harju Maakohus on aga eelnimetatud asjaolud seoses kostja 2 teadlikkuse tuvastamisega jätnud täielikult käsitlemata, tuginedes üksnes kostja 2 paljasõnalistele ja tõendamata väidetele. Seega on Harju Maakohus lisaks materiaalõigusnormi väärale kohaldamisele rikkunud ka TsMS § 436 lg-tes 1 kuni 3 ja §-s 438 sätestatud menetlusõigusnorme. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja 2 palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
26.TMS § 187 lg 1 kohaselt sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huvisid. Seega eelkõige on tehingu tagasivõitmiseks vaja tuvastada, kas vaidlusalune tehing kahjustab sissenõudja huvisid.
27.Maakohus ei tuvastanud, et vaidlusalune tehing oleks sissenõudja huve kahjustav. Isiku huvide kahjustamisega võib tegemist olla siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna või muudel müüjale ebasoodsatel tingimustel. Tehinguga võõrandati mitme hüpoteegiga koormatud kinnistu. Kostja 2 tasus sellise kinnistu eest 1 000 000 krooni. Hageja ei väida, et hagetav tehing tehti alla turuhinna või et müügisummat tegelikult ei tasutud. Seega vahetasid tehingu pooled ekvivalentseid väärtusi ja kostja 1 vara ei vähenenud peale tehingu tegemist. Ainuüksi asjaolu, et vähemlikviidne vara vahetati likviidse vara vastu, ei anna iseenesest alust tehingu tagasivõitmiseks.
28.Maakohus ei jätnud arvestamata hageja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-120-10 punktis 12 sisalduva järeldusega, mille kohaselt tuleb sissenõudja huvid lugeda kahjustatuks ka siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et vaidlusaluse tehingu tagajärjel muutus sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks. Hageja väide, et kostja 1 vara arvelt ei saanud võlausaldaja nõudeid rahuldada,
ei ole tõendatud. Tuvastatud on, et kostja 1 sai kostjalt 2 kinnisasja eest 1 000 000 krooni ja kolis elama Soome. Tuvastatud ei ole, kuhu kostja 1 saadud raha paigutas. Hageja ei ole välja selgitanud kostja 1 Soomes asuvat vara. See, et kostja 1 ei kasutanud kinnisasja müügist saadud raha hageja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, st et selline tegevusetus ei muuda müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohus 18.11.2009 kohtuasjas nr 3-2-1-113-09 tehtud lahendis.
29.Tehingu kehtetuks tunnistamise eeldused on sätestatud TMS §-s 188, mille lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal ja lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Nimetatud säte ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust, vaid sellele tuginedes ei pea hageja tõendama ostja teadlikkust. Võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb tõendada sellegi poolest.
30.Tõendid ja asjaolud, mis puudutavad hageja muutumist maksejõuetuks kostja 1 tegevuse tagajärjel, ei ole aluseks käesoleva hagi rahuldamisele.
31.Hageja esitas hagi nii võlaõigusliku müügilepingu kui asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks. TMS §-d 187 ja 188 alusel reguleerivad üksnes võlaõigusliku, mitte asjaõigusliku lepingu tagasivõitmist täitemenetluses. Asjaõiguslik leping on iseenesest neutraalne ega kahjusta võlausaldajate huve. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed sätestab TMS § 195, mille lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Eeltoodu alusel tuleb nõue asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks TMS §-de de 187 ja 188 alusel jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
32.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.