Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-08-90827 Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud OÜ Athentour esitas 29.12.2008 kohtule hagi K V ja A S vastu 350 000 krooni saamiseks. Hageja omandas nõude kostjate vastu K Klt 17.07.2008 nõudeõiguse loovutamise lepinguga. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid K K ja Estate Invest AS (pankrotis) 21.04.2008 laenulepingu, mille kohaselt andis K K Estate Invest AS-ile laenu summas 450 000 krooni tähtajaga kuni 16.07.2008. 21.04.2008 allkirjastatud laenulepingu sõlmimisel oli poolte tahe suunatud 15.11.2007 laenulepingu nr. 08 muutmisele tingimuste, tagasimaksetähtaja ja kohustuste käendamise osas. K K kandis Estate Invest AS kontole 14.11.2007 450 000 krooni. Võlgnik on tagastanud laenust 100 000 krooni ja täitmata on kohustus summas 350 000 krooni. Kostjad käendasid Estate Invest AS laenulepingust tulenevat kohustust. Hageja esitas 17.07.2008 käendajatele nõude lepingulise kohutuse täitmiseks. Kostjad oma kohustusi ei täitnud. Harju Maakohus kuulutas 30.10.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-53604 välja Estate Invest AS pankroti. Hageja esitas 01.12.2009 kostjate vastu ka viivisenõude, milles palub lisaks põhinõudele kostjatelt välja mõista hageja kasuks viivis arvates 28.07.2008 kuni 01.12.2009 summas 50 610 krooni ning alates 01.12.2009 0,03% päevas põhinõudelt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle 100 000 krooni. Kostjad hagi ei tunnistanud ning palusid jätta see rahuldamata. K K kandis 14.11.2007 Estate Invest AS-ile kontole 450 000 krooni 15.11.2007 laenulepingu nr. 08 alusel, mille käendajateks kostjad ei ole. 21.04.2008 laenulepingust ei tulene, et poolte eesmärgiks oli vormistada 15.11.2007 laenuleping ümber. Sellist võimalust ei ole pooled ka kunagi arutanud. 21.04.2008 lepingu näol on tegemist uue iseseisva lepingu sõlmimisega vana 15.11.2007 lepingu kõrvale. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 pidi laenuandja kandma laenusumma üle vahetult enne lepingu sõlmimist. K K omas huvi ettevõtet ajutiselt rahastada, kuna tema elukaaslane oli äriühingu osanik ning kuna T T oli K K sõber, kirjalikku kokkulepet ei tehtud. Tegelikult oli tehing rahatu. Mõne päeva möödudes laenulepingu sõlmimisest otsustas Estate Invest AS nõukogu kutsuda T Ti juhatusest tagasi ja määras uueks juhatuse esimeheks K V. Estate Invest AS nõukogu otsus täideti reaalselt alles 27.06.2008. Kostjad nõustusid laenu isiklikult käendama, kuna T T oli kostjatele kinnitanud hiljutist makset ja kostjad olid veendunud ettevõtte maksejõulisuses. Alles pärast K V valimist juhatusse, tekkis K Vl võimalus pangakontole ligisaamiseks, misjärel selgus, et vastavat ülekannet pole toimunud. Õige on hageja väide, et Estate Invest AS tagastas hagejale 100 000 krooni, kuid tagasimakse toimus laenulepingu nr. 08, mitte 21.04.2008 lepingu alusel. Kostja K V on seisukohal, et kuivõrd 21.04.2008 leping on rahatu, ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi. Pooltel puudub vaidlus selles, et K K on 14.11.2007 kandnud Estate Invest AS kontole 450 000 krooni. Pooled vaidlevad selle üle, kas 21.04.2008 lepingu näol on tegemist 15.11.2007 laenulepingu nr. 08 uuendamisega. Samuti on vaidlus selles, kas kostjatel lasub kohustus tasuda hagejale nõutav rahasumma. Kostjate väited selle kohta, et 21.04.2008 leping on rahatu, jäid asja sisulisel arutamisel paljasõnalisteks ning tõendamist ei leidnud. Kohus leiab, et kohtule esitatud laenuleping nr. 08, mille K K ja Estate Invest AS sõlmisid 15.11.2007 ning mille alusel andis K K Estate Invest

Tsiviilasi nr 2-08-90827 AS-ile laenu summas 450 000 krooni, omab puutumust 21.04.2008 lepinguga, kuivõrd antud juhul on tegemist laenulepingu muutmisega VÕS § 13 lg 1 tulenevalt. 21.04.2008 lepinguga muudeti 15.11.2007. laenulepingut nr. 08 täitmise tähtaja ja tagatiste osas. Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on K K 14.11.2007 tasunud Estate Invest AS-i arveldusarvele 450 000 krooni vastavalt lepingule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et põhivõlgnik Estate Invest AS suhtes on välja kuulutatud 30.10.2008 pankrot. Eelpool viidatud laenulepingu nr. 08 kohaselt kohustus põhivõlgnik laenusumma 450 000 krooni tagastama 15.01.2008. Kohtule esitatud 11.03.2008 memorandumi kohaselt on põhivõlgnik ja võlausaldajad arutanud kohustuste suurust, täitmist ning võimalike ettepanekuid võlakohustuse täitmise osas. Seega tuleneb nimetatud memorandumist, et põhivõlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees sel ajal täitnud ei olnud ning tal esinesid makseraskused. Seega oli täitmata 15.11.2007 sõlmitud lepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus. Tunnistaja K K ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kuivõrd nimetatud kohustus oli täitmata leppisid pooled kokku, et laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatakse ning võlgnik annab täiendava tagatise käenduslepingute näol. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli selline initsiatiiv kostjatelt, kes tegid ettepaneku sõlmida uus leping. Seega tuleneb eelpooltoodust, et pooled ei leppinud kokku uues iseseisvas kohustuses, vaid nad muutsid 21.04.2008 lepinguga 15.11.2007 sõlmitud laenulepingu tingimusi. Ka pole usutav, et võlausaldaja nõustub täiendavalt võlgnikule laenu andma, kui ta on teadlik viimase makseraskustest ning talle pole tagastatud varasemat laenu, seega on kostjate väited uue laenulepingu sõlmimise osas ainetud. Lisaks ei ole nimetatu kooskõlas kohtule esitatud tõenditega. 21.04.2008 akt - laenulepingu ja käenduslepingu p. 2.1.2 kohaselt oli laenusumma antud laenusaaja kasutusse ja käsutusse enne käesoleva lepingu sõlmimist maksega laenusaaja kontole nr. 221030225825 Hansapangas ja mille saamist kinnitab laenusaaja oma allkirjaga käesoleval lepingul ning p. 2.2.1 kohaselt tuli võlgnikul tagastada laen 16.07.2008. Pärast eelpool nimetatud lepingu sõlmimist 21.04.2008 on teostatud 16.07.2008. Estate Invest AS poolt laenu tagastamine summas 100 000 krooni. Seega kinnitab nimetatu, et võlgnikul lasus K K ees üks kohustus summas 450 000 krooni ning selle osaline tagasimaksmine toimus muudetud lepingu tingimuste kohaselt. Kohtule esitatud 21.04.2008 akt- laenulepingu ja käenduslepingu p. 6.1.5 järgi, juhul, kui laenuvõtja ei täida käendatavat kohustust tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib laenuandja nõuda selle täitmist omal äranägemisel kas laenuvõtjalt või käendajatelt solidaarselt või neilt ühiselt. Käendajad, juhindudes VÕS § 145 lg 1 ja 2, on kohustatud täitma laenuvõtja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused 10 kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik ülejäänud osas kohustust täitnud ei ole, siis on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu. Samuti on hageja kostjaid nõudest teavitanud 17.07.2008 ja 10.10.2008 kirjadega ning andnud tähtaja kohustuse täitmiseks. Kostjad hageja nõudmisi täitnud ei ole. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 350 000 krooni. Hageja viivisenõue on põhjendatud, viivise määr summas 0,03% päevas on mõistlik. Kostjate vastutus viivisenõude osas on käesoleval juhul piiratud summaga 100 000 krooni, kuivõrd põhivõlgnevus hageja ees moodustab 350 000 krooni. Kuivõrd kohus hagi põhinõude osas rahuldab, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,03% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 100 000 krooni. Apellatsioonkaebus Kostja A S vaidlustas maakohtu otsuse. Maakohus on otsuse tegemisel lähtunud vaid mitteusaldusväärse ning asjas isikliku huvi omava tunnistaja K K ütlustest, kes kinnitas, et

Tsiviilasi nr 2-08-90827 kostja ja K V olevat pöördunud tema poole sooviga võtta 15.11.2007 laenulepingust tulenev Estate Invest AS maksekohustus enda kanda. Kohus on aga jätnud tähelepanuta kostja selgitused selle kohta, et taoline käitumine ei ole mõistlik. Käenduslepingut allkirjastades puudus kostjal igasugune mõistlik põhjus võtta enda kanda ettevõtte kohustused, mille käekäigu suunamiseks puudusid tal võimalused ning ainus põhjus, miks kostja 21.04.2008 käenduslepingu üldse allkirjastas, oli see, et kostja tegutses arusaamises, et tegemist on uue laenulepinguga. Lisaks on kostjal tekkinud veendumus, et kostja kallutati pettusega laenulepingut allkirjastama. K K omab huvi nõude täitmise vastu ja tema ütlused tunnistajana ei ole seetõttu usaldusväärsed. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik 29.08.2011 taotles vastustaja kohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna apellatsioonkaebus on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.11.2011 määrusega kostja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata. Kostja esitas Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse. Riigikohus rahuldas määruskaebuse ning saatis kostja apellatsioonkaebuse apellatsioonimenetluse jätkamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellant leiab, et kuivõrd 21.04.2008 laenulepingus ei olnud selgesõnaliselt märgitud, et sellega uuendatakse 15.11.2007 laenulepingut, pole tegemist omavahel seotud lepingutega. Maakohus tuvastas õigesti, et 21.04.2008 laenulepingu näol oli tegemist 15.11.2007 laenulepingu uuendamisega ja tugines seejuures põhjendatult tunnistaja K K ütlustele, mille kohaselt tuli initsiatiiv 21.04.2008 lepingu sõlmimiseks A Slt ja K Vlt, kui K.K pöördus nõudega varasema laenu tagasimaksmiseks K V poole. Kostjad lubasid kogu aeg 15.11.2007 laenulepingu alusel laenatud raha tagasi maksta. Nimetatust järeldub ka asjaolu, et apellant sai aru, et 21.04.2008 lepingu näol on tegemist 15.11.2007 lepingu muutmisega maksetähtaja osas. Tunnistaja K K ütlusi ei ole põhjust pidada ebapiisavaks üksnes seetõttu, et ta saab nõude loovutamise lepingu alusel hagejalt 90% kostjatelt saadavatest summadest. Maakohus ei teinud järeldust laenulepingute omavahelistest seostest üksnes tunnistaja ütluste põhjal, vaid hinnates tõendeid nende kogumis (maakohtu otsuse p-d 6 ja 7). Apellandil oli võimalus esitada omapoolsed tõendid poolte tahte osas hageja väidete ümberlükkamiseks, mida apellant maakohtu menetluses ei ole teinud. Apellant selgitas apellatsioonikohtu istungil, et 21.04.2008 käenduslepingu allkirjastamisel oli ta Estate Invest AS 20 % aktsiate omanik ja ettevõte vajas rahasüsti. Vaidlust ei olnud selles, et ettevõte oli 21.04.2008 laenulepingu sõlmimisel makseraskustes. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et ettevõtte kohustuste enda kanda võtmine kõrvuti ettevõttega olnuks ebamõistlik. Apellandi selgitused ja asjas tuvastatud asjaolud võimaldavad teha järelduse, et

Tsiviilasi nr 2-08-90827 apellant võttis endale kohustuse tagada laenu maksmist käendajana, kuna ettevõtte maksejõulisus oli kahtluse all ja laenu andja vajas lisatagatist. Mis puudutab asjaolu, et K.K elukaaslane oli Estate Invest AS suurim aktsionär ja apellandi järeldust, et K.Kl oli seega endal huvi anda ettevõttele laenu tegevuse taastamiseks, siis ei mõjuta see maakohtu otsuse järeldusi. Laenuandja huvi laenu andmisel ei mõjuta laenu apellandi poolt tagasimaksmise kohustust. Apellant ei ole väitnud, et oleks tühistanud 21.04.2008 K.Kga sõlmitud käenduslepingu pettuse või eksimuse tõttu, mistõttu apellandi väited tehingu tühisusest ei ole põhjendatud. Maakohtu otsus jääb muutmata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtul puuduvad andmed apellandi majandusliku seisundi paranemise kohta. Apellant on vabastatud 1 936.91 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel 01.07.2011 ringkonnakohtu määrusega ja teda on kohustatud tasuma riigilõivu 300 eurot igakuiste osamaksetena 50 eurot kuus. Apellandile on antud riigi õigusabi Riigikohtusse määruse esitamiseks ja apellatsioonikohtu istungil esindaja osavõtuks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on apellandi vabastamine menetluskulude 1 936.91 euro tasumisest riigituludesse TsMS § 190 lg 7 alusel.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.